1-05-177/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 07.06.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-177 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Pavel Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu PAVEL LEBEDEV, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 37604202235, Karistuse kandmise algus 21.11.2004 ja lõpp 21.11.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.05.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta PAVEL LEBEDEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Pavel Lebedevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Lebedevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ida-Viru Maakohtu 24.10.2005 otsusega tunnistati Pavel Lebedev süüdi KarS § 114 p 4 ja § 263 p 1 järgi ning KarS § 64 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.11.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist, kuna, kuigi isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, on teda varasemalt karistatud ka varavastaste kuritegude ja tahtliku tapmise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus, on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning isiku käitumine on olnud impulsiivne ja agressiivne. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et kinnipeetava uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Kuna süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 26% ja 33%, mis ei ole madal retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Pavel Lebedevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda, kuna on vanglas olnud juba peaaegu 13 aastat. On mõelnud oma teo üle ning saanud aru, et ei tohi alkoholi tarvitada. Elama hakkab ema ja õe juures, tahab ka tööle minna. Ema juures elab ka kinnipeetava alaealine laps, kes on xxxx. Laps on teda vanglas isadepäeval külastanud. On kindel, et kui ta vabaneb, siis ei ole tal alkoholiga mingeid probleeme, kuna vanglas käib kirikus ja vabanedes läheb xxxx, kus saab oma mõtted korda seada. Leiab, et ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik, vaid on abiks ühiskonda integreerumisel. On juba 13 aastat vanglas olnud ega ei ole seal agressiivne. Leiab, et kui ta oleks agressiivne, siis oleks ta seda ka vanglas. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta ei toeta kuritegelikku mentaliteeti vanglas. Töötab vanglas pidevalt, hetkel teeb koristustöid. On tasunud kõik võlgnevused ja see näitab tema hinnangul, et ta on muutunud. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav kannab karistust mõrva eest, s.o tapmise eest, mis on toime pandud teist korda ning sõltuvusprobleemidest ajendatud avaliku korra raske rikkumise eest. Kuriteod on olnud sarnased, varem on samuti toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning varasemad reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik jätkas raske isikuvastase kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav on suurema osa oma elust olnud vanglas. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1-, A2- ja B1-tasemed, läbinud edukalt sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Convictus, Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening, osalenud regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel ja vestelnud kaplaniga, osalenud erinevatel vangla majandustöödel, sh elektrikuna, köögitöölisena, koristajana, pesumaja töölisena ja kingsepana ning alates
2. aastast osaleb regulaarselt muusikaringis. Kinnipeetav alustas ka osalemist tugigrupis Corrigo, kuid jättis teadmata põhjustel peale teist kohtumist pooleli. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on kindel alaline elukoht oma ema korteris, kus käesoleval ajal elavad isiku ema ja alaealine laps. Korteri omanik andis oma nõusoleku mõneks ajaks kinnipeetava elama asumiseks korteris. Samas puudub isikul garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi isikul on vabanemisfondi hoiustatud ligikaudu 1400 eurot, aitab see tal vabanemisel majanduslikult toime tulla vaid esialgselt. Kinnipeetava enda sõnul ta kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, kuigi tal ei ole ka korralikke sõpru. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 26% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 33%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, eelkõige põhjusel, et käesolev kuritegu on raske esimese astme eluvastane kuritegu, millel on väga rasked ja pöördumatud tagajärjed ning mille isik on toime pannud teistkordselt. Peale esimest korda tapmise eest mõistetud karistuse ärakandmist pani kinnipeetav toime uue tapmise, mistõttu võib järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg ei avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju ning isik ei mõistnud kuriteo tagajärgi ega keelatust. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pavel Lebedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Pavel Lebedevi määruskaebus jätta rahuldamata. 07.06.2017 kohtumäärus 1-05-177 jõustus
6. augustil
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne