← Eesti

2-15-8155/37

Obsah (4)§ 178§ 659§ 175§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-8155 Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Asjaolud ja menetluse käik

  2. juuni
  3. a otsusega rahuldas Harju Maakohus Jägala Energy OÜ (hageja) hagi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali (kostja) vastu osaliselt. Hageja menetluskulud jäid 96% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda.
  4. detsembril
  5. a tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse osaliselt sissenõutavaks muutunud viiviste osas. Muus osas jäi maakohtu otsus jõusse ja resolutsioon muutmata, muutes osaliselt vaid otsuse põhjendusi. Maakohtus kindlaks määratud menetluskulude jaotus jäi samaks. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Riigikohus jättis
  6. märtsi
  7. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
  8. Hageja esitas
  9. märtsil
  10. a menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele esimese astme kulud 13 458,70 eurot, teise astme kulud 3452,63 eurot ning kolmanda astme menetluskulud 707,50 eurot, kokku 17 618,83 eurot, mis sisaldab õigusabikulusid ning tasutud riigilõivu. Menetluskulude nimekirja kohaselt esindasid hagejat vandeadvokaat Alar Urm ning vandeadvokaadi abi Kärt Saar, kellede tunnitasumäärad on vastavalt 150 eurot (käibemaksuta) ning 120 eurot (käibemaksuta). K. Saare esinduskulu on kokku 99h 51min ning A. Urmi esinduskulu on kokku 34h 53min.
  11. Kostja esitas
  12. märtsil
  13. a menetluskulude nimekirja, milles palub kindlaks määrata, et kostja menetluskulud on 16 885 eurot, mis sisaldab õigusabikulusid 15 885 eurot ja riigilõivu 1000 eurot. Kostja esindaja selgitas, et tunnihind kuni
  14. märtsini
  15. a on 182 eurot, alates
  16. aprillist
  17. a 165 eurot, keskmine tunnihind 172,74 eurot. Hageja kostja menetluskulude suhtes vastuväiteid ei esitanud.
  18. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et kahe esindaja kulu on põhjendamatu ja ebavajalik ning nimekirjas näidatud õigusabi maht 134h 44min ei ole menetluse kestust ja sisu arvestades samuti põhjendatud ega vajalik. Kostja hinnangul ei ole hagi rahuldamise ulatust ja summat arvestades menetluskulu proportsionaalne, sest 24 753 euro suuruse hüvitise saamiseks on 18 214 euro suurune menetluskulu ebaproportsionaalselt suur (moodustades ca 2/3 põhivaidluse mahust). Kostja tegi ettepaneku lõpetada menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale 9500 eurot. Hageja kokkuleppe sõlmimisega ei nõustunud. 2 Maakohtu määrus
  19. Harju Maakohus rahuldas
  20. aprilli
  21. a määrusega hageja ja kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 13 940,70 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 455,24 eurot.
  22. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli käesolev tsiviilasi keskmisest veidi keerukam, kuid seda mitte niivõrd õiguslikust aspektist lähtuvalt kui tõendamise sisukohalt. St selgitamist vajas, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või ei. Tsiviilasja kestus oli tavapärasemast veidi pikem ning materjalide ja tõendite maht oli suur. Samas arvestas maakohus, et mõlema poole esindajatest vandeadvokaadid on spetsialiseerunud just kindlustusvaidlustele ning lepinguliste esindajate näol on tegemist kogenud ja kvalifitseeritud õigusteenuse osutajatega.
  23. Hageja menetluskulusid analüüsides leidis kohus esiteks, et kahe lepingulise esindaja olemasolu hageja poolel ei ole põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata, arvestades põhjendatud kulu üleüldiselt esitatud ja läbitöötatud dokumentide mahu ning sisu pinnalt, samuti arvestades vajalikku esindamise kulu ühe esindaja kohta. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel seetõttu lähtuda vandeadvokaadi tunnihinna määrast 150 eurot/h + km.
  24. Hagejale maakohtus osutatud õigusabi analüüsides leidis maakohus, et hagi koostamisele, tõendite kogumisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 26,5 tunni ulatuses summas 3975 eurot (26,5h x 150 eurot/h).
  25. juuni
  26. a vastuse kohtunõudele ja lisade tõlke esitamise ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses summas 150 eurot (1h x 150 eurot/h), arvestades kohtule esitatud menetlusdokumenti ning võimalikku põhjendatud ajakulu tõlketeenuse tellimiseks, dokumentide edastamiseks, selgituste esitamiseks. Seoses hageja lepinguliste esindajate tööga septembris
  27. a leidis kohus, et kindlaks tuleb määrata põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja vastusega tutvumisele, kuid rahuldamata tuleb jätta dokumendi koostamise ajakulu, kuivõrd kohus ei ole palunud vastust kostja seisukohale koostada ning nimetatud dokumenti ei ole ka kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi summas 450 eurot (3h x 150 eurot/h).
  28. detsembri
  29. a kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu pidas maakohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses, sh 3 tundi istungiks ettevalmistamiseks ja 1 tund istungil osalemiseks, summas 600 eurot (4h x 150 eurot/h). Hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi jaanuaris
  30. a osas leidis maakohus, et märgitud toimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi summas 600 eurot (4h x 150 eurot/h), arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning tõendite kogumise põhjendatud ajakulu. Hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi veebruaris
  31. a osas leidis maakohus, et põhjendatud on kogu hageja märgitud ajakulu kokku 3h 47 min ulatuses summas 567,50 eurot (3h 47min x 150 eurot/h).
  32. märtsi
  33. a kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu pidas maakohus põhjendatuks 2 tunni ulatuses summas 300 eurot (2h x 150 eurot/h).
  34. aprilli
  35. a istungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu 9h 35min ulatuses summas 1437,50 eurot (9h 35min x 150 eurot/h), arvestades istungi kestust (6h 5min), materjalide hulka istungi toimumise hetkeks, sh seda, et hageja esindajad on materjale korduvalt läbi töötanud ja asjaolu, et istungil kuulati üle tunnistajad.
  36. mai
  37. a kohtuistungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu pidas maakohus põhjendatuks 7h 20min ulatuses summas 1100 eurot (7h 20min x 150 eurot/h). Hageja esindajate ajakulu 1,5h maakohtu otsusega tutvumisel ja kliendiga suhtlemisel pidas kohus märgitud ulatuses põhjendatud, arvestades kohtuotsuse sisu ja mahtu. Ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingud oli maakohtu hinnangul märgitud ulatuses põhjendatud ja 3 vajalikud. Kohus leidis, et põhjendatud menetluskulu on ka hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot.
  38. Seega luges maakohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses maakohtu menetlusega põhjendatuks mahus 67h 48min summas 10 170 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 1000 eurot. Kuivõrd Harju Maakohtu
  39. juuni
  40. a otsuse kohaselt jäid hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja maakohtu menetluskulud 10 723,20 eurot (96% 11 170 eurost).
  41. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et
  42. oktoobri
  43. a istungiks valmistumine, kohtukõne teeside koostamine ja istungil osalemine on vajalik, kuid toimingutele kulud aeg on põhjendatud kokku 6,5 tunni ulatuses summas 975 eurot (6,5h x 150 eurot/h). Ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingud oli maakohtu hinnangul märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
  44. Seega luges maakohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses ringkonnakohtu menetlusega põhjendatuks mahus 21h 40min summas 3250 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus esitamisest tingitud menetluskulud jäid 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja ringkonnakohtu menetluskulud 3217,50 eurot (99% 3250 eurost).
  45. Riigikohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et kuivõrd Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis ei tekkinud hagejal kohustust esitada Riigikohtule menetlusdokumente, avaldusi, taotlusi ega arvamust, sh ei ole kohus hagejat selleks kohustanud. Kohus leidis, et hageja võis teostada toiminguid, nt tutvuda kassatsioonkaebusega ning arutada seda kliendiga, kuid kohtu nõudmiseta teostatud toimingud ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitamisele.
  46. Eeltoodust tulenevalt olid hageja menetluskulud põhjendatud kogu menetluses kokku 13 940,70 eurot.
  47. Kostja menetluskulusid analüüsides leidis kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 160 eurot. Maakohus leidis, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses maakohtu ja ringkonnakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja kostja maakohtu menetluskulud 406,08 eurot (4% 10 152 eurost) ja ringkonnakohtu menetluskulud 49,16 eurot (1% 4916,25 eurost), kokku 455,24 eurot.
  48. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 13 485,46 eurot (13 940,70 – 455,24). Määruskaebus
  49. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus kostjalt hageja kasuks 13 485,46 euro väljamõistmise osas ja teha uus kohtumäärus, millega jätta hageja avaldus kostjalt 13 485,46 euro väljamõistmise osas rahuldamata.
  50. Kuigi maakohus leidis põhjendatult, et hageja poolt kahele lepingulisele esindajale kulutuste tegemine ei olnud käesolevas asjas vajalik, on kohus siiski mõistnud kostjalt välja esindajakulu hüvitise osaliselt topelt. Kohus ei lähtunud konkreetse toimingu teinud hageja vastava esindaja ajakulust konkreetse menetlustoimingu kohta ja selle esindaja tasumäärast, vaid on mõistnud sama menetlustoimingu eest kostjalt välja (osaliselt) mõlema esindaja kulud ja kõrgeima tunnihinna järgi. Puudub seaduslik alus mõista kostjalt välja hüvitis määras 150 eurot/h õigusteenuse eest, mille on hagejale osutanud vandeadvokaadi abi hinnaga 120 eurot/h. 4
  51. Kaevatava kohtumääruse eksimused vastavalt hageja nimekirja toimingutele alusetult suurema tunnihinna rakendamise ning toimingute mahu määramisel on kostja hinnangul järgmised.
  52. Määruse p-s 27 leitakse, et hagi koostamise põhjendatud ajakulu on 26,5h. Kostjalt on mõistetud välja hüvitis (26,5h x 150), mis on 30 eurot iga tunni eest tegelikust rohkem ja kokku seega on hüvitis alusetult vähemalt 795 euro võrra suurem, kuna hagi koostas 24h 20min hinnaga 120 eurot/h advokaat K. Saar. Kohus summeeris vastuolus enda seisukohale kahe esindaja toimingute kestuse. Lisaks jättis kohus tähelepanuta kostja vastuväited, mille kohaselt kattub hagiavaldus ligi 50% ulatuses kohtueelselt esitatud nõudega, mis asub I kd tl 132-
  53. Sellist tegevust ei ole hagi esitamise osas kostja kohustatud hüvitama, sest see ei ole toimunud kohtumenetluses.
  54. Määruse p-s 28 mõisteti kostjalt hageja
  55. juuni
  56. a puuduste kõrvaldamise eest alusetult välja 1h õigusabi eest tunnihinnaga 150 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja
  57. juuni
  58. a vastus kohtunõudele ja lisade tõlge kokku mahus 7h 49min. Lisaks on hageja tasunud selle advokaat K. Saare toimingu eest arvestusega 120eurot/h, mistõttu siis, kui leida, et kostja peab maksma nii puudustega hagi koostamise kui tehtud puuduste kõrvaldamise eest ehk topelt, ei oleks kostjalt põhjendatud välja mõista üle 40 euro (20min x 120).
  59. Määruse p-s 29 on kostjalt põhjendamatult välja mõistetud hageja septembri 2015 menetluskulude eest 450 eurot, sest mingeid menetlustoiminguid hageja sel perioodil kohtus ei teinud.
  60. Määruse p-s 30 on kohus välja mõistnud
  61. detsembri
  62. a korraldava istungi eest (kestis 55min) 600 eurot 4h eest (arvestusega 150). Selline otsustus on vastuolus maakohtu seisukohaga, et kahe esindaja õigusabi kasutamine hageja poolel ei olnud vajalik ning faktiga, et menetluskulude nimekirjas on hageja kuluks märgitud vandeadvokaadi A. Urmi toimingu kestuseks 1h. Seega on põhjendatud kulu 150 eurot 600 euro asemel.
  63. Määruse p-s 31 on kostjalt välja mõistetud 600 eurot (4h x 150). Kostja vastuväidet, et hageja
  64. jaanuari
  65. a dokumendi koostamiseks ja sellele 7 foto lisamiseks piisaks kuni 2h, ei ole arvestatud. Kohus ei ole arvestanud ka, et dokumendi esitas vandeadvokaat A. Urm, kelle ajakulule (1h 9min x 150) vastab summa 172,50 eurot. Teise lepingulise esindaja tegevust samas osas ja kohtu määratud hinnaga 150 eurot/h ei ole kostja kohustatud hüvitama. Vastavalt on määruse p-s 31 alusetult välja mõistetud (600-172,50) 427,50 eurot.
  66. Määruse p-s 32 on kostjalt välja mõistetud 567,50 eurot (3h47min x 150) hageja
  67. veebruari
  68. a dokumendi eest. See on alusetu, sest kohus on kostjalt välja mõistnud kahe esindaja identsete toimingute hüvitise ning ei ole arvestanud, et dokumendi esitas vandeadvokaat A. Urm, kelle ajakuluks on hageja nimekirja kohaselt 35min hinnaga 150 eurot/h (s.o 87,50 eurot). Teise lepingulise esindaja tegevust ja seda tegelikust 30 euro võrra kõrgema tunnihinnaga ei ole kostja kohustatud hüvitama.
  69. Määruse p-s 33 on kostjalt välja mõistetud
  70. märtsi
  71. a korraldava istungi eest hüvitis arvestusega 2 tundi summas 300 eurot (2h x 150) põhjendamatult, sest istung kestis 15min ja kahe esindaja õigusabi kasutamine hageja poolel ei olnud vajalik.
  72. Määruse p-s 34 on kostjalt põhjendamatult välja mõistetud 9h 35min õigusabi eest summa 1437,50 eurot (9h 35min x 150), sest kohus on välja mõistnud hüvitise kahe esindaja identse sisuga tegevuse eest ega arvestanud, et tunnitasuga 150 eurot/h osutati hageja nimekirja järgi hagejale õigusteenust 7h 20 minutit, s.o 2h võrra ja 1100 euro eest vähem (7h 20min x 150).
  73. Määruse p-s 35 on kostjalt põhjendamatult välja mõistetud
  74. mai
  75. a istungi eest kogukuluna 7h 20min summas 1100 eurot (7h 20min x 150). Kohus on alusetult välja 5 mõistnud 2 esindaja samasisuliste toimingute hüvitise, sest hageja nimekirja järgi osutas advokaat K. Saar hagejale õigusteenust 4h 40min ning vandeadvokaat A. Urm 4h 15min. Seega ei ole kohtul põhjendatud võtta aluseks toimingute summa, vaid lähtuda konkreetselt ühe või teise lepingulise esindaja mahust ja maksumusest.
  76. Määruse p-s 36 on hageja poolt
  77. juuni
  78. a kohtuotsusega tutvumise eest kostjalt välja mõistetud 225 eurot (kahe advokaadi ajakulu 2x45min ning korrutatud see tunnitasuga 150 eurot). Teise advokaadi 45m tuleb jätta hageja enda kanda. Kohtu rakendatud tunnihinda 150 eurot arvestades on põhjendamatult väljamõistetud 112,50 eurot.
  79. Eeltoodud asjaolusid ja andmeid arvestades pidanuks maakohus kaevatavas määruses hageja esimese astme menetluskuluks erinevalt kohtumääruse p-s 38 arvestatud 11 170 eurost (koos lõivuga) veel maha arvama 3877,50 eurot (795-150-450-450427,50-480-212,50-337,50-462,50-112,50). Seega maakohtu menetluses olnuks õigesti arvestatud hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulude kulude summa (koos lõivuga) 7292,50 eurot (11 170-3877,50). Sellest 96% ehk kostja kanda jääv hüvitis peaks olema 7000,80 eurot. Nende summade vahet (3722,40 eurot) ei pea kostja hagejale hüvitama lähtuvalt hageja
  80. märtsi
  81. a nimekirja p-s 2 toodud esindaja tunnihinna rakendamisest antud esindaja tehtud menetlustoimingute põhjendatud kestusele.
  82. Määruse p-s 40 on kostjalt välja mõistetud 2187,50 eurot (14h 35min x 150) apellatsioonkaebusele vastamise eest. Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidet ja asjaolu, et apellatsioonkaebusele koostas vastuse advokaat K. Saar, ajakuluga 12h 25m. Seega läks tema teenus hagejale maksma (12h 25m x 120) 1490 eurot, mitte 2187,50 eurot. Samuti on kohus ebaõigesti advokaat K. Saare tegevusele lisanud teise esindaja aja, milline kulu tuleb jätta hageja enda kanda.
  83. Määruse p-s 41 on ringkonnakohtu istungi eest ekslikult välja mõistetud 975 eurot (6,5h x 150), sest kohus on kostjalt välja mõistnud hüvitise kahe esindaja identse sisuga tegevuse eest ega ole arvestanud, et tunnitasuga 150 eurot osutati hagejale õigusteenust kokku üksnes 3h 57m.
  84. Eeltoodud asjaolusid ja andmeid arvestades pidanuks kaevatavas määruses hageja apellatsioonimenetluse kuludest täiendavalt maha arvama 1080 eurot (697,50+382,50). Seega apellatsioonimenetluse hageja kulude summa peaks olema (3250-1080) 2170 eurot. Sellest 99% ehk kostja kanda jääv hüvitis peaks olema 2148,30 eurot. Kahe kohtuastme peale peaks hüvitatav kulu olema koos riigilõivuga mitte üle 9149,10 euro (7000,80+2148,30). Menetluse edasine käik
  85. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
  86. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  87. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada kostjalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  88. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis hageja menetluskulud välja kostjalt ja kostja menetluskulud hagejalt ning tasaarvestas need. Määruskaebuse esitas üksnes kostja, kes vaidlustas maakohtu määruse osas, milles temalt mõisteti välja hageja menetluskulud. Kostja kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulusid ei ole 6 kostja vaidlustanud. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kostja hageja menetluskulude väljamõistmise 9149,10 eurot ületavas osas. Seega ei saa ringkonnakohus menetluskulusid hageja osas vähendada alla 9149,10 euro ega mõista kostja kasuks menetluskulusid välja suuremas summas, kui seda tegi maakohus. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole vaidlustanud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid seoses 17. mail 2016. a kohtukõne teeside koostamisega (tähistusega x) ega 8. novembril 2016. a protokolli parandamise taotlusega tutvumisega (tähistusega xv), mida maakohus on täies ulatuses vajalikuks pidanud (vt maakohtu määruse p-d 37 ja 42) ning mille osas hüvitise väljamõistmine on vaidlustamata jätmise tõttu jõustunud. 37. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et vastaspoole menetluskulude hüvitamise kohustus on lahutamatult seotud konkreetse menetlustoimingu tegemisega kohtumenetluses ning seepärast on kostjal õigus, et

§ 175

lg 1 järgi piirdub kostja hüvitamiskohustus vastava toimingu konkreetselt teinud hageja esindaja ajakuluga ja sama esindaja tunnitasumääraga (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-16, p 15). Sellega arvestamata jätmise korral võib kohus menetluskulu väljamõistmisel kogu ajakulu vajalikuks pidades ja üksnes kõrgemast tunnihinnast lähtudes mõista menetluskulu hüvitise ekslikult välja suuremas summas kui menetlusosaline seda kandnud on.
  3. Mis puudutab maakohtu seisukohta, mille kohaselt käesolevas asjas ei ole põhjendatud kahe lepingulise esindaja olemasolu, märgib ringkonnakohus, et seadus ei keela teha mitmel esindajal koostööd selleks, et menetlusdokumendid saaksid mõistliku ajaga koostatud ja menetlusosaline efektiivselt esindatud. Oluline on seejuures hinnata, kui palju võib eelduslikult konkreetse menetlustoimingu tegemiseks aega kuluda ning kontrollida, et esindajad ei oleks teineteise tegevust dubleerinud ja jälgida millise tunnihinnaga on konkreetne esindaja õigusabiteenust pakkunud.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on hagi koostamiseks põhjendatud ajakulu 26h 30min. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt panustasid hagi koostamisse ja tõendite kogumisse advokaat K. Saar 24h 20 min ja A. Urm 5h 12min (III kd, tl 100 pöördel). Maakohus on seejuures ebaõigesti lähtunud kogu kulu hüvitamisel tunnitasumäärast 150 eurot/h, jättes arvestamata, et õigusabi osutanud advokaatide tasumäär on olnud erinev. Eeltoodu tõttu on põhjendatud hüvitada 5h 12min tunnihinnaga 150 eurot (780 eurot) ja 21h 18min (26h 30min – 5h 12min) tunnihinnaga 120 eurot (2556 eurot), s.o kokku 3336 eurot. Vastuseks kostja väitele, mille kohaselt kattub hagiavaldus ligi 50% ulatuses kohtueelselt esitatud nõudega, märgib ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt on tegemist põhjaliku hagi ja mahukate lisadega, mistõttu ei saa nimetatud ajakulu pidada ülepaisutatuks ja hagejale ei saa ette heita seda, et ta on üritanud saavutada vaidlusele lahendust kohtueelselt.
  5. Kuigi maakohus on põhjendatult kärpinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu tõlgete osas, nõustub ringkonnakohus määrusekaebusega osas, milles maakohus mõistis põhjendamatult välja tasu hageja
  6. juuni
  7. a vastuse kohtunõudele ja lisade tõlgete esitamise eest mahus 1h. Advokaat K. Saare vastus kohtule on lakooniline (I kd, tl 151) ja selle koostamise ja esitamise ajakulu võib lugeda põhjendatuks 20min ehk 40 euro (20m x 120) ulatuses.
  8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleks hageja
  9. a septembris kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda. Maakohus on arvesse võtnud asjaolu, hageja ei esitanud septembris
  10. a menetlusdokumente ja on põhjendatult välja mõistnud üksnes kostja vastusega tutvumise kulu 450 eurot.
  11. Seoses
  12. detsembril
  13. a toimunud istungil osalemisega leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatud mõistnud välja tasu vandeadvokaat A. Urmi istungil osalemise ajakulu 1h ulatuses. Samuti on põhjendatud menetluskuluks hageja teise 7 esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 3h ulatuses, mis menetluskulude nimekirja järgi tuleb hüvitada advokaat K. Saare tunnihinna järgi ehk kokku 510 eurot (1 x 150 + 3 x 120).
  14. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväitega, et seoses hageja
  15. jaanuari
  16. a menetlusdokumendiga ei ole maakohus arvestanud, et dokumendi esitas vandeadvokaat A. Urm, kelle ajakulule (1h 9m x 150 eurot) vastab summa 172,50 eurot. Ülejäänud samal kuul osutatud õigusabi seisnes lisaks vastuse koostamisele ka tõendite kogumises ja kliendiga suhtlemises, mis on põhjendatud menetlustoimingud. Seetõttu tuleb ülejäänud maakohtu poolt vajalikuks peetud ajakulu 2h 51min (4h-1h 9min) hüvitada tunnihinnaga 120 eurot. Seega on põhjendatud menetluskulu kokku 514,50 eurot (172,50+342).
  17. Hageja
  18. veebruari
  19. a dokumendiga seonduvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ajakulu põhjendatuse osas, kuid ajakulu hüvitamisel on maakohus eksinud tunnihinna arvestamisel. Põhjendatud on hüvitada vandeadvokaat A. Urmi ajakulu 35min tunnihinnaga 150 eurot (87,50 eurot) ja advokaat K. Saare ajakulu 3h 12min tunnihinnaga 120 eurot (384 eurot), kokku 471,50 eurot.
  21. märtsil
  22. a toimunud kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud istungi kestusega (II kd, tl 143). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus vandeadvokaat A. Urmi istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks kokku 35min. Kuivõrd tegemist oli korraldava istungiga, mis kestis 15min ja kus sisulisi küsimusi ei arutatud, ei olnud esindajal vajalik ka pikemalt valmistuda, mistõttu loeb ringkonnakohus kohtuistungil osalemise ja valmistumise põhjendatud kuluks kokku 35 min tunnihinnaga 150 eurot, s.o 87,50 eurot.
  24. aprillil
  25. a toimunud kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise ajakulu on maakohus põhjendatult pidanud vajalikuks 9h 35min ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus on välja mõistnud hüvitise kahe esindaja identse sisuga tegevuse eest, kuid kostja etteheide tunnihinna osas on põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti hüvitanud kogu ajakulu tunnihinnaga 150 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust 7h 20min tunnihinnaga 150 eurot (1100 eurot) ja seega ülejäänud aja (2h 15min) advokaat K. Saar tunnihinnaga 120 eurot (270 eurot), s.o kokku 1370 eurot.
  27. mail
  28. a toimunud kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise ajakulu osas on maakohus sarnaselt eelmise istungiga seonduva kuluga mõistnud ebaõigesti välja kogu ajakulu (7h 20min) tunnihinnaga 150 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust 4h 15min tunnihinnaga 150 eurot (637,50 eurot) ja seega ülejäänud aja (3h 5min) advokaat K. Saar tunnihinnaga 120 eurot (370 eurot), s.o kokku 1007,50 eurot.
  29. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus on mõistnud välja hageja lepinguliste esindajate dubleeriva töö seoses
  30. a juunis osutatud õigusabiga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnes õigusabi
  31. juuni
  32. a kohtuotsusega tutvumises, suhtlemises kliendiga ning vaidlustamise vajaduse ja perspektiivide analüüsis. Arvestades kummagi esindaja märgitud ajakulu 45 min, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist dubleeriva tööga. Mõlemal palgatud esindajal on olnud vajalik õigusabi osutamise jätkamiseks maakohtu otsusega tutvuda, mistõttu nõustub ringkonnakohus, et kogu ajakulu (2 x 45min) on vajalik, kuid tuleb välja mõista vastavalt esindaja tunnitasumäärale. Seega on põhjendatud menetluskulu 225 euro asemel (45min x 150 + 45min x 120) 202,50 eurot.
  33. Kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks märgitud ajakulu kokku 14h 35min ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud, kuid muuta tuleb väljamõistetud summat tulenevalt erinevatest tunnitasumääradest. Hageja menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust 8 2h 10min tunnihinnaga 150 eurot (325 eurot) ja advokaat K. Saar 12h 25min tunnihinnaga 120 eurot (1490 eurot), s.o kokku 1815 eurot.
  35. oktoobril
  36. a toimunud kohtuistungil osalemise ja selleks valmistumise ajakulu on maakohus põhjendatult pidanud vajalikuks 6h 30min ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohus on välja mõistnud hüvitise kahe esindaja identse sisuga tegevuse eest, kuid kostja etteheide tunnihinna osas on põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti hüvitanud kogu ajakulu tunnihinnaga 150 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Urm hagejale õigusteenust kokku 3h 57min tunnihinnaga 150 eurot (592,50 eurot) ja seega ülejäänud aja (2h 33min) advokaat K. Saar tunnihinnaga 120 eurot (306 eurot), s.o kokku 898,50 eurot.
  37. Eelnevat kokkuvõttes ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul menetlustoimingute töömahu hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud, v.a menetlustoimingute osas, mis tehti
  38. a juunis ja
  39. märtsi
  40. a kohtuistungiga seonduvalt (vt p-d 40 ja 45). Maakohtu arvutuskäik on olnud siiski läbivalt ebaõige 150-eurose tunnihinna alusel. Lähtudes ringkonnakohtu tehtud uutest arvestustest, on põhjendatud ja vajalik hageja maakohtus osutatud õigusabi 9354,50 euro ulatuses (3336 + 40 + 450 + 510 + 514,50 + 471,50 + 87,50 + 1370 + 1007,50 + 1365 + 202,50), millele lisandub tasutud riigilõiv 1000 eurot, ja ringkonnakohtus osutatud õigusabi 2801 euro ulatuses (1815 + 898,50 + 87,50). Menetluskulude jaotust silmas pidades tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtus kantud menetluskulud 9940,32 eurot (96% 10 354,50 eurost) ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2772,99 eurot (99% 2801 eurost), kokku 12 713,31 eurot. Lähtudes

§ 445

lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tuleb poolte vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja mõista selle tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 12 258,07 eurot (12 713,31 – 455,24). 52. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 53.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 54. Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.