Obsah (10)

§ 162§ 657§ 230§ 232§ 171§ 175§ 174§ 177§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-14717 Ts

§ 162lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohus ei nõustunud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 150 eurot (käibemaksuta). Antud asjas ei olnud tegemist keskmisest keerukama või mahukama asjaga, milles oleks põhjendatud arvestada 120 eurot tunnis ületavat lepingulise esindaja tunnitasu. Lepingulise esindaja ajakulu 17 tundi ja 50 minutit pidas kohus toimunud menetlust arvestades kogu ulatuses põhjendatuks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2140 eurot ja viivise. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 09.05.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 08.04.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus summas 52 576 eurot.
2. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväited. Hageja on kostja nõuetele vastu vaielnud. Tsiviilasjas nr 2-1513182 on menetluses kostja hagi hageja vastu 350 000 euro nõudes. Hagi aluseks on perioodil 2010 märtsist kuni 2011 augustini kostja ja AP poolt ülekantud summad, mida kostja nõuab hagejalt kui laenu tagastamist. Hageja vaidlustab tsiviilasjas nr 2-15-13182 asjaolu, et kõik ülekanded läbi tema pangakonto perioodil 2009 aprill-2011 august olid laenud. Tegelikkuses oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Lisaks on hageja esitanud viidatud tsiviilasjas taotluse riigi õigusabi saamiseks selleks, et esitada OÜ A vastu vastuhagi kinnistu müügilepingu nr 1209/2010 tühistamise nõudes kinnistu müügihinna osas. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-13182 on esitatud hageja poolt taotlus AP nõude aegumise kohta ning hageja taotleb tuvastada, et tegelikult tema ja AP vahel puudusid laenusuhted, 5 siis käesolevas menetluses puudub kostjal õigus teostada tasaarvestust AP poolt üle kantud summade osas. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et poolte vahel oli laenusuhe. Hageja on kaotanud võimalused esitada oma vastuväited ja tõendada asjaolusid, millele tugineb hageja oma vastuväidetes tsiviilasjas nr 2-15-
3. Hageja on nõus tasaarvestama üksnes summad, mis on tehtud kostja arvelduskontolt, kokku summas 7424 eurot.
4. Lisaks ei ole hageja nõus kostja menetluskulude suurusega. Hageja ei nõustu sellega, et osutatud teenuste eest võib lugeda põhjendatud ajakuluks 17 tundi ja 50 minutit. Asja keerukust ja kostja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumente arvestades on ajakulu põhjendamatult suur. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu nõue summas 60 000 eurot. Kostja palus hageja nõude tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu. Tasaarvestuse avalduse kohaselt on kostja ja tema ema AP arvelduskontodelt tehtud hagejale tähtajatute laenulepingute alusel 06.04.2009 ülekanne summas 250 000 krooni (15 977,91 eurot); 19.04.2010 ülekanne summas 200 000 krooni (12 782,33 eurot); 04.05.2010 ülekanne summas 300 000 krooni (19 173,49 eurot); 22.07.2011 ülekanne summas 5000 eurot; 16.06.2011 ülekanne summas 3000 eurot; 28.06.2011 ülekanne summas 3000 eurot ja 25.07.2011 ülekanne summas 1424 eurot, kokku 60 357,73 eurot. Viimase kolme makse osas (summas 7424 eurot) ei vaidle hageja tasaarvestusele vastu, kuna maksed olid tehtud kostja arvelduskontolt. Kostja on esitanud kohtule pärimistunnistuse, mille kohaselt on ta ½ suuruses mõttelises osas oma ema AP (surnud 21.02.2011) pärija ning nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt on AP pärijad loovutanud kostjale kõik õigused, millised on seotud AP poolt hagejale tehtud rahaülekannetega ja nendega seotud tähtajatute laenulepingutega (tl 57, tl 60).
2. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on hageja vastu nõue, millega tal on õigus tasaarvestada hageja nõue kostja vastu summas 52 576 eurot. Maakohus tuvastas, et tasaarvestuse avalduses märgitud ülekannete aluseks olid sõlmitud tähtajatud laenulepingud, kostjal on õigus nõuda laenu tagastamist ning asus seisukohale, et kostja võib oma nõude hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus ei lugenud tõendatuks hageja väiteid selle kohta, et raha ülekannete aluseks oli käsundusleping, mille alusel hageja täitis kostja korraldust kanda üle kostjalt ja AP-lt saadud raha kostjaga seotud OÜ A pangakontole.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 232

lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi arvates ei ole 6 maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud ning puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et vaidlusalused summad on antud hagejale laenuna.

1. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud) (vt RKTKo nr 3-2-1-93-06, p 18). Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et kostja ei saa käesolevas menetluses oma nõudeid hageja nõudega tasaarvestada, kuna tsiviilasjas nr 2-15-13182, milles kostja nõuab hagejalt laenu tagastamist summas 350 000 eurot, on hageja esitanud nõudele vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et pooled vaidlevad ka tsiviilasjas nr 2-15-13182, ei tähenda, et kohus ei saaks hinnata hageja poolt käesolevas asjas kostja tasaarvestusele esitatud vastuväiteid. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme, kui leidis, et vaidlusalused summad anti hagejale laenuna. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et tegemist oli tähtajatute laenulepingutega. Tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtuvalt öeldi laenulepingud üles käesoleva menetluse ajal. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja nõue ei ole aegunud. Eeltoodule tuginedes ei ole hagejal selliseid vastuväiteid, mis välistaksid kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõuete maksmapaneku.
2. Ringkonnakohus märgib, et kostja tasaarvestuse avalduses märgitud ülekanded, mis on tehtud kuupäevadel 06.04.2009, 19.04.2010 ja 04.05.2010 ei ole tsiviilasjas nr 2-15-13182 05.09.2015 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-15-13182 hagi aluseks (tl 75). Samas on tsiviilasjas nr 2-15-13182 hagi alusena märgitud 22.07.2011 ülekanne summas 5000 eurot, s.o summa, mille osas on kostja teinud ka käesolevas asjas tasaarvetuse. Tsiviilasjas nr 2-15-13182 on kostja 15.03.2016 esitanud avalduse selle summa osas nõude vähendamiseks (tl 119). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 27.09.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-15-13182 üheaegselt lahendanud JS taotlust nõude suurendamiseks 99 780,73 euro võrra ja JS taotlust nõude vähendamiseks 5000 euro võrra. Kohus rahuldas nõude suurendamise taotluse 94 780,73 euro osas ning jättis taotluse, nõude vähendamiseks 5000 euro võrra, rahuldamata. 12.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-1513182 jättis maakohus hagi läbi vaatamata (määrus ei ole jõustunud). Ringkonnakohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-15-13182 ei ole tehtud otsust VM-lt raha väljamõistmise kohta, siis ei mõjuta see tsiviilasi käesoleva asja lahendamist ning ei takista 22.07.2011 ülekantud 5000 euro osas tasaarvestuse tegemist.
3. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata, kuna hageja nõue on tasaarvestuse tõttu lõppenud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
4. 08.05.2017 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse võtta täiendava tõendina asja juurde Harju Maakohtu 12.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-15-13182, millega maakohus jättis kostja hagi hageja vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. Kostja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu ning leidis, et see ei puuduta käesoleva asja menetlust ning lisaks on kostja taotlenud menetluse taastamist. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas menetluses on tuginetud tsiviilasja nr 2-15-13182 menetlusele, siis võtab kohus määruse käesoleva tsiviilasja juurde. Menetluskulude jaotus 7
5. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

25. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses hagejalt kostja kasuks väljamõistetud maakohtu menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Maakohus on vähendanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 euroni, kuid ajakulu on pidanud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades alust pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu 17 tundi ja 50 minutit ülemääraseks. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). 26. Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Kostja on 01.07.2016 esitanud vastuse apellatsioonkaebusele, milles on palunud välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 360 eurot. Vastuses on märgitud, et apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise ajakulu on kokku 2 tundi, ning et kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus on pidanud käesolevas asjas kostja esindaja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning lähtub ka apellatsiooniastme menetluskulu kindlaksmääramisel sellest tunnihinnast. Kostja esindaja ajakulu 2 tundi apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele peab ringkonnakohus kogu ulatuses põhjendatuks. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 240 eurot.

§ 174

lg 8 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja ei ole seda kinnitanud, ei mõista kohus kostja menetluskulu hagejalt välja koos käibemaksuga. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27. 01.07.2016 määrusega rahuldas ringkonnakohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1100 eurot.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1100 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude 8 tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 9