) § 415 lgle 1, leides, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Lisaks tugineb kostja sama sätte teisele punktile, väites, et teadmatusest istungi toimumise aja osas, ei olnud kostja valmis istungil osalemiseks ja kolmandale punktile, mille kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Mõjuva põhjusena toob kostja esile lepingulise esindaja poolt ootamatult ja hilinemisega esinduslepingu lõpetamise, mis ajaliselt ei võimaldanud uut esindajat leida ega ka ise tema asemele asuda. Kostja teatas ilmnenud asjaolust viivitamata kohtule ja taotles uue esindaja leidmiseks tähtaja määramist või alternatiivselt viia kohtuasi lõpuni kirjalikus menetluses.
Kaja oleks maakohtul tulnud rahuldada ainuüksi põhjusel, et tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna pikk ja mahukas menetlus jäi sellega põhjendamatult pooleli ning hageja ja kostja esitatud asjaolud on lõplikult kohtu poolt hindamata. 12. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et ta ei toonud esile objektiivseid põhjuseid kohtusse mitteilmumiseks. Samuti ei ole õige maakohtu väide, et kostja esitas taotluse üle minna kirjalikku menetlusse vahetult enne istungit peale kohtu tööpäeva lõppu. Kostja kordas 2
lgga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.
lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
näeb ette, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui
65. ptkst ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 1 ple 1 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud mh õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Tulenevalt käesoleva lõigu esimeses lauses märgitust kohaldub sama reegel ka määruskaebuse lahendamisel ja ringkonnakohus ei ole kostja määruskaebuse lahendamisel seotud määruskaebuse väidetega. 15.
lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Toimiku materjalide kohaselt esitas kostja nõusoleku kirjalikuks menetluseks nii
st tähtaega kirjaliku menetlusega nõusoleku kohta avalduse esitamiseks ega ka keeldu muuta oma seisukohta kirjaliku menetluse kasuks.
lg 2 näeb üksnes ette piirangud kirjaliku menetluse kohta antud nõusoleku tagasivõtmisele. Seega on maakohtu põhjendused kohtuistungile ilmumata jätmise põhjuse põhistamatuse kohta asjakohatud. 16. Eelnevast tuleneb, et maakohus eiras
lg 3 ps 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise keeldu asja kirjalikus menetluses lahendamise kostja nõusoleku olemasolu korral. Maakohus pidanuks kaaluma, kas asjas oli võimalik teha sisuline otsus (
lg 1) või lükata asja arutamine edasi (
). Kui sisulist otsust ei saanud teha või kohus ei pidanud seda vajalikuks, siis võinuks hageja nõusolekul jätkata asja menetlust ka kirjalikult
Kaja on põhjendatud ja selle alusel tuleb menetlus
Määruskaebuse ega kaja muid väiteid ei ole vaja analüüsida. 17. Kostja määruskaebus on põhjendatud ja kaja tuleb rahuldada, mistõttu saab ringkonnakohus teha
lg 2 esimese lause alusel kaja lahendamise kohta ise uue määruse.
lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Vastavalt
lgle 1 menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. 3
lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja.
lgs 51 sätestatud eeldusi ei esine ja seega puudub alus arvata kautsjon riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule, kusjuures taotluses tuleb märkida kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (
19.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 20.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.