Asjaolud 1. 15.02.2017.a esitas avaldaja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus võlgnikult välja mõista 6000 eurot 06.05.2014.a laenulepingu alusel, mh viivise 0,5% päevas, kokku summas 2987,50 eurot ajavahemiku 07.06.2014.a – 15.02.2017.a eest ning intressi 5% aastas, kokku summas 12,50 eurot ajavahemiku 07.05.2014.a – 06.06.2014.a eest. Avaldaja andis laenulepingu alusel võlgnikule laenu 3000 eurot tähtajaga kuni 05.06.2014.a. Laen on tagastamata. 1
) § 4891 lg 2 p-dele 2 ja 1 tuginedes tühistada maksekäsu, sest makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte ning seega ei saanud võlgnik esitada vastuväidet. Avaldajal ei ole õigust nõuda põhivõlga 3000 eurot, kuna laen oli osaliselt kustutatud summas 2000 eurot.
lg 2 p 1 alusel võib võlgnik määruskaebuses tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlgnik on sellele ka määruskaebuses tuginenud, leides, et kuna makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega, ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Kohtute 2
lg 1 p 2 ja lg 4) ning teade kättetoimetamist vajavast makseettepanekust nii 20.02.2017.a võlgniku seadusliku esindaja, juhatuse liikme, XXX eposti aadressile (
lg 1 p 5) kui ka mitmekordselt (01.03.2017.a ja 27.03.2017.a) võlgniku äriregistris märgitud e-posti aadressile. Võlgnik ei kinnitanud makseettepaneku kättesaamist ei elektrooniliselt ega ka e-toimiku vahendusel. Makseettepanekut üritati võlgnikule kätte toimetada ka isiklikult allkirja vastu äriregistris märgitud aadressil mitmel korral erinevatel kellaaegadel (03.03.2017.a kl 12.10 ja 07.03.2017.a kl 17.45), kuid võlgnikule ei olnud võimalik makseettepanekut allkirja vastu kätte toimetada. Kohtu selgituspäringule vastates märkis võlgniku juhatuse liige, et viibib Narvas harva ning äriregistris märgitud e-posti ei kasuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud asjaolud alust leida, et makseettepanekut ei toimetatud kätte võlgniku süüta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Võlgnik, tegutsedes majandustegevuses, peab tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud kontaktandmetel oleks talle võimalik toimetada kätte menetlusdokumente. Ettevõtja aadress on mh registrikaardile kantav info (äriseadustik § 64 p 2), mille õigsuse eest peab osaühing hoolitsema (äriseadustiku § 33 lg 7). Seega leiab ringkonnakohus, et jättes äriregistris muutmata enda kontaktandmed või korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel menetlusdokumentide kättesaamise, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks leida, et võlgnik järgis käibes vajalikku hoolt. Asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja on asunud tegutsema peamiselt Tallinnas, ei tähenda, et ta ei peaks võlgniku menetlusdokumentide kättesaamise eest hoolitsema. Juhul kui võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on kolinud enda tegevuse uude asukohta ega suuda tagada menetlusdokumentide kättesaamist võlgniku vanal aadressil, peaks võlgnik käibes vajaliku hoolt järgides muutma ka enda poolt juhitava ühingu aadressi. Võlgniku juhatuse liige märgib, et võlgniku tegevus on peatatud, kuid see ei tähenda, et võlgnikule edastatavate menetlusdokumentide kättesaamist ei pea enam korraldama. Võlgniku juhatuse liige märkis, et ta tegutseb OÜ Workservice Ehitus kaudu. Nimetatud ühingu aadress on äriregistri kohaselt aga sama, mis võlgnikul - XXX, Narva. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on otsustanud mitte kasutada enam äriregistris märgitud e-posti ega ole kättesaadav ka enda eesti.ee aadressi kaudu, ei anna alust leida, et võlgnik oleks järginud käibes vajalikku hoolt.
11.
lg 11 lause 1 kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Käesoleval juhul nähtub Kohtute Infosüsteemist, et võlgnikule on üritatud makseettepanekut kätte toimetada nii elektrooniliselt kui ka äriregistrisse kantud postiaadressil tähitud kirjaga, kuid see ei andnud tulemust. Seega on käesoleval juhul põhjendatult toimetatud makseettepanek kätte avalikult.
12. Muudele alustele maksekäsu tühistamiseks pole võlgnik tuginenud. Asjaolu, et võlgniku hinnangul on laen osaliselt kustutatud summas 2000 eurot on sisuline vastuväide ning ringkonnakohus ei saa seda maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlemisel arvestada. Võlgnik ei ole tuginenud sellele, et nõue on selgelt põhjendamatu
Ringkonnakohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esitanud nõude, mis on õiguslikult põhjendatud. 13. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (
Maakohus mõistis maksekäsuga võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna 20 eurot.
kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on sedastanud, et
§-s 4842 sätestatud piirang kehtib ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus (RKTKm 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.2). Seega ei mõista ringkonnakohus võlgnikult avaldaja kasuks määruskaebusega seotud menetluskulusid välja. 14. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.