KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2017, Tallinn Tsiviilasja

§ 7

lõike 1 ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata (TsMS § 657 lõige 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Samuti tühistab kolleegium maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teeb uue jaotuse.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude alusetult saadu tagastamiseks, kuid ei nõustu hagi rahuldamisega alternatiivsel materiaalõiguslikul alusel. Maakohus rahuldas hagi alternatiivsel alusel põhjendusega, et hagejal on tekkinud kahju, sest kohtutäitur tegi 14.12.2012 tasu otsuse, milles leidis, et täitekulusid ei pea võlgnikult täiendavalt sisse nõudma, vaid need tuleb arvestada maha tema ametialasele arvele võlgnikult laekunud summast. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
2. KTS § 9 lõike 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vaidluse lahendamiseks tuleb eelkõige vastavalt KTS § 9 lõikele 1 ja RVastS § 7 lõikele 1 lahendada küsimus, kas kohtutäituri tegevus konkreetse täitemenetluse läbiviimisel oli õigusvastane ja kui oli, siis kas ta on sellise käitumisega süüliselt tekitanud hagejale kahju. Kohtutäitur saab vastutada hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest vaid siis, kui on tuvastatud kohtutäituri tegevuse õigusvastasus.
3. RVastS § 7 lõike 4 ja VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Antud juhul on hageja väidete kohaselt talle põhjustatud kahju sellega, et täitemenetluses nr 052/2010/539 pidas kohtutäitur 14.12.2012 kohtutäituri tasuotsuse alusel täitemenetluses võlgnikult laekunud summast kinni 2805.42 eurot rohkem kui oleks õigustatud olnud. 2805.42 eurot on kohtutäituri põhitasu suurus, mis tuli vastavalt tasuotsusele maksta võlgnikul ja hageja ei nõustu sellega, et see summa peeti kinni täitemenetluses laekunud summast (s.o hageja hinnangul rahast, mis kuulus täies ulatuses hagejale). Hageja hinnangul rikkus kohtutäitur TMS § 38 lõiget 1, millest tuleneb, et täitekulud kannab võlgnik. Sisuliselt vaidlustab hageja seega 14.12.2012 kohtutäituri tasuotsuse õiguspärasust. Samale järeldusele on jõudnud vaidlustatud otsuse põhjendavas osas ka maakohus. 6
4. Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud TMS §-s
5. Tsiviilasjas puudub vaidlus, et kohtutäitur tegi 14.12.2012 uue kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, milles selgitas, et 07.12.2011 võlgnikult laekunud 31 955.82 eurost kuulub mahaarvamisele 2805.42 eurot (s.o põhitasu osa, mille tasumise kohustus on kohtutäituri hinnangul võlgnikul; t lk 9-11). Otsuses oli viide menetlusosaliste kaebeõigusele ja -tähtaegadele. Hagejale oli seega täituritasu otsusest selge, milliseid täitekulusid temalt ja võlgnikult nõutakse, millisest rahast kõik täitekulud kinni peetakse ja mis on otsuse vaidlustamise tähtaeg. Hageja ei ole kohtumenetluses vaidluse alla seadnud kohtutäituri väidet, et hageja sai kohtutäituri 14.12.2012 otsuse kätte 20.12.2012, kuid ei esitanud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kaebust. Seega on tsiviilasjas tuvastatud, et hagejal oli võimalik kohtutäituri 14.12.2012 tasu otsust vaidlustada, kuid hageja otsustas seda mitte teha.
6. RVastS § 7 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 217 lõike 1 kohase kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju tekkimist vältida. Kaebemenetluse tulemusena oleks kohus saanud anda hagita menetluses hinnangu sellele, kas kohtutäituri 14.12.2012 tasuotsus on õigusvastane ning menetluse tulemustest oleksid olnud teadlik nii võlgnik kui kohtutäitur. Seega oleks täitemenetluses kehtinud kohtutäituri tasuotsuse küsimuses õigusselgus.
7. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02 (punktis 13) selgitanud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 01.01.2002 võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lõikes 1 nimetatud tagajärje, s.t võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse. TMS § 217 lõige 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita sama sätte lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusrahu ja -selgus. Maakohus ei ole nende asjaoludega KTS §

§ 7

lõike 1 kohaldamisel arvestanud, kuigi on otsuses tuvastanud, et hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tasuotsust õigeaegselt. Sellega on maakohus eksinud KTS §

§ 7lõike 1 kohaldamisel. 30. Kolleegium on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud, et hageja on rikkunud RVast

S § 7 lõikes 1 sätestatud kohustust võtta kasutusele õiguskaitsevahendeid kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks. Hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole samastatav ega asenda kohtutäituri tegevusele (otsuse peale) esitatava kaebuse menetlust. Hageja ei ole hagis toonud välja objektiivset põhjust, mis võinuks takistada tal oma kaebeõigust õigeaegselt teostamast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõike 1 kohaselt tuleb isikul oma õiguste ja kohustuste teostamisel toimida heas usus. Ka kohtumenetluses tuleb menetlusosalisel kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lõige 1). Hea usu põhimõttega on kooskõlas ka TMS § 217 lõige 6, mis keelab nendele asjaoludele tuginemise, mis tulnuks esitada kaebuses. Kuivõrd hageja ei esitanud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kaebust kohtutäituri 14.12.2012 otsusele, on ta ka minetanud võimaluse tugineda kohtutäituri 14.12.2012 dateeritud tasuotsuse õigusvastasusele. 7 31. Eespoolmärgitust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kohtutäituri õigusvastane tegevus täitemenetluse läbiviimisel ei ole hagis esitatud asjaoludel tuvastatav ning KTS §

§ 7lõike 1 kohaldamiseks puudub alus.

Järelikult puudub vajadus analüüsida ka kohtutäituri süü küsimust. Kuivõrd KTS §

§ 7

lõike 1 ebaõige kohaldamine on tinginud ebaõige otsuse tegemise, tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

1. Ringkonnakohus peab õigusselguse huvides vajalikuks lisada, et ei nõustu hagis väljendatud seisukohaga, mille kohaselt eksis kohtutäitur TMS § 38 lõike 1 vastu, kui arvestas kohtutäituri põhitasu maha summalt, mis oli täitemenetluses laekunud (s.o ei asunud põhitasu võlgnikult täiendavalt sisse nõudma). Kolleegiumi hinnangul ei ole hagis tuginetud asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et kohtutäituri selline tegevus ei oleks olnud kooskõlas kande laekumise (07.12.2011) ja kohtutäituri tasu otsuse koostamise (14.12.2012) ajal kehtinud KTS-s ja TMS-s sätestatud tasustamise põhimõtetega. Kohtutäituril oli (ja on) õigus tasule ja täitekulude hüvitamisele pärast esimese täitetoimingu tegemist. Seega koosnevad täitemenetluses sissenõutavad summad reeglina nii sissenõudja nõudest kui kohtutäituri tasunõudest. Vaidlusaluste menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud kohtutäituri tasustamise süsteem rajanes mh proportsionaalsuse põhimõttele, mis tähendab, et mida suurem osa võlgnevusest õnnestus kohtutäituril täitemenetluses sisse nõuda, seda suuremat osa KTS-s sätestatud tasust oli kohtutäitur õigustatud saama. KTS ega TMS ei näinud ette kohtutäituri kohustust nõuda oma tasu võlgnikult täiendavalt sisse ja kanda kõik tema ametialasele arvele võlgnikult laekunud summad esmajärjekorras sissenõudjale täidetava nõude rahuldamiseks. Hageja selline tõlgendus ei ole kooskõlas tasu proportsionaalsuse põhimõttega ega ka eesmärgiga, mida selline süsteem toetas (s.o motiveerida kohtutäiturit täitemenetluses sissenõutavad summad kiiresti ja efektiivselt sisse nõudma). Praegusel juhul kandis võlgnik konkreetses täitemenetluses kohtutäituri kontole 07.12.2011 summa 31 955.82 eurot (s.o osa algselt sundtäimisel olnud summast) ning kohtutäitur arvestas sellest summast täitekulude katteks KTS 32 lõike 5 alusel 2805.42 eurot (s.o kohtutäituri põhitasu osa, mida oli KTS § 32 lõike 5 ja § 30 lõike 2 alusel kohustatud tasuma võlgnik). Selline toiming oli iseenesest kooskõlas vaidlustatud menetlustoimingute ajal kehtinud KTS-i ja TMS-i regulatsioonidega.
2. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse eespool märgitud põhjendustel, ei käsitle ringkonnakohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel kaebuse muid väiteid.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lõike 3 alusel menetluskulude jaotust. Hagi täies ulatuses rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
4. Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on vaja hinnata diskretsiooniõiguse alusel ja seepärast peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimuma tervikuna maakohtus TsMS § 174 lõikes 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-15, punkt 21). Margo Klaar Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/