1-14-2287/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2287 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Indrek Repnau (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Priit Pesuri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu PRIIT PESUR, i.k. 38006090340, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 20.03.2014 ja lõpp 25.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.05.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Priit Pesur vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Priit Pesurile ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Pesuri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Priit Pesur on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.03.2014 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 4 kuud. KarS 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus Priit Pesule vangistuse 4 aastat 8 kuud 5 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 20.03.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Priit Pesuri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Priit Pesur taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda elama ema juurde ning tööle läheb xxxx, vanglas töötab komplekteerijana. Avaldas, et tal on toetav pere, kaks tütart, üks neist alaealine, õed-vennad, kelle kõigiga suhtleb. Selgitas, et on oma tegudest aru saanud ja suhelnud varasemalt valede inimestega, narkootikume on proovinud, kuid ei ole tarvitaja ning alkoholi tarvitas ainult puhkepäevadel. Kinnitas, et soovib tasuda ära kõik oma rahalised võlad ning alustada elu puhtalt lehelt. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et isik on kriminaalkorras karistatud 5 korda, seega ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga ning korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Ka on isikul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab järeldada, et kinnipeetav ei suuda ka range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt. Prokurör lisab, et Priit Pesur on ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele lahendades probleeme vägivallaga ning välista ei saa ohtu, et isik vabaduses vanade harjumuste juurde tagasi pöördub. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele. Kaitsja märkis, et isikul on olemas kindel elukoht ja ema on valmis teda materiaalselt toetama peale vabanemist, samuti on äärmiselt oluline, et isikul on võimalik tööle asuda vahetult peale vabanemist, mis välistab kinnipeetava tegevusetuse vabanemisjärgselt. Asjaolu, et isik töötab vangistuses, näitab tema motiveeritust töötamise osas. Katseaja määramist kuni karistusaja lõpuni pidas kaitsja piisavaks, et toetada Priit Pesurit ühiskonda naasmisel. Lisaks on kõik vangla poolt ettepandud lisakohustused põhjendatud, kuna need abistavad isiku resotsialiseerumist ning aitavad vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja oli seisukohal, et kriminaalhooldusele allutatud endine kinnipeetav on ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalve ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kaitsja toetas Priit Pesuri vangistusest tingimisi ennetähtagset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Priit Pesuri käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele 2 kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus märgib, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist (viimane distsiplinaarkaristus oli määratud oktoobris 2016), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning kohtul on alust arvata, et Priit Pesuri puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Sooritatud kuritegusid iseloomustab nii füüsiline kui ka verbaalne vägivald. Soodusteguriks on kriminaalne suhtlusringkond ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et tegemist on xxxx kuuluva 2toalise korteriga, mida kinnipeetava ema kasutab üürilepingu alusel. Emaga koos elab selles korteris veel ka kinnipeetava poolvend. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Töökohta garanteeriva ettevõtte juhatuse liikme kinnitusel võetakse isik tööle tootmisliini operaatori ametikohale töötasuga ca 900 eurot kuus ning pakutav töökoht püsiv. Tööle asumine aitaks kohtu hinnangul vähendada tegevusetust, parandaks isiku toimetulekut, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivne on ka asjaolu, et isik on läbivalt vangistuse ajal töötanud erinevatel ametikohtadel ning alates 12.12.2016 töötab xxxx abitöölisena. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Mõlemas programmis osales aktiivselt ning teadvustas oma probleeme. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka Priit Pesuri lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, 4 õde-venda, tütred). Kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud ning tal on vabanemise korral olemas ema materiaalne toetus. Samas ei saa märkimata jätta, et kriminaalkorras on karistatud kinnipeetava vend ning arvestates isiku korduvkaristatust on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ning sellised isikud võivad kinnipeetava käitumisele negatiivset mõju avaldada. Priit Pesuril oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Tunnistab seda ise ja enda sõnul võib alkoholi tarvitanuna muutuda agressiivseks, kuid alkoholisõltlaseks ennast ei pea. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on vangla hinnangul vähene, mida näitab sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“ osalemisest loobumine. Kuriteod ja väärteod on toime pandud alkoholijoobes. 3 Kinnipeetava enda sõnul on ta proovinud ka erinevaid narkootikume, sõltuvust tekkinud pole, on pigem juhutarvitaja. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks arvestades asjaolu, et kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil (varavastased kuriteod) ja isikul on tasumata võlgasid 11 132, 27 eurot. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 49%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Vangla iseloomustuse kohaselt võib Priit Pesur oma tahtmise saavutamiseks olla manipuleerija, probleemide lahendamise oskused ja tegevuse tagajärgede mõistmine on kesised. Suhtumist ametiisikutesse näitab intsident, kus kinnipeetav ründas vanglaametnikku. Väidetavalt soovib loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid korrale allumatus vanglas (distsiplinaarkaristused) ei kinnita seda. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Priit Pesurile positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (katseaja nõuete rikkumine) ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 25.05.2017 kohtumäärus 1-14-2287 jõustus
6. augustil
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4