Obsah (9)

§ 199§ 266§ 120§ 121§ 64§ 68§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-2422 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2422 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi (sh süüdistuses

§ 266

lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud episoodis) ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. Andrei Sergejev tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust, tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Andrei Sergejevile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Andrei Sergejevit karistati vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2015-15.01.2015, s.o 2 päeva, 17.01.2015-18.01.2015, s.o 2 päeva, 14.05.2015-15.05.2015, s.o 2 päeva, kokku 6 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Andrei Sergejevile liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.08.2015 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus – 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.10.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korral, millest kehtivaid karistusi on 6, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Valdavalt on tegemist varavastaste kuritegudega, lisaks paar vägivallajuhtumit ja kelmused. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli alati narkootikumide tarvitamine. Kuna peale kohtuotsuse jõustumist jäi karistust kanda alla 1 aasta, ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Andrei Sergejevi käitumine on vanglas viibitud aja jooksul olnud nõuetekohane, ametnikesse suhtub ta hästi, konflikte ei ole esinenud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Vabanemisel asub kinnipeetav elama elukaaslase emale kuuluvasse korterisse aadressile xxxx. Andrei Sergejev pani
2. aastal toime vägivalla kuriteo oma naise suhtes, kuid tänaseks on suhted korras ja nad hakkavad taas koos elama. Elukaaslane on nõus, et kinnipeetav vabaneb 3 tema juurde. Põhihariduse omandas isik Narva
3. Keskkoolis. Seejärel läks ta keevitaja eriala õppima, aga ei lõpetanud kooli. Erialast on isik huvitatud, kuid ei ole leidnud võimalust/motivatsiooni õppida. Ametlikult on isik töötanud ainult
4. aastal xxxx xxxx. Eestis ametlik tööstaaž puudub, sest isik on teinud vaid juhuslikke töid. Enamus sissetulekust on saadud vargustega, saadud raha kulus narkootikumide hankimisele. Peale vabanemist on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxxx, kus isik on ka varem töötanud. Võlgasid on kinnipeetaval Täitis’e andmetel üle 31 000 euro. Isik soovib aegunud võlad kustutada. Kinnipeetava lähedasteks on lapsed, nende ema ja oma ema-isa. Ehkki isik on lahutatud E B ja pani toime vägivalla kuriteo tema suhtes, on suhted taas korras ja naine on nõus temaga koos elama. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt ootavad lapsed väga oma isa koju, kuna isa on nende jaoks väga tähtis. Sama väidab ka kinnipeetav ise – lapsed on talle väga tähtsad. Isiku suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Narkootikumide tarbimine, kelmus, vargused, LS alased rikkumised – kõik viitavad senisele hoolimatule ja riskeerivale elustiilile.
5. aasta riskihindamises on kirjas, et tol ajal oli isikul enda sõnul vabaduses probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav väidab, et tal ei ole enam probleemi alkoholi tarvitamisega, ta ei ole sellest üldse huvitatud. Ka elukaaslane kinnitab sama. Vanglal puudub info, mis kinnitaks vastupidist. Enda sõnul ei ole kinnipeetav kuritegusid alkoholijoobes olles toime pannud. Isik alustas kanepi suitsetamisega 11-aastaselt huvi pärast.
6. aasta paiku oli periood umbes 3 aastat, kus ta tarvitas heroiini iga päev mitu korda. Vahepeal oli tihti vanglas, mistõttu tarbida ei olnud võimalik. Viimasel ajal oli metadooniravil ja muid aineid ei tarbinud. Nüüd tunneb kinnipeetav, et sellele kõigele tuleb lõpp teha, juba ühe aasta on ta olnud ilma narkootikumideta ja metadoonist loobunud. Isik ise tunnistab, et varavastased kuriteod on toime pandud narkootikumide hankimise jaoks ja ka narkojoobes olles. NPALS rikkumise eest on teda karistatud 4 korda, viimane rikkumine oli 26.05.
7. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isik põeb kroonilist haigust ja saab ka vastavat ravi. 2012-
8. aastal olid kinnipeetaval suitsiidimõtted. Oma probleeme ei ole isik siiani osanud seaduspäraselt lahendada. Kinnipeetav on valmis kannatanutelt (varguse ohvritelt) vabandust paluma ja teab, et kahju tuleb korvata. Laste nimel on isik valmis elustiili muutma, on tänulik oma laste emale, kes talle uue võimaluse andis kooseluks. Kinnipeetava eesmärk on täiesti reaalne – elada, töötada ja kasvatada lapsi. Laste ees tunneb isik häbi oma tegude pärast. Elu jooksul toime pandud kuriteod ja senine elustiil viitavad väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Kinnipeetav tunneb, et on viimane aeg ennast muuta ja lubab kriminaalhoolduse nõudeid täita. Motivatsioon muutuda on selgelt olemas ja vestluses väljendas isik arvamust, et senist eluviisi ei ole mõtet jätkata, muidu on vanglasse tagasitulek või tuleb "pael kaela" panna, aga seda ta ei taha. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Andrei Sergejevi ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab Andrei Sergejevi vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada talle

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi.

Vangla teeb ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks karistuse ärakandmata osa, s.o kuni 27.11.

1. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähedasteks on xxxx elukaaslane E B, ema S S, isa A Se, alaealised lapsed M S ja J S. Kinnipeetava elukaaslase hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted head, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. E B hinnangul ei olnud kinnipeetaval vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega. Narkootikumide tarvitamist on täheldatud. E B kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et suhtub kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Rahvastikuregistri andmetel on Andrei Sergejev vallaline, suhete alla on märgitud isa ja ema 4 ning lapsed M S (sünd. xxxx) ja J S (sünd. xxxx). Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on E B ema. Hetkel elab antud korteris kinnipeetava elukaaslane koos lastega. Enne vangistust elas Andrei Sergejev samal aadressil. Kinnipeetava elukaaslane kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on nõus Andrei Sergejevi ennetähtaegse vabanemisega tema elukohta ning on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. E B sissetulekuks on xxxx. Kinnipeetava ema on esitanud xxxx garantiikirja, kus on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht xxxx ametikohal. Äriregistri andmetel on ettevõte asutatud
2. aastal xxxx, seisuga 03.04.2017 ettevõttel maksuvõlg puudub. Töökoha kontaktandmeid pole taotluses ega garantiikirjas märgitud. Seega ei olnud võimalik saada kinnitust, et kinnipeetavale garanteeritakse antud ettevõttes tööd. Kriminaalhooldusele on kinnipeetavat määratud ühel korral seoses vahistamise asendamisega elektroonilise valvega. Andrei Sergejev rikkus korduvalt jämedalt kohtu poolt määratud kohustust, sh lõhkus elektroonilise jalavõru kinnitusklambri ning oli kuulutatud tagaotsitavaks. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Andrei Sergejevi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o kuni 27.11.
3. Andrei Sergejevile määrata

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

Andrei Sergejev ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on lapsed, kes ei tea siiani, et ta on vanglas. Ta tahab muuta oma elu ja olla tõeline inimene. Ta sai metadooniravi vanglas omal soovil ja ta on sellest juba loobunud. Kõik probleemid tulid narkootikumidest. Ta sai liiga hilja suureks. Tal on pere, ta tahab olla hea isa. Laste teada oli ta algul xxxx tööl ja hiljem sattus haiglasse. Nad teavad, et ta on praegu xxxx haiglas. Ta ei ole naist peksnud, lihtsalt narkootiliste ainete mõju all lõi teda, kui nad riidlesid. Ta soovib ikkagi vabaneda enne tähtaega, sest inimene ootab teda tööle ja xxxx ei ole kerge tööd leida. Ta on vabanemisel valmis täitma kõiki kohustusi. Töökohaga on ta ka ise ühendust pidanud, ta töötas seal varem mitteametlikult. Vabaduses on tal võimalus minna operatsioonile. Kui seda operatsiooni mitte teha, siis jääb ta ühest kõrvast kurdiks. Ta tahab töötada, tahab olla lastele hea isa ja ei taha enam vigu teha. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrei Sergejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 28.04.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla A. Sergejevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Sergejev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega

§ 199

lg 2 p 7,8,9; § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 21 päeva. Isik on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, kehtivaid karistusi on 6. Isikut on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, lisaks paar vägivallajuhtumit ja kelmused. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamise soov. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada A. Sergejevit vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isiku korduvkuritegevus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et A. Sergejevi uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav narkootikumide tarvitamise jätkamine. Ohtu, et A. Sergejev vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Sergejev väheohtlik avalikkusele ja ohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 61% ja 29%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. A. Sergejevi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste 5 eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav A. Sergejevi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Sergejevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja kinnitas, et kaitsealune on palju kuritegusid toime pannud ja seaduse rikkumiste pärast viibib ta vanglas. Tema poolt toimepandud kuriteod on kõik aset leidnud minevikus ja minevikus toimunud sündmusi me enam muuta ei saa. Sellest tulenevalt peame vaatama, kuidas inimene on karistust kandnud, kuidas ta on ennast vanglas üleval pidanud. Kõik andmed, mis on toodud vangla iseloomustuses, on äärmiselt positiivsed. See puudutab eriti tema mõtteid oma valesti elatud elust ja kannatanutele põhjustatud kannatustest. Kaitsealune on kinnitanud, et viimane aeg on ennast muuta. Märgitakse ka seda, et motivatsioon muutuda on kaitsealusel selgelt olemas. Oluline on ka see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Prokuröri arvamuses on rõhutatud ohtu narkootikumidega seoses. Kaitsealune on öelnud, et juba aasta on ta olnud ilma narkootikumideta ja metadooniravi ta enam ei vaja. Oluline on see, et vabaduses on tal olemas toetav tugivõrgustik. Ta on olnud vägivaldne oma naise suhte, kuid oluline on see, et vaatamata sellele on nad leppinud ja naine on nõus temaga koos elama. Lapsed ootavad isa koju. Sergejev on nõus täitma kõiki kohustusi, mis talle pannakse. Vangla materjalide hulgas on tööandja garantiikiri. Kriminaalhooldaja seadis selle garantiikirja kahtluse alla. Kaitsja võib kinnitada, et ta on sinna töökohta helistanud ja rääkinud A J. Seega tema kaitsealusel on vabanemisel olemas töökoht. Kaitsja leiab, et teatud mõttes ollakse dilemma ees. Juhul, kui ohuprotsendid tõesti tõele vastavad, siis on need olemas ka 27.11.2017, kui ta tähtaegselt vabaneb. See tähendab, et peale 27.11.2017 ei kontrolli tema käitumist mitte keegi. Samas kui Sergejev enne tähtaega vabastada, oleks võimalik teostada tema üle kontrolli, teda toetada ja juhendada. Kui kaitsja käest küsida, millise variandi tema valiks, siis kindlasti enne tähtaega vabastamise. Seega palub kaitsja Andrei Sergejevi tingimisi enne tähtaega vabastada.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Sergejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korral, millest 6 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub Eestis ametlik tööstaaž, sest ta on teinud vaid juhutöid ning enamus sissetulekust on saadud vargustega. Vabanemisel on isikule küll garanteeritud töökoht xxxx xxxx ametikohal, kuid vangla materjalidest nähtuvalt on isikul ka võlgasid üle 31 000 euro, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Arvestades seda, et isik on toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel kiire materiaalse kasu saamise eesmärgil ei pöördu tagasi kuritegeliku eluviisi juurde. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Isik on tunnistanud, et varavastaseid kuritegusid pani ta toime narkootikumide hankimiseks ja ka narkojoobes olles. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav ühel 6 korral määratud kriminaalhooldusele seoses vahistamise asendamisega elektroonilise valvega, kuid ta rikkus korduvalt jämedalt kohtu poolt määratud kohustust, sh lõhkus elektroonilise jalavõru kinnitusklambri ning oli kuulutatud tagaotsitavaks. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Andrei Sergejevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Samuti seda, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on isikul toetav tugivõrgustik elukaaslase ja laste näol. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,64 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt määruskaebemenetluses Andrei Sergejevile riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista Andrei Sergejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 72 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
6. Andrei Sergejevil tasuda väljamõistetud menetluskulu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 22.06.2017 kohtumäärus 1-16-2422 jõustus
7. augustil
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent