← Eesti

1-16-6947/44

Obsah (5)§ 175§ 337§ 45§ 185§ 338

1-16-6947 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6947 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, lii

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti Stanislav Lototskiylt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 705,00 eurot, kaitsjatasu 984,00 eurot ning ekspertiisitasu 5416,00 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Määrati, et Stanislav Lototskiy’lt äravõetud liigendnuga, kruvikeeraja koos otsikutega, kruvikeeraja pikendusvars, muukimisvahendid, muukraudade komplekt, karp, milles on elektrooniline muukimisseade koos lisadega, tungraud, 4 sõrgkangi, torutangid, meisel ja kruvikeeraja, kohtuotsuse jõustumisel konfiskeeritakse KarS § 191 alusel ning tuleb jätta õppevahendina politsei kasutusse. 2. Stanislav Lototskiy on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ajavahemikus 12.02.2016 12:00 – 18.15 tungis Tallinnas XXX korterisse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised VK´le kuuluvad esemed: leopardi värvi jänesenahast poolkasuka väärtusega 490 eurot, hõbedavärvi metallist rihmaga halli värvi naiste käekella Guess 247,98 eurot, sülearvuti HP, halli väärvi väärtusega 150eurot, fotokaamera Nikon D3300, AF-S DX 18-55/3.5-5.6G väärtusega 627,90 eurot, rohelist värvi kummist rihmaga naiste käekella TOMTOM Runner GPS Sn54 Turg/Green väärtusega 59,99 eurot, musta värvi nahast rihmaga pronksivärvi korpusega meeste käekella Pierre Cardin mudel 105851F04 väärtusega 149 eurot, kirjatervete komplekti Parker – valget värvi märkmik Parker ja 2 pastakat koguväärtusega 100eurot, s/a BMW 525 varuvõtmed, taastamisväärtusega 748,21 eurot (sulgemine, uute tellimine a sõiduautoa lukkude vahetamine), iPod mini Shuffle 2GB 4gen, sinine SCC4NCFZXF4RW väärtusega 49,99 eurot, komplekti Sony playstation PS3 Ultra Slim 500GB GT6, pult Sony Dualshock 3 PS3 koguväärtusega 358 eurot, autokaamera Prestigio Car Video Recorder RoadRunner 519i väärtusega 64,90 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju ukseluku lõhkumisega 75 eurot, vana ukse demonteerimine, seina värvimine, akrüülimine – 248 eurot, uue ukse maksumus 769,20 eurot. Samuti, tema olles isikuks, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ajavahemikus 23.02.2016 13.30 – 14.07 tungis ukse lõhkumise teel Tallinnas XXX korterisse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised TA’ile kuulunud esemed: mängukonslooli Sony PS4 500GB, milles oli mängu Lego movie plaat, sinna juurde kuuluva kahe puldiga koguväärtusega 528 eurot, välise kõvaketta Hitachi, musta värvi, seerianumbriga 51DBWKSC, väärtusega 50 eurot, kõrvaklapid Sony MDR-EX50 ja Sony MDR-EX110LPR kokku väärtusega 45 eurot, sülearvuti Lenovo Ideal Pad S500 seerianumbriga AB20373236, musta värvi koos laadijaga, väärtusega 357 eurot, 3 laadijat koguväärtusega 50 eurot, kuldsõrmus roosa kiviga väärtusega 400 eurot, peenike kullast kett koos riüatsiga väärtusega 150 eurot, sularaha-eurostardipakett410 väärtusega 13 eurot. Lisaks võttis KK’le kuulunud hõbedast ehteid, mis materiaalset väärtust ei oma. Lisaks võttis SMIT’ile kuulunud sülearvuti Lenovo Thinkpad T410 väärtusega 200 eurot. Lõhkumisega tekitase kahju 50 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ajavahemikus 23.02.2016 kella 16.30-18.30 tungis ukseluku lõhkumise teel Tallinnas XXX korterisse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised JS’le kuulunud esemed: sülearvuti Dell koos laadijaga väärtusega 350 eurot, tahvelarvuti iPad Air väärtusega 590 eurot koos nahast kaantega väärtusega 80,80 eurot, sularaha 600 eurot, 27 USD (24 eurot), kollasest ja valgest kullast südamekujulise medaljoni, millel sees teemant, väärtusega 250 eurot, kollasest ja valgest kullast komplekt – südamekujuline ripats, sees teemant, väärtusega 200 eurot, südamekujulised kõrvarõngad, sees teemant, väärtusega 160 eurot, kaelaketi 48 cm, väärtusega 180 eurot; kollaset ja valgest kullast komplekt: lillekujuline ripatsi, sees 3 teemanatit, väärtusega 250 eurot, lillekujulised kõrvarõngad, mõlemas sees 1 teemant, väärtusega 200 eurot, kaelakett väärtusega 200 eurot, hõbedane meeste käekell Armani väärtusega 450 eurot, naiste käekell DKNY valgest nahast rihmaga, sihverplaadil kivikesed v’’rtusega 230 eurot, valgest kullast kolmnurksed kõrvarõngad, 3

(10)sees teemant väärtusega 150 eurot, lillevarre kujulised rippuvad valgest kullast kõrvarõngad väärtusega 170 eurot, Nominaation käevõru 7 lüliga, väärtusega 176 eurot, hõbedast kaelakett koos Sultanit kiviga ripatsiga, väärtusega 60 eurot ning hõbedast peenikesed käevõrud 7 tk, koguväärtusega 50 eurot. Ukse lõhkumisega tekitas kokku kahju 1136,40 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega, 03.03.2016 kell 12.00 paiku tungis uksepiida lõhkumise teel Tallinnas XXX korterisse ning võttis sealt IM´ile kuulunud helehalli värvi spordikoti väärtusega 30 eurot, milles olid spordiklubis kapiukse lukustamiseks tabalukk väärtusega 5 eurot, spordijalatsid Nike väärtusega 109,95 eurot; esikust võttis meeste lõhnaõli Calvin Klein väärtusega 30 eurot, meeste lõhnaõli David Beckham väärtusega 40 eurot, vabaajajalatsid Nike väärtusega 89,95 eurot; köögist sülearvuti Lenovo ideapad Y700-15SK väärtusega 1390 eurot, digitaalse aluse Wacom väärtusega 200 eurot, käekella Casio väärtusega 130 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 200 eurot, mobiiltelefoni Samsung Nexus väärtusega 40 eurot, käekella Casio väärtusega 150 eurot, käekella Citizen väärtusega 200 eurot,välise kõvaketta SiliconPower 1TB väärtusega 75 eurot ja kaasaskantava kõlari Samsung Level Box Min väärtusega 39 eurot. Uksepiida lõhkumisega tekitas kahju 35 eurot. Seega Stanislav Lototskiy pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 03.03.2016 kell 12.00 paiku tungis uksepiida lõhkumise teel Tallinnas XXX LS’le kuluvasse korterisse. Seega Stanislav Lototskiy pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise, so KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3. Maakohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused, samuti uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; 266 lg 2 p 1 järgi on tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et Stansilav Lototskiy süü 12.02.2016.a. XXX varguse episoodis tõendamist leidnud ja seda nii tema enda ütlustega kui ka teiste kogutud tõenditega: kannatanu VK ütlustega, sündmuskoha vaatlusporotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei esine. Esitatud tõenditest saab järeldada, et S. Lototskiy tegevus oli sihipärane - S. Lototskiyl olid kaasas muukimiseks vajalikud tööriistad (vt. S. 07.10.2016.a kohtuistungi protokolli). Maakohtu hinnangul, vaatamata asjaolule, et S. Lototskiy oma süüd 23.02.2016 XXX varguse episoodis ei tunnistanud, on tema süü tõendamist leidnud teiste kogutud tõenditega, sh. kinnipidamisel äravõetud esemetega (tööriistadega). S. Lotoskiylt äravõetud tööriistad ning ekspertiisiaktis kajastatud ekspertarvamus on kokkulangevad. Maakohus märkis, et S. Lotoskiyle esitatud nimetatud süüdistuse episoodis on kuriteo toimepanemise viis läbivalt sarnane eelmise episoodis toimepanduga. 23.02.2016 XXX toimepanedud varguse episoodi osas maakohus asus samuti seisukohale, et vaatamata asjaolule, et S. Lototskiy oma süüd toimepandus ei tunnista, on tema süü tõendamist leidnud teiste kogutud tõenditega, sh. sündmuskoha vaatlusprotokolli ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Maakohus samuti märkis, et S. Lotoskiyle esitatud käesolevas süüdistuse episoodis on kuriteo toimepanemise viis läbivalt sarnane teiste eelmiste episoodide toimepandu ning muukimisviisiga. 03.03.2016 XXX varguse episoodi osas maakohus leidis, et vaatamata asjaolule, et Stanislav Lotoskiy kohtuistungil süüdi end ei tunnistanud, tema süü on siiski tõendamist leidnud ja seda teiste kogutud tõenditega: sh. asitõendi vaatlusprotokolli ning Stanislav Lotoskiy kinnipidamise protokolliga. Kriminaalasjas nähtub, et 03.03.2016 episoodis, XXX korterisse sisenes Stanislav 4
(10)Lotoskiy grupis koos teiste isikutega (vt. tunnistaja SK ütluseid). Fakt, et korteris käis S. Lotosky vargil koos teiste isikutega on tõendatud lisaks tunnistaja ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokolli ning fototabelitega /kd II tl.29-39/, kus on tuvastatud erinevad jalatsijäljefragmendid. S. Lotoskiy viibimist antud korteris kinnitab asjaolu, et 03.03.2016.a võeti kinnipidamisel ära mh. lõhn „Calvin Klein“, mis oli antud korterist varastatud. Lisaks märkis maakohus, et S. Lotoskiyle esitatud käesolevas süüdistuse episoodis on kuriteo toimepanemise viis taaskord läbivalt sarnane teiste eelmiste episoodide toimepandu /muukimisviisiga. 03.03.2016 XXX kuriteo episoodi osas KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, leidis maakohus, et S. Lototsky süü on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, milles ta tunnistab end selles kuriteo episoodis süüdi, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning fototabeliga, millest nähtub, et koretisse tungiti uksepiida lõhkumise teel. ESITATUD APELLATSIOONID
  1. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes leiab, et Harju maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja märgib, et Stanislav Lototskiy tunnistas end süüdi sissetungimises 03.03.2016.a. XXX asuvasse korterisse ja salajases varguses 12.02.2016.a. XXX asuvast korterist; teistes temale inkrimineeritud süütegudes Stanislav Lototskiy end süüdi ei tunnistanud. 4.
  4. Kaitsja leiab, et maakohus on tema süüdimõistmisel nendes salajase varguse episoodides, milles ta ei ole oma süüdi tunnistanud ja milles tema süü ei ole kindlaks tehtud mitte ühegi reaalse tõendiga, rikkunud menetlusseadust ja teinud asjas kindlakstehtud asjaoludest ebaõiged järeldused. Süüdimõistmine üksnes „modus operandi“ sarnasuse alusel kujutab endast äärmiselt kaudset tõendamismeetodit. Kaebuse esitaja leiab, et üksnes sellel alusel, kui mitte mingeid muid tõendeid süüdistatava viibimise kohta kuriteopaikades kogutud ei ole, ei ole võimalik süüdimõistvat otsust langetada. Käesolevas asjas on vaidlusalustest kuriteoepisoodidest kaks toime pandud ühel päeval 23.02.2016.a. , kuid erinevates linnarajoonides. Kuriteopaikadest koguti hulgaliselt puuteproove ja ka jalajälje tõmmiskilesid, kuid ei bioloogilise materjali (DNA) ega ka jalatsijälgede kuulumist Stanislav Lototskiyle tõendatud ei ole. Stanislav Lototskiy viibimist nende kuriteopaikade vahetus läheduses tuvastatud ei ole. Mitte ühegi nendest korteritest äravõetud eseme omastamist Stanislav Lototskiy poolt tuvastatud ei ole, kuivõrd mingeid varastatud esemeid tema juurest leitud ei ole. Asjaolu, et Stanislav Lototskiy kinnipidamisel 03.03.2016.a. võeti tema valdusest ära tööriistu, millega sarnaseid oli kasutatud 23.02.2016.a. ühe salajase varguse (XXX korteris) toimepanemisel, ei kujuta endast sellist tõendit, mille kaudu saaks Stanislav Lototskiyt ilma põhjendatud kahtlusteta seostada nende kuritegude, täpsemalt mõlema 23.02.2016.a. toimepandud kuriteo toimepanemisega. Kaitsja leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokollid ja asitõendi vaatlusprotokollid vastupidiselt kohtuotsuse põhjendustes esitatud väidetele Stanislav Lototskiy osalust nende kuritegude toimepanemises ei tõenda. 4.
  5. Lisaks ülalmärgitule on Stanislav Lototskiy süüdi mõistetud salajase varguse sooritamises 03.03.2016.a. kella 12.00 paiku XXX korteris, kust varastati sülearvuti LENOVO, käekellad, lõhnaõlid, mobiiltelefon Samsung Nexus, spordijalatsid jt. esemeid. Stasnislav Lototskiy peeti samal päeval samal ajavahemikul Mardi t. elanike poolt kinni vahetult pärast seda, kui ta oli sisse tunginud XXX asuvasse korterisse, mis oli tühi. 5
(10)Vastavalt eeluurimisel üle kuulatud tunnistajate KK ja SK ütlustele jälitasid nad XXX korterisse sisse tunginud Stanislav Lototskiyt koheselt pärast kuriteo toimepanemist ja pidasid ta vahetult sündmuskoha läheduses kinni. Stanislav Lototskiyl oli kinnipidamisel kaasas üksnes arvutikott, milles olid erinevad tööriistad, XXX korterist varastatud hulgalisi ja suhteliselt suuremahulisi esemeid tema valdusest ei leitud. Ei tuvastatud ka seda, et varastatud esemed oleksid Stanislav Lototskiy poolt kuhugi enne tema kinnipidamist peidetud või siis jälitamise käigus käest visatud. Tunnistajad, kes Stanislav Lototskiyt vahetult jälitasid, mingit sellist tegevust ei näinud ja ümbruskonnast varastatud esemeid ei leitud. Kaitsja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et vahetult enne kinnipidamist sooritatud salajase vargusega omastatud suures hulgas suhteliselt mahukaid esemeid oli Stanislav Lototskiyl võimalik enne kinnipidamist tunnistajatele märkamatult kõrvaldada. XXX korteris sündmuskoha vaatlusel ei kogutud mitte ühtegi tõendit, millega võinuks Stanislav Lototskiy viibimist selles sündmuskohas reaalselt seostada. Ukse lahtimurdmisel kasutatud tööriistade jäljed ei ole seostatavad Stanislav Lototskiyl kaasas olnud ja kinnipidamisel ära võetud tööriistadega. Ülaltoodu alusel on võimalik jõuda järeldusele, et XXX korteri salajase varguse inkrimineerimiseks Stanislav Lototskiyle mitte mingeid tõendeid kogutud ei ole ning XXX korterist salajase varguse sooritamine Stanislav Lototskiy poolt ei ole tõendatud. 4.
  1. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus 20.01.2017.a. osaliselt, s.o. Stanislav Lototskiy süüditunnistamises XXX korterist, XXX korterist ja XXX korterist varguste sooritamises ja mõista Stanislav Lototskiy nendes kuriteoepisoodides õigeks. Kaitsja samuti palub vähendada Stanislav Lototskiyle mõistetud karistust ning jätta rahuldamata kannatanute TA, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse, IM ja VD tsiviilhagid.
  2. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav Stanislav Lototskiy, kes vaidlustab enda süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 23.02.2016 XXX, 23.02.2016 XXX, 03.03.2016 XXX korteritest toimepanedud varguste episoodides ning palub selles osas enda õigeksmõistmist ning vastavalt ka temale mõistetud karistuse vähendamist. Süüdistatav märgib, et asjas tehtud ekspertiisidega ei ole tuvastatud, et temal oleks puutumust eelnimetatud vargustega. Ta seab kahtluse alla jäljeekspertiisi tulemusi, et sündmuskohtadel tuvastatud jäljed kuuluvad temalt äravõetud ja kohtuotsusega konfiskeeritud tööriistadele. Seoses sellega ei ole ta nõus temalt tööriistade konfiskeerimisega ega kohtu järeldusega, et nimetatud tööriistad on kuriteo toimepanemise vahendiks. Tegemist on tavaliste lukkseppa tööriistadega, millised on võimalik osta igas ehituspoes. Süüdistatav ei nõustu temalt ekspertiiside maksumuse väljamõistmisega, kuna ükski ekspertiis ei tõendanud tema puutumust kuritegudega, mille toimepanemises teda süüdistatakse. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja oma apellatsioonides avaldatud seisukohtade juurde ning palusid neid rahuldada. Prokurör vaidles süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidele vastu ning palus jääta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium esmalt märgib, et apellatsioonides ei vaidlustata Stanislav Lototskiy süü küsimust 03.03.2016.a. Tallinn, XXX asuvasse korterisse sissetungimises ja salajases varguses 6
(10)12.02.2016.a. XXX asuvast korterist. Stanislav Lototskiy ei tunnista end süüdi salajaste varguste toimepanemises aadressil 1) Tallinn, XXX; 2) Tallinn, XXX; 3) Tallinnas XXX asuvatest korteritest. Järgnevalt ringkonnakohus kontrollib, kas maakohus kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusena tuli õigele järeldusele, kui asus seisukohale, et Stanislav Lototskiy süü on tõendamist leidnud ka nendes kuriteo episoodides.
  1. Kaitsja apellatsioonis asutakse üldisele seisukohale, et kuriteopaikadest kogutud jalatsijälgede kuulumist Stanislav Lototskiy’le tõendatud ei ole. Kohtukolleegium kaitsja sellise väitega ei nõustu ning osundab, et nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 16E-TJ0019 ekspertiisiks esitatud (23.02.2016 XXX, Tallinn) želatiinkilele nr. 1 ning 2 talletunud jäljefragmendid võivad olla jäetud vastavalt vasaku ja parema jala jalatsiga (T II lk 137). Samast ekspertiisiaktist nähtuvalt ekspert on jõudunud järeldusele, et eelnimetatud jäljefragmendid võivad olla jäetud Stanislav Lototskiy’lt 04.03.2016 äravõetud jalatsitega Ecco, kuna on tuvastatud kokkulangevus üld- (musterelementide kuju, mõõtmed ning nende omavaheline paiknemine) ja eritunnustes (jalatsi ekspluatatsiooni tekkinud vigastused). Kohtukolleegium märgib, et avastatud eritunnustest siiski ei piisa tõenäolise ekspertarvamuse andmiseks. Sellele vaatamata ringkonnakohus asub seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et Tallinna linnas oleks keegi kolmas isik toime pannud 23.02.2016 XXX asuvast korterist asjade varguse, seejuures kandes samasuguseid nii üld- kui ka teatud eritunnustes kokkulangevaid Ecco kingi suurusega (sic!) 47 (T II lk 56), nagu olid ära võetud S. Lototskiy’lt. Seega õige on maakohtu ainuvõimalik järeldus, et kuna XXX asuvast korterist kuriteo toimepanemise viis läbivalt sarnane teiste S. Lototskiy’le inkrimineeritud episoodide toimepanemis- ning muukimisviisiga, sündmuskohalt olid avastatud temale kuulunud jalatsijäljed, tuleb asuda seisukohale, et Stanislav Lototskiy süü 23.02.2016 XXX, Tallinn asuvast korterist asjade varguse toimepanemises on tõendamist leidnud. Asjakohane on maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-8-10, p 11, 12, mille kohaselt kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. S. Lototsky on varem varasemalt 8 korral kriminaalkorras karistatud isikuks valdavalt sissetungimisega varguste toimepanemise eest. Karistusregistri andmetest lähtuvalt võib väita, et sissetungimisega korteritest varguste toimepanemine on kujunenud S. Lototskiy elustiiliks ning sissetuleku allikaks. Ka käesolevas kriminaalasjas kõik varguse episoodid olid toime pandud Tallinna linnas. Seejuures ei ole asjakohane kaitsja argument, et 23.02.2016 toimepandud kaks varguse episoodi olid toimunud samal päeval, kuid erinevates linnaosades, seega kaitsja arvates S. Lototskyl ei olnud füüsiliselt võimalik mõlemad vargused toime panna. Kohtukolleegium märgib, et 23.02.2016 XXX toimunud vargus oli toimepandud kella ajavahemikul 13.30 – 14.07 ning XXX vargus kella ajavahemikul 16.30-18.30, seega on eluliselt usutav ning täiesti võimalik, et mõlemad vargused võis toime panna üks ja sama isik.
  2. 23.02.2016 kella 16.30-18.30 XXX asuvast korterist toimepandud varguseepisoodi kohta märgib kohtukolleegium järgmist. Esitatud apellatsioonis kaitsja asub seisukohale, et asjaolu, et Stanislav Lototskiy kinnipidamisel 03.03.2016.a. võeti tema valdusest ära tööriistu, millega sarnaseid oli kasutatud 23.02.2016.a. ühe salajase varguse (XXX korteris) toimepanemisel, ei kujuta endast sellist tõendit, mille kaudu saaks Stanislav Lototskiyt ilma põhjendatud kahtlusteta seostada nende kuritegude, täpsemalt mõlema 23.02.2016.a. toimepandud kuriteo toimepanemisega. 7
(10)Ringkonnakohus kaitsja sellise arvamusega ei nõustu ning osundab, et nähtuvalt ekspertiisiaktist nr. 16E-TM0009 23.02.2016 Tallinnas XXX sündmuskohalt kaasa võetud murdumisriistajäljed, mis talletati mikrosiljäljendil on jäetud ekspertiisiks esitatud kolmanda sõrgkangiga (foto nr. 5) (T I lk 101). Nimetatud sõrgkang kirjega NEO oli S. Lototskiy’lt ära võetud tema kinnipidamisel 03.03.2016 (T II lk 44-48) ning nõuetekohaselt vaadeldud (T II lk 93-111). Kohtukolleegium märgib, et eksperdiarvamus on antud kategoorilises vormis. Ekspertiisiks esitatud esemetel olevate jälgede võrdleval uurimisel ekspertiisiks esitatud tööriistadega kasutati instituudis kinnitatud murdumis- ja tööriistajälgede võrdlemise metoodikat (TO-MR-TR02). Apellandid ekspertiisi tulemusi kahtluse alla ei seadnud, seega põhjendamatu on kaitsja väide, et S. Lototskiy’lt äravõetud sõrgkang on üksnes sarnane sellega, mida oli kasutatud 23.02.2016.a. XXX korterist varguse toimepanemisel. Kohtukolleegium sedastab, et S. Lototskiy’lt äravõetud sõrgkang oli kasutatud kuriteo toimepanemise vahendina vargusel XXX korterist. S. Lototskiy ei vaidlustanud nimetatud sõrgkangi kuulumist temale ega püstitanud versiooni, et sõrgkangi võis kasutada keegi kolmas isik, seega ainuvõimalik on maakohtu seisukoht, et Stanislav Lototskiy süü 23.02.2016 XXX, Tallinn asuvast korterist asjade varguse toimepanemises on tõendamist leidnud. 10. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et XXX korteris sündmuskoha vaatlusel ei kogutud mitte ühtegi tõendit, millega võinuks Stanislav Lototskiy viibimist selles sündmuskohas reaalselt seostada. Nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 16E-TJ0019 ekspertiisiks esitatud (03.03.16, XXX, Tallinn) DLK-kiledele nr 4,5 talletunud jäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega Ecco, mis tähendab, et ekspertiisiga on tuvastatud kokkulangevus üld- (musterelementide kuju, mõõtmed ning nende omavaheline paiknemine) ja eritunnustes (jalatsi ekspluatatsiooni tekkinud vigastused). Avastatud eritunnustest siiski ei piisa tõenäolise ekspertarvamuse andmiseks. Sellele vaatamata ringkonnakohus asub ka selle episoodi osas samale seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et Tallinna linnas oleks keegi kolmas isik toime pannud 03.03.2016 XXX asuvast korterist asjade varguse, seejuures kandes samasuguseid nii üld- kui ka teatud eritunnustes kokkulangevaid Ecco kingi suurusega (sic!) 47 (T II lk 56), nagu olid ära võetud S. Lototskiy’lt. Selline eluline tõenäosus on olematu ka põhjusel, et S. Lototskiy kinnitas enda viibimist 03.03.2016 naaberkorteris ehk korteris aadressil Tallinn, YYY. Ka seal avastatud ning talletunud jäljefragmendid olid esitatud ekspertiisiks ning ka nende osas asus ekspert arvamusele, et ekspertiisiks esitatud (03.03.16 YYY, Tallinn) DLK-kiledele nr 1,4 talletunud jäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega Ecco, mis tähendab, et ekspertiisiga on tuvastatud kokkulangevus üld- (musterelementide kuju, mõõtmed ning nende omavaheline paiknemine) ja eritunnustes (jalatsi ekspluatatsiooni tekkinud vigastused). See omakorda aga tähendab, et 03.03.16 YYY, Tallinn korterisse Ecco jalatsitega suurusega 47 jäetud jalajäljed kuuluvad vaidlematult S. Lotoskiy’le, kes ei eitagi sissetungimist nimetatud korterisse. Väärib märkimist, et S. Lototskiy oli kinni peetud just 03.03.2016 ning tal olid jalas samad jalatsid, mis korterisse YYY sissetungimise ajal, mida ta ise tunnistab. Apellandid jätsid aga täielikult tähelepanuta asjaolu, et S. Lototskiy kinnipidamisel 03.03.2016 vahetult pärast sissetungimist Tallinn, YYY asuvasse korterisse, oli temalt leitud ning äravõetud meeste lõhnaõlipudel Calvin Kelin (T II lk lk 44-48), mis oli seejärel nõuetekohaselt asitõendina vaadeldud (T II lk 112-115). Menetleja on määranud leitud lõhnapudeli osas DNA ekspertiisi (16EGE0329), millega tuvastati, et lõhnaõli pudeli pihustilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit ühelt isikult. Kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad IM’i DNA-profiilis. Kohtukolleegium osundab, et kannatanu IM on aga isikuks, kelle korterist aadressil XXX oli nimetatud lõhnaõli Calvin Klein teiste asjade hulgas varastatud (kannatanu IM ülekuulamise protokoll, T II lk 1-3). Järelikult pani S. Lototskiy IM’i vallasasjade varguse XXX korterist. Kohtukolleegium leiab, et põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud argument, et kuna S. Lototskiy kinnipidamisel ei leitud tema valdusest XXX korterist varastatud hulgalisi ja suhteliselt 8
(10)suuremahulisi esemeid, siis pole alust teda selle vargusega seostada. Kohtukolleegium kordab, et S. Lototskiy kinnipidamisel oli temalt äravõetud XXX korterist varastatud lõhnaõli pudel. Tunnistajate SK ja KK ütlustest aga nähtub, et isikuid, kes panid toime varguse korterist XXX oli rohkem, kuid neid ei õnnestunud tabada. Stanislav Lototskiyt süüdistataksegi muuhulgas XXX korterist varguse toimepanemises isikute grupis. Kohtukolleegium leiab, et lähtudes eeltoodust ainuvõimalik ning põhjendatud on maakohtu seisukoht, et, Stanislav Lototskiy süü 03.03.2016 XXX, Tallinn asuvast korterist asjade varguse toimepanemises on tõendamist leidnud ning tema tegevus on eelnimetatud episoodides õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. 11. 03.03.2016 S. Lototskiy kinnipidamisel ning samal päeval tema elukoha aadressil XXX, Tallinn läbiotsimisel oli leitud suurel hulgal tööriistu, millest on vähemalt 1 sõrgkang oli tema poolt kasutatud 23.02.2016.a. XXX korterist varguse toimepanemisel. Süüdistatav leiab esitatud apellatsioonis, et temalt äravõetud esemete näol pole tegemist kuritegude toimepanemise vahendiga, vaid sellised tööriistad on leitavad igas ehituspoes ning tegemist on lukkseppa tööriistadega. Süüdistatav ei nõustu temalt äravõetud tööriistadega konfiskeerimisega ning palub tühistada maakohtu otsus ka selles osas. Kohtukolleegium süüdistatava taotlusega ei nõustu ning märgib, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Kohtukolleegium asub seisukohale, et vaatamata asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et kuriteo toimepanemise vahendina oli vahetult kasutatud ainult 1 sõrgkang, tuleb käsitleda S. Lototskiyl äravõetud erinevate tööriistade valikut ühe tervikuna, mille otstarve on uste muukimine ja lõhkumine murdvarguste toimepanemiseks. Sellist veendumust kinnistab ringkonnakohtul asjaolu, et süüdistatav on varem 8 korral kriminaalkorras karistatud valdavalt süstemaatiliste sissetungimisega ja isikute grupis toime pandud varguste eest, seega temalt leitud ja äravõetud tööriistade valiku näol on tegemis nn „professionaalse“ murdvarga kasutatava töövahendite komplektiga ehk kuriteo vahendiga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus asus seega õigele seisukohale, et süüdistatavalt leitud ja äravõetud esemed - liigendnuga, kruvikeeraja koos otsikutega, kruvikeeraja pikendusvars, muukimisvahendid, muukraudade komplekt, karp, milles on elektrooniline muukimisseade koos lisadega, tungraud, 4 sõrgkangi, torutangid, meisel ja kruvikeeraja, tuleb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on viidanud valele materiaalõiguslikule alusele, kui konfiskeeris eelnimetatud tööriistu KarS § 191 alusel. KarS § 191 nimetatud konfiskeerimise alus puudutab üksnes narkosüütegudega seotud ainete ja esemete konfiskeerimist. Kohtukolleegium peab vajalikuks

§ 337

lg 1 p 2 alusel täpsustada maakohtu otsust selles osas ning konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud tööriistu KarS § 83 lg 1 alusel. 12. Esitatud apellatsioonis süüdistatav vaidlustab ka temalt ekspertiisitasude väljamõistmist ning osundab, et ükski ekspertiis (eriti DNA ekspertiisid) ei tuvastanud tema puutumust kuritegudega, mille toimepanemises teda süüdistatakse. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ning osundab, et jäljeekspertiisid nr 16E-TJ0019, 16E-TM0009 ning DNA ekspertiis nr. 16E-GE0329 on andnud tõenduslikku teavet, mille alusel kogumis teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega on võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav on toime pannud temale inkrimineeritud kuritegusid. Kohtukolleegium märgib sedagi, et kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõtte, mis muuhulgas tähendab seda, et ka menetleja on vaba otsustama milliseid tõendeid ta peab vajalikuks koguda isiku süü tõendamiseks toimepandud kuriteos. Isegi, kui mõni tõendusliku teabe saamisele suunatud menetlustoiming ei anna tõenduslikku teavet, ei tähenda see veel, et menetlustoimingu tegemine (nt ekspertiisi määramine) ei olnud vajalik ega põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei leitud süüdistatava DNA-t sündmuskohtadelt, kuid oli leitud 9

(10)kannatanu DNA süüdistatavalt leitud varastatud esemelt. Kohtukolleegium märgib, et on mõistetav, et nö „professionaalse“ korterivarga DNA sündmuskohalt leidmine on pigem ebatõenäoline, kuna üldteada asjaoluna kasutavad „professionaalsed“ vargad sündmuskohal kindaid. Siiski ei tähenda see, et murdvarguste puhul pole otstarbekas DNA ekspertiisi määrata. Süüdistatava süüdimõistmise korral teiste tõendite kogumi põhjal peab süüdlane ka sellise tulemusi mitte andnud ekspertiisi kulusid kandma. Ringkonnakohus asub seega seisukohale, et kõik kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisid olid vajalikud ning põhjendatud ning süüdistatava taotlus kohtuotsuse tühistamiseks temalt väljamõistetud ekspertiisikulude osas jääb rahuldamata. 13. Apellandid on vaidlustanud süüdistatavale mõistetud karistust ja kannatanute kasuks väljamõistetud tsiviilhagisid üksnes võimaliku osalise õigeksmõistmise kontekstis, seega kohtukolleegium, jäädes esitatud apellatsioonide piiridesse, märgib vaid seda, et maakohtu poolt S. Lototskiy’le mõistetud liitkaristus - 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus, on mitmes episoodis karistust kergendavate asjaolude puudumisel üsna leebe karistus isikule, kes on varasemalt samasuguste kuritegude eest korduvalt karistatud ning on valinud korterivaguste toimepanemist oma elustiiliks. 14.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Stanislav Lototskiy kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotles maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtus istungil osalemise eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 120,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Stanislav Lototskiy suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 15. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonides nimetatud rikkumist ega

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 2, § 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 20.01.2017.a.

otsuse Stanislav Lototskiy suhtes sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.