KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11594 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti A.

Portnovilt AS-i A kasuks välja 346 431,45 eurot kahju hüvitamiseks.

1. Maakohus jõudis kogutud tõendeid uurides veendumusele, et A. Portnovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud. Üheselt on tuvastatud, et kannatanute suhtes kasutatud vägivald oli otseselt seotud võõra vara hõivamisega ning see oli asjade äravõtmise vahendiks, kuna oli suunatud kannatanute vastupanu mahasurumisele. A. Portnov pani toime röövimise 2 isikute grupis kaastäideviijana. Sündmuskoha turvakaamerate videosalvestistelt on näha, et isikud tegutsesid kellapoes võõra vara äravõtmisel ühiselt ja kooskõlastatult. Kannatanute ütluste kohaselt kestis röövimine vaid mõned minutid ja sellest järeldub, et kuriteo toimepanek oli hästi läbi mõeldud ja see pandi toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise, kus iga kaastäideviija oli teadlik ka teise kaasosalise panusest kuriteo toimepanemisel. Kohtulikul uurimisel vaadeldud ja uuritud plastmassist püstolit saab lugeda relvana kasutatavaks muuks esemeks. A. Portnov pani röövimise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. 3.
2. Samuti leidis kohus, et rikutud kauba ja sisustuse taastamiseks esitatud nõude väljamõistmine A. Portnovilt on põhjendatud. AS-i A tsiviilhagi 346 431,45 euro nõudes kuulub rahuldamisele ja väljamõistmisele süüdistatavalt. 3.
3. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaoluga, et A. Portnovi süü on raskusastmelt keskmine. Et Euroopa karistusregistrite infosüsteemist nähtuvalt A. Portnovi korduvalt kriminaalkorras karistatud, kokku on tal 11 kehtivat karistust ja enamik neist on varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on kuritegude toimepanemine on muutunud temale harjumuseks ja elatusvahendite hankimine teiste inimeste arvelt elustiiliks. Karistust kergendavad ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades teo toimepanemise tehiolusid ja süüdistatava teopanust, on põhjendatud mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras.
4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. 4.
5. A. Portnov palub enda apellatsioonis süüdimõistev otsus tühistada ja uue otsusega ennast talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Temalt välja mõistetud tsiviilhagi summas 346 431 eurot palub täielikult või osaliselt tühistada. Alternatiivselt leiab, et kui ta jääb talle esitatud süüdistuse järgi süüdi, peaks mõistetav karistus olema tunduvalt kergem kui 9 aastat vangistust. Selgitab, et varem ei ole teda Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ja kannatanud nägid teda eelnevalt videosalvestiselt, mis võimaldas teda kahtlustatavana ära tunda. 4.
6. Süüdistatava kaitsja palub vaidlustatud otsus A. Portnovi suhtes tühistada ja süüdistatav õigeks mõista. Samuti palub tühistada otsus A. Portnovilt väljamõistetud tsiviilhagi osas. Kaitsja leiab, et isikud, kes röövimise toime panid, on jäänud tuvastamata. Kohtu seisukohtadega A. Portnovi süü tõendatusest kaitsja ei nõustu alljärgnevatel põhjusetel: - A. Portnov ei tea röövimisest midagi, Tallinnasse sattus ta juhuslikult, tuli koos sõpradega Kaunasest. Loobus edasisõidust Helsingisse, seetõttu viibis 28.09.2016 Tallinnas vaid tund aega. Tallinnas külastas baari, kus tarvitas alkoholi, seejärel võttis takso ja kell 10.30 jõudis bussijaama, kust sõitis bussiga tagasi koju; - kannatanute ütlusi A. Portnovi äratundmise osas ei saa lugeda usaldusväärseks, sest osutamine ainukesena süüpingis istuvale isikule sõltumata sellest, kas kannatanud tõepoolest tundsid teda ära või mitte, osutavad kannatanud ikkagi temale kui oletatavale süüteo toimepanijale. Äratundmist saaks lugeda tõendina, kui süüpingis oleks istunud mitu isikut ja nende hulgast oleksid kannatanud ära tundnud A. Portnovi; - jääb arusaamatuks, milliste tunnuste alusel leidis kohus, et kohtuistungil vahetult uuritud ja vaadeldud turvakaamerate videosalvestised (I köide tl160-196) kinnitavad, et isik, kellel on peas musta värvi nokamüts NIKE logoga vasakul poolel, seljas pusa eesosa vasakul poolel kirjega „New York“, kes võtab ära kauplusele kuuluvad kellad ja ehted ja kes hoiab käes püstolit on äratuntav kui A. Portnov. Tegelikult on videosalvestisel näha ainult üks hall kogu, nägu ei ole nähtav ja näojooned ei ole eristatavad; - video- ja eksperimentaalsalvestiste kaadrite võrdlemisel (tl 169 pöördel, 178) ei ole A. Portnovi sarnasus tema kõnnaku ja näojoonte järgi äratuntav. Millised näojooned on sarnased kaupluse turvakaamera videosalvestise ja eksperimentaalsalvestise vahel, kohus kirjeldanud ei 3 ole. Kohus ei ole analüüsinud, milles väljendub isiku kõnnaku sarnasus nii ühe kui teise videosalvestise vahel; - leitud riideesemed (pusa valge kujutise „New York“ kui ka nokamüts NIKE logoga) võisid küll olla seljas isikul, kes kaupluses röövimise toime pani, kuid väide, et need olid seljas A. Portnovil, on meelevaldne ja tõendamata. Turvakaamerate videosalvestised seda väitet ei kinnita; - kuigi nokamütsi seestpoolt võetud proovist (proov A163410) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja segaprofiilis eristatav peamine DNA-profiil on kokkulangev A. Portnovi DNA-profiiliga ja pusa seestpoolt võetud proovist (A163409) ning töökinnastelt võetud proovidest (A163415 ja A163416) saadud täisprofiilidest, mis on pärit enam kui ühelt isikult, ei saa välistada süüdistatava bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, on A. Portnov usutavalt selgitanud, kuidas tema DNA võis 28.09.2016 röövimise toimepanija riietele sattuda. On tõenäoline, et keegi hulgalistest tuttavatest võis kasutada A. Portnovi riideid röövimise toimepanemisel; - otsusest ei nähtu, mis kell A. Portnov takso võttis, väide, et peale röövimise toimepanemist, on meelevaldne. A. Portnov andis ütlusi, et ta jõudis bussijaama kell 10.
7. Kui arvestada, et röövimine toimus kell 10.25-10.30, on ebaloogiline, et A. Portnov oleks ajaliselt jõudnud peale röövimist minna Rahvusraamatukogu juurde, võtta sealt takso ja jõuda kell 10.30 bussijaama. Asjaolu, et ta ootas bussijaamas kaaslasi, on oletuslik; - A. Portnovi kinnipidamisel Riia bussijaamas oli tal kaasas minimaalne kogus sularaha, ühtegi kauplusest varastatud eset tema juurest ei leitud.
8. Tallinna Ringkonnakohtu
9. aprilli 2017 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega
10. maini
11. Määratud tähtajaks apellatsioonimenetluse pooled enda kirjalikke seisukohti ega taotlusi ei esitanud. KOHTUKOLLEEGIUMI SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
13. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited A. Portnovi õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses, selleks ei anna alust. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates erinevalt apellantidest A. Portnovi süüküsimuses teistsugusele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Juhindudes Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohast, on maakohus kohtukolleegiumi arvates kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Vaidlustatud otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg-s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses jälgitavalt 4 põhjendanud, miks ta A. Portnovi temale esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab.
14. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Kohtukolleegium ei jaga A. Portnovi kaitsja seisukohti selles, et isikud, kes 28.09.2016 Tallinnas XXX asuva kella- ja juveelikaupluses röövimise toime panid, on käesoleva ajani tuvastamata ning et kannatanud tundsid A. Portnovi kui süüteo toimepanija ära üksnes seetõttu, et süüpingis istus A. Portnov üksinda. Kui kaitsja arvates on enamik kohtu järeldustest oletuslikud ja tõendamata, siis kohtukolleegiumi arvates on aga oletuslik just kaitsja seisukoht sellest, et äratundmist saaks lugeda tõendina üksnes siis, kui süüpingis istunuks mitu isikut ja nende hulgast oleksid kannatanud A. Portnovi ära tundnud. Kohtukolleegiumi arvates puudub alus kannatanute ütluste usaldusväärsuses kahelda, ei kohus, süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtuistungil nende usaldusväärsuse küsimust tõstatanud. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus A. Portnovi süüküsimuse lahendamisel tuginenud mitte üksnes kannatanute GI ja NL ütlustele vaid kogutud tõenditele kogumis.
16. Kohtukolleegium märgib, et A. Portnovi ütlused, mille kohaselt viibis ta 28.09.2016 Tallinnas vaid tund aega, külastas baari, kus tarvitas alkoholi, seejärel võttis takso ja kell 10.30 jõudis bussijaama, kust sõitis bussiga tagasi koju, ei ole usaldusväärsed ja vastanduvad asjas kogutud teistele tõenditele. Nii nähtub asitõendi vaatluse protokollist (fail Tallinna Bussijaam CH 14 - kd I, lk 163 – 166), et 27.09.2016 kell 16.24.40 – 16.26.32 istuvad viis isikut, kellest üheks on A. Portnov, kollast värvi taksosse, mis seejärel väljub kaamera vaateväljast. Seega saabus süüdistatav koos kaaslastega Tallinnasse mitte 28.09.2016 hommikul, vaid juba 27.09.2016 õhtupoolikul. A. Portnovi osavõttu kaupluse “XXX” röövimisest tõendavad videofailid (kd I lk 168-174), millest nähtuvalt sisenevad 28.09.2016 kell 10.25.32-10.25.36 kauplusesse kolm meesterahvast, kelledest üheks isikuks on A. Portnov sinise dressipluusiga, millel on ees kiri, peas sinist värvi nokamüts ja jalas sinist värvi teksapüksid.
17. Lisaks kannatanute ütlustele kinnitavad A. Portnovi süüd röövimise toimepanemises isikute grupis kaastäideviijana kohtuistungil vahetult uuritud kaupluse turvakaamerate videosalvestused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo epikriis. Kohtuistungil A. Portnovi poolt kohtuistungil esitatud kaitseversioon tema DNA sattumisest 28.09.2016 kaupluse röövimise toime pannud isiku riietele ei ole tõsiseltvõetav ega haaku teiste tõenditega. Isegi juhul kui keegi süüdistatava sõpradest võis A. Portnovi ütluste kohaselt tema Kaunase kodust võetud riideid (pusa valge kujutise „New York“ kui ka nokamüts NIKE logoga) kanda, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, kuidas saab samu riideid, mida A. Portnov kandis 27.09.2016 Tallinnasse saabudes ja järgmisel hommikul, s.o 28.09.2016 kauplusesse “XXX” sisenedes, samaaegselt kanda mitu inimest. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas said 28.09.2016 sündmuskoha lähedusest leitud riideesemed pärineda A. Portnovi Kaunases asuvast korterist, kui A. Portnov neid enda omadeks ei tunnistanud ja veel vähem neid 28.09.2016 Tallinnas olles seljas ei kandnudki. 5
18. AS-i A tsiviilhagi tühistamiseks A. Portnovi poolt soovitud viisil puudub seaduslik alus.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Röövimisega tekitatud kahju on hinnatav õigusvastase teoga tekitatud kahjuna

§ 1045lg 1 p 5 tähenduses.

Tuvastades, et A. Portnov on talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, on ilmne ka see, et ta on süüdi kuriteoga kannatanule kahju tekitamises ja tulenevalt

§-s 1043 kohustatud selle kahju hüvitama. Lisaks varastatud kauba väärtusele on süüdistatav kohustatud hüvitama kahjud, mida kannatanu kandis seoses röövimise käigus rikutud kaupluse sisustuse ja rikutud kauba taastamisega osas, mida kindlustusselts kannatanule hüvitanud ei ole. Vaidlustatud otsusega A. Portnovilt kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa suurus on põhjendatud. Asjaolu, et A. Portnovi kinnipidamisel Riia bussijaamas tema juurest ühtegi kauplusest varastatud eset ei leitud ja tal oli tal kaasas ainult minimaalne kogus sularaha, ei anna alust teda temale esitatud süüdistuse järgi õigeks mõista. Maakohus leidis õigesti, et asjas kogutud ja hinnatud tõenditega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et kaupluse röövimine oli A. Portnovi ja temaga koos tegutsenud isikute poolt hoolikalt ette planeeritud. Tõenditest nähtuvalt toimus kõik ajaliselt vaid mõne minuti jooksul ja röövimise iga kaastäideviija oli teadlik teise kaasosalise panusest ühise kuriteo toimepanemisel. Eeltoodut kinnitavad lisaks teistele tõenditele ka tunnistaja R. Makuhhini kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt vahetult peale kaupluse XXX röövimise lõppu, jooksis temast mööda meesterahvas, kes viskas jooksu pealt üle XXX hotelli parkimisplatsi aia ühe koti teda seal oodanud mehele ja jooksis edasi. Maakohus ei ole A. Portnovi alusetult KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi süüdi tunnistanud.

1. Puutuvalt A. Portnovile karistuse mõistmist märgib kohtukolleegium järgmist. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest saab kellegi tegelik karistuslik mõjutamine toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi arvates vastab maakohtu põhistus selles osas KarS § 56 sätetele ega hälbi põhimõtetest karistuse mõistmisel. A. Portnovile mõistetud karistusmäär vastab tema süü suurusele ja on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, süüdistatavat ei ole varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, kuid Euroopa karistusregistrite infosüsteemi väljavõtte kohaselt on teda varem korduvalt, enamikus varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, kokku on tal 11 kehtivat karistust. Eesti karistusõiguse mõistes on teda karistatud avalike varguste toimepanemise eest raskendavatel asjaoludel, mille käigus ei ole isikute suhtes kasutatud vägivalda või relvi või nendega ähvardamist. A. Portnovi käitumisest saab järeldada, et elatusvahendite hankimine teiste arvelt on muutunud tema elustiiliks, mistõttu mõistetud karistusmäära valikul on maakohus arvestanud nii süü suurust kui süüdlase isikut. Mõistetud karistuse kergendamiseks A. Portnovi poolt soovitud viisil puuduvad mistahes erandlikud asjaolud.
2. A. Portnovi kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstava tasu kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 96 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu maakohtu otsuse analüüsi (0,5h) ja apellatsioonkaebuse koostamise (1,50h) eest, kokku 2 tunni ulatuses. 6 KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Et kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt A. Portnovilt riigi kasuks välja mõista.
3. Ülaltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohtukolleegium vaidlustatud otsuses ühtegi KrMS §s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
4. märtsi 2017 otsuse Andrej Portnovi suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Meelika Aava Pavel Gontšarov 7