← Eesti

2-17-4237/11

Obsah (5)§ 1§ 31§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2017 kell 10.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-4237 Tsiviilasi Xxxxo

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Xxxx osaühing esitas 17.03.2017 pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi kokku 159 546.60 eurot ja vara väärtuses 44 664.99 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on Xxxx osaühing maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlgnevusi võlausaldajate ees ja see suutmatus ei ole ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku vara hinnanguline väärtus on 53 695 eurot, mis koosneb peamiselt nõuetest üürnike vastu. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 140 000 eurot, suurimaks võlausaldajaks on OÜ Xxxx nõudega summas 97 248.08 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara suurust ja puuduvad andmed selle kohta, et selline seisund oleks ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad väljavaated võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks, kui võlgnik saavutab kokkuleppe oma peamiste võlausaldajatega, kelleks on võlgnikuga seotud isikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevust ei ole võimalik alustada nõudluse puudumise tõttu ja puuduvad andmed selle kohta, et selline olukord võiks muutuda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, millest on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 4 2-17-1306

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks erimeelsused osanike vahel. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik teinud ebaselgeid tehinguid, mille kohta ajutisele pankrotihaldurile tehinguid kajastavaid dokumente esitatud ei ole ja seetõttu tuleb edaspidi võlgniku majandustehingute sisu välja selgitada. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna ÄS § 209 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks, siis jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on likvideerimismenetlus kestnud üle kolme aasta. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada, kas esineb võlgniku juhtorganite liikmete poolene KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) koosseisu rikkumine. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, kuid ei välista nende esinemist. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx osaühingu pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.