Obsah (5)

§ 180§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-16-8175 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8175 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 180

lg 3 alusel jätta I Salt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 72 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista I Salt menetluskuluna kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot riigituludesse v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest. I Sal tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700072019 ning selgitus: „I S, 1-16-8175, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I Sa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I S kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 10.10.2016 otsusega nr 1-16-8175 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ja tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, 3 mõisteti I Sa liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.03.2016 otsusega nr 1-16-2052 mõistetud ning Pärnu Maakohtu 09.09.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse, s.o 6 kuu vangistuse, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 10.08.2016 ja I Sa karistuse kandmise algust arvatakse alates 10.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse, asja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav on sooritanud eriliigilisi kuritegusid. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Käesolevat kuritegu iseloomustab vägivalla kasutamine alkoholijoobes olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetavaga toimunud vestlused suunamaks teda mõistma oma tegevusele järgneda võivaid negatiivseid tagajärgi ning vestlused ühiskonnas kehtivatest normidest, valikute tegemisest ja teguviiside tagajärgedest. Alates 04.10.2016 õpib kinnipeetav Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi xxx. Vabanemisel on tal võimalus õpinguid jätkata üldhariduse omandamiseks xxxx, vastav kokkulepe on sõlmitud Pärnu LV töötaja V L ja kriminaalhooldusametniku T. Ruuliga. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning alates 21.10.2016 osaleb ta koos isaga multidimensioonilises pereteraapias (MDFT), mis jätkub ka pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist. Alates 03.10.2016 on isik püsinud hea käitumise eest motivatsioonisüsteemis, mille raames on ta käinud kahel korral kodukülastustel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos isa S S ning tema elukaaslasega O K ja tema kolme alaealise lapsega ahjuküttega isale kuuluvas majaosas aadressil xxxx. Vabanemisel on isikul võimalik elama asuda samale aadressile, kus tal on omaette tuba. Antud aadressil on vangistuse ajal kinnipeetav käinud hea käitumise eest kodukülastustel, kus on osalenud ka kriminaalhooldusametnik. Perekonda kuuluvad isa S S ja bioloogiline ema I P. Isa ja kinnipeetav on elanud ca 10 aastat omaette, emast lahus, kuna ema olevat alkoholisõltlane ning seetõttu kooselu laguneski. Perre kuulub veel kasuema, O K oma lastega. Suhted peres olid enne vangistust keerulised, isa ei saanud enam pojaga hakkama, poeg valetas isale, hulkus. Mõlemad vanemad, nii bioloogiline isa kui ka ema, on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav suhtleb bioloogilise emaga, kuid kõige olulisemaks peab isa. Isa töötab ehitusel ja saab ka xxxx. Perekonna omavahelised suhted on muutunud toetavamaks ja lähedasemaks. Osaletakse koos isaga MDFT pereteraapias, mis on andnud positiivseid tulemusi õiguskuuleka mõtteviisi kujundamisele, omavaheliste suhete parandamisele. Kinnipeetav õpib Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi xxxx, õppeedukus on hea ning õpimotivatsioon olemas. Varasemalt on isikul vabaduses esinenud käitumisprobleeme koolis, kus tuli ette väga palju ebaõpilaslikku käitumist ning üldtunnustatud moraalinormide rikkumist. Vabaduses olles on isik koolivälisel ajal teostanud ka juhutöid isa juures ehitusel. Vabaduses on kinnipeetav olnud isa poolt ülalpeetav. Vabanemisjärgselt soovib I S jätkata õpinguid xxxx, kuhu Pärnu LV haridusosakond on broneerinud talle õppe- ja õpilaskodu koha põhikooli lõpetamiseks. 4 Kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud sõbrad-tuttavad, kelle poolt mõjutatuna pani ta toime kuriteod. Vaba aeg ei olnud sisustatud, isik ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Vangla on pannud teda järeldusi tegema, hetkeseisuga on märgata muutusi nii käitumise kui ka suhtumise osas. Kinnipeetav on keskendunud enesearendamisele ning tulevikuplaanide saavutamisele, peresuhete parandamisele. Isikul on tahe muutuda, vabaduses lõpetada xxxx, jätkata õpinguid ja hakata tegelema hobidega. Ta on katkestanud enda sõnul suhted kriminaalkorras karistatud tuttavate/sõpradega. Narkootikume kinnipeetav proovinud ei ole. Vabaduses suitsetas ta igapäevaselt, kuid alates 2016.a sügisest on olnud suitsuvaba. Kinnipeetav on saanud korduvalt karistada Alkoholiseaduse rikkumise eest enne kriminaalhooldusele suunamist. Kinnipeetav tunnistab, et on kuritarvitanud alkoholi ja seetõttu sattunud pahandustesse. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Varasemalt on isik suhtunud sooritatud kuritegudesse ükskõiksusega. Katseajal on isik ilmutanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Praeguseks on käitumine muutunud. Kinnipeetav on käitumiselt rahulik, pühendunud hariduse omandamisele ja peresuhete parandamisele. Isik on väljendanud arusaamist vangistusele eelneva mõtlematu käitumise osas ja muutnud selgelt prioriteete elus. Tegemist on alaealisega, kes on näidanud üles tahet muutuda, kes omandab üldharidust, on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, kellega on toimunud vestlused, milles ta on omandanud teadmisi ja oskusi vabaduses toimetulekuks. Kinnipeetav osaleb multidimensioonilises pereteraapias koos isaga, mis jätkub ka pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist ja mille käigus on märgatavalt paranenud perekondlikud suhted. Tuginedes eeltoodule toetab Viru Vangla kinnipeetava I Sa vabastamist tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I S tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et I S soovib vabaneda oma isale kuuluvasse eluruumi aadressile xxxx. Tegemist on majaosaga, kus perekonnal on kasutada mitmeid tube. Perekonda kuuluvad peale isa S Sa kasuema O. K ja kolm tema alaealist last. Perekonna omavahelised suhted on kinnipeetava vangistuse ajal muutunud toetavamaks ja lähedasemaks. I S osaleb koos isaga MDFT teraapias, mis on andnud osapoolte hinnangul positiivseid tulemusi õiguskuuleka mõtteviisi kujundamisele ja omavaheliste suhete parandamisele. Toetavaks lähedaseks vabaduses on isa, kes osaleb igal võimalusel vangla poolt pakutavatel külastustel ja tegevustes ning tunneb huvi lapse käekäigu vastu. Suhted bioloogilise emaga on kaugenenud, ema ei ole perega koos elanud ca 10 aastat, kuid I S hoolib oma emast ning aegajalt siiski suheldakse. I Sa suhtlusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalkorras karistatud või probleemsed noorukid, kellega koos olles tarvitati alkoholi, hulguti ja pandi toime süütegusid. Esines ka öiseid kodust äraolekuid, kus lapsevanem ei teadnud nooruki asukohta. I S on tänaseks aru saanud, milliseid väärtusi ta elus pooldab ning mõistnud pere toetuse vajalikkust õiguskuulekale teele asumisel, mistõttu ei näe ta ise enam soovi vabaduses sarnases seltskonnas viibimiseks. Vabanemisel asub I S elama oma isale kuuluvasse majaosasse, kus tal on omaette tuba, mis on eakohaselt sisustatud. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastusi teinud sageli, viimasel ajal on need seotud olnud kinnipeetava motivatsiooni raames kodukülastustele saabumisega, kus ka kriminaalhooldusametnik on osalenud. I S õpib 2016/
2. õppeaastal Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi xxxx. Õppeedukus on hea, õpimotivatsioon olemas. Vabanemisjärgselt soovib I S jätkata õpinguid xxxx. Pärnu Linnavalitsuse haridusosakond on broneerinud 25.04.2017.a I Sale xxxx, kus ta saaks jätkata ennetähtaegsel vabanemisel õpinguid põhikooli lõpetamiseks. I S on vabanemisjärgselt isa poolt ülalpeetav. Isa on töötav xxxx. Perekond on majanduslikult toimetulev. Isa on tasunud osade kaupa ka I Sa trahve ning teisi rahalisi kohustusi. Katseaeg kriminaalhoolduses kulges negatiivselt, I S pani katseajal toime uued süüteod ning rikkus kohtu poolt määratud lisakohustusi. Karistusregistri andmetel on isikut 5 karistatud kriminaalkorras 2 korral. Väärtegude eest on I S karistusregistrisse kantud 2 korral KarS § 218 ja KarS § 279 alusel. Peamisteks vabaduses käitumist mõjutavateks teguriteks on isiku varasem käitumine, elustiil ja suhtlusringkond. Oluline on hoiduda kuriteokaaslastega ning kriminaalse mõtteviisiga tuttavatega suhtlemisest ning alkoholi tarvitamisest. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I S vabastada ennetähtaegselt vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus. I S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Uimastitega mingeid probleeme seni olnud ei ole. Ühel korral on ta kanepit proovinud. Väljas tarbis ta alkoholi ja sellega oli kunagi probleem, nüüd enam ei ole. Ta on kindel, et vabanemisel ta alkoholi enam tarbima ei hakka. Ta teab, et kui ta kohustust mitte tarvitada alkoholi ei täida, võib tagasi vanglasse sattuda. Vanglasse sattus ta alkoholi ja sõprade tõttu. Isa proovis küll teda igat moodi aidata, aga ta ei võtnud isa nõu kuulda ja nüüd on tagajärjed käes. Ta tahab xxxx edasi õppima minna ja õppetöö toimumise ajal elaks ta xxxx. Ta ei karda, et seal elades satub tagasi vanale teele, et teda seal keegi mõjutab. Vanglas on ta õppinud ka ei ütlema. Vanglas lõpetas ta xxxx ära. Kodukülastusi on olnud rohkem kui 2, kas 3 või
3. Ta on noorte motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise korral võimaldatakse kodukülastusi. Teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I Sa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 18.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokuratuur toetab samuti nagu vangla I Sa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav I. Sa vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi xxxx õppimine, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine, vestlustel osalemine, multidimensioonilises pereteraapias koos isaga osalemine, motivatsioonisüsteemis püsimine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on I. Sal olemas sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb alaealise I. Sa puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat alaealist isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla I. Sa puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli I. Sa edasise käitumise üle. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 1 aasta kestel ning isikule määratakse katseaeg vastavalt KarS § 76 lg-le 5 ärakandmata karistusaja lõpuni. Katseajal saaks I. S kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 10.02.

1. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Isikule tuleb määrata katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 10.02.
2. Lähtudes eeltoodust toetab 6 prokuratuur I Sa vangistusest taasühiskonnastamise huvides. tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu Kaitsja leidis, et kohtupraktikast ja seadusest tulenevad eeldused kinnipeetava enne tähtaega vabanemiseks on täidetud. Isik on lõpetanud vanglas xxxx, distsiplinaarkaristused puuduvad. Alaealiste puhul tuleb ennekõike üritada neid kasvatada, mitte karistada ja seega oleks mõistlik ta vabastada. Vangistus on isikule avaldanud positiivset mõju, ta on katkestanud suhtlemise kuritegelikku mõtteviisi omavate isikutega, tunnistab oma eksimusi. Ka vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Kaitsja leiab, et I S tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 761 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I Sa võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna ta oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ning ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning asjaolu, et ta on hea käitumise eest püsinud noorte motivatsioonisüsteemis. I S on vangistuses lõpetanud xxxx, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning osalenud vestlustes, lisaks osaleb ta koos isaga multidimensioonilises pereteraapias (MDFT). Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht isale kuuluvas majaosas ning ta saab jätkata õpinguid xxxx. Vangla materjalidest nähtuvalt on kinnipeetava suhted perekonnaga muutunud lähedasemaks ja toetavamaks ning vabanemisjärgselt jätkatakse koos isaga multidimensioonilises pereteraapias osalemist. Kohtu hinnangul tuleks I Sale anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riske (eelkõige alkoholi tarbimine) saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks, s.o kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli kohaldamisega ning katseajaks I Sale KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustuste panemisega. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales alaealise I Sa kaitsjana v.-adv. abi Silver Reinsaar, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 96 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates 7 süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta osa kaitsjatasust, s.o sõidukulud summas 72 eurot, riigi kanda, kuna süüdimõistetu I Sa näol on tegemist alaealisega, kellel puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ja sissetulek. Süüdimõistetult I Salt kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu summas 24 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik