RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtu

) § 632 lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaega. Määruse kohaselt sai kostja maakohtu otsuse kätte

1. jaanuaril 2017 e-toimiku kaudu, mistõttu oleks apellatsioonkaebus tulnud esitada hiljemalt
2. veebruaril
3. Kostja väited kohtuotsuse osalise kättesaamise kohta ei ole usutavad.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus keeldus
4. mai
5. a määrusega seda määruskaebust menetlemast.
6. Kostja esitas
7. aprillil 2017 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt hoidis maakohus kostjat teadmises, et apellatsioonitähtaeg möödub
8. märtsil
9. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10. Tallinna Ringkonnakohus jättis
11. aprilli
12. a määrusega kostja taotluse rahuldamata.Määruse kohaselt peab kostja apellatsioonitähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need objektiivsed põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Mõjuvaks põhjuseks

§ 67

lg 1 tähenduses on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kostja tugineb oma taotluses peamiselt sellele, et maakohus on andnud eksitavat teavet kohtuotsuse kättetoimetamise aja kohta. Ringkonnakohus on

1. märtsi
2. a määruses põhjendanud, miks tuleb lugeda kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks hiljemalt
3. jaanuaril
4. Seda seisukohta ei muuda tähtaja ennistamise taotlusele lisatud maakohtu
5. jaanuari
6. a kiri, milles selgitati kostjale

§ 326

lg-s 1 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda ja märgiti, et kuivõrd kostjale ei ole saadud kohtuotsust isiklikult kätte toimetada, tuli kohtuotsus jätta kostja 2-16-2548 postkasti. Kostja on teinud maakohtu kirjast eksliku järelduse, nagu oleks maakohus kinnitanud, et

1. jaanuariks 2017 ei õnnestunud kostjale kohtuotsust kätte toimetada. Vastupidi, maakohus on selles kirjas kinnitanud, et kohtuotsus on kostjale kätte toimetatud. Kuna kostja ei ole põhistanud menetlustoimingu tegemist takistava põhjuse olemasolu, ei ole alust apellatsioonitähtaega ennistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema taotlus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.Kostja leiab, et ringkonnakohus tõlgendas tähtaja ennistamata jätmisel valesti maakohtu
3. jaanuari
4. a kirja, milles maakohus märkis üheselt, et tal ei ole õnnestunud kohtuotsust kostjale kätte toimetada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta maakohtu kirjavahetuse hagejate esindaja ja kostjaga, milles kostja kinnitas, et ta ei ole kohtuotsust tervikuna kätte saanud, ning millest nähtub, et ka maakohtu arvates ei olnud kohtuotsus kostjale enne
5. veebruarit 2017 kätte toimetatud (II kd, tl 13-16 ja 22).
6. Hagejate nimel on esitanud kostja määruskaebusele vastuse Kaupo Süvaoja, kes palub jätta määruskaebuse rahuldamata, hagejate menetluskulud kostja kanda ja mõista temalt välja hagejate kassatsioonimenetluse kulu 35 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta

§ 695ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.8.

Ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai maakohtu otsuse kätte

1. jaanuaril 2017 e-toimiku kaudu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse
2. märtsil 2017, s.o pärast

§ 632

lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaega.Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb

§ 67

lg 1 järgi ennistada, kuna maakohus oli teda apellatsioonitähtaja aja osas eksitanud. Kostja arvates kinnitab maakohtu ja kostja kirjavahetus, et ka maakohtu arvates ei olnud maakohtu otsust kostjale kätte toimetatud. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus ei ole temaga peetud kirjavahetuses märkinud, et otsus loeti e-toimiku kaudu kättetoimetatuks juba 2. jaanuaril 2017, maakohus on nii 1. veebruaril 2017 hagejate esindajale saadetud e-kirjas kui ka 30. jaanuaril 2017 kostjale saadetud kirjas väljendanud, et kohtuotsust ei ole kostjale kätte toimetatud.9.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus märkis õigesti, et mõjuv põhjus tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10;
3. jaanuari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 12). Kolleegium on lugenud mõjuvaks põhjuseks

§ 67

lg 1 tähenduses nt selle, kui menetlusosaline on teinud menetlustoimingu tegemiseks kõik endast oleneva, kuid menetlustoimingut ei võimaldanud lugeda tähtaegselt tehtuks kohtusüsteemist tulenev tehniline asjaolu (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 10). Samuti on kolleegium leidnud, et tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud või e-toimikust saadetud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem lugesid kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (Riigikohtu
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p-d 6-8;
5. märtsi
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24). Kolleegium leiab, et praegused asjaolud ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada, kuna maakohtu tegevus ei saanud kostjat apellatsioonitähtaja osas eksitada.Kohtutoimikust nähtuvalt teatas maakohus
7. detsembri
8. a e-kirjaga kostjale, et maakohtu otsus on tehtud e-toimikus kostjale kättesaadavaks, kuid kohtul ei ole kostja kinnitust otsuse kättesaamise kohta (II kd, tl 9). Kostja selgitas
9. detsembri
10. a e-kirjas vastuseks maakohtule, et tal ei ole õnnestunud e-toimikusse siseneda, ja palus saata otsuse e-postiga või tema elukoha aadressile (II kd, tl 10). Samal kuupäeval saatis maakohus 2

§ 632

lg 1 kohaselt hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

§ 3111

kohaselt võib maakohus toimetada kohtuotsuse saajale kätte elektrooniliselt, mh nt e-toimiku kaudu või e-postiga. Kooskõlas sama paragrahvi lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatuga palus maakohus kinnitada kostjal kohtuotsuse ja selle kaaskirja kättesaamist viivitamatult

1. detsembri
2. a e-kirjas, s.o enne, kui kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine etoimiku kaudu
3. jaanuaril 2017 registreeriti. Hilisemas kirjavahetuses ei ole maakohus palunud kohtuotsuse kättesaamist kinnitada. Kohtuotsuse korduvast saatmisest ei saa järeldada, et maakohtu seisukoha järgi ei hakanud kostja apellatsioonitähtaeg kulgema alates
4. jaanuarist
5. Maakohtul ei olnud kohustust märkida apellatsioonitähtaja jooksul kostjaga peetud kirjavahetuses, et otsus loeti e-toimiku kaudu kättetoimetatuks juba
6. jaanuaril 2017 ja edasikaebamise tähtaeg lõpeb
7. veebruaril 2017.
8. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamise kohta on esitatud maakohtu otsuse esimesel lehel, kohtuotsuse edasikaebamise korda (sh apellatsioonitähtaega) on selgitatud kohtuotsuse teisel lehel. Kostja ei ole väitnud, et temale enne
9. jaanuari 2017 saadetud ja/või sellel kuupäeval kättetoimetatud dokumendis ei olnud kohtuotsuse lehtedel 1-3 olevat teksti. Kostjat ei saanud apellatsioonitähtaja osas eksitada ka maakohtu ja hagejate esindaja kirjavahetus (II kd, tl 22-23) ega maakohtu
10. jaanuaril 2017 kostjale saadetud kohtuotsuse kaaskiri (II kd, tl 74). Nende kirjade sisust sai kostja teada alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist (II kd, teadete leht ja tl 72 p 4.1.6 ja 4.1.7).
11. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171

lg 1 järgi kosta.

§ 174

lg 3 järgi on kolleegiumil kohustus määrata kindlaks hagejatele hüvitatavad menetluskulud ning mõista need kostjalt

§ 175

lg 1 esimese lause järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.Kolleegium märgib, et hagejatel ei ole Riigikohtu menetluses tekkinud menetluskulusid, mille kostja peaks neile hüvitama.

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 218

lg 3 esimese lause ja lg 4 esimese lause järgi võib menetlusosalist hagimenetluses (sh vastuse esitamisel) Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat. Hagejate nimel on kostja määruskaebusele vastanud lepinguline esindaja, kes ei ole vandeadvokaat. Eeltoodu tõttu jäävad hagejate nimel esitatud vastus ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus tähelepanuta. Eelektrooniliselt esitatud dokumendid loetakse esitajale tagastatuks.13. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon arvata

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull 3