lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Eduard Melentjev Ik 37604240291, elukoht Xxxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 21.09.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 1 aasta, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust. Vabanes 17.01.2017 pärast karistuse kandmist, Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Eduard Melentjev KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt Eduard Melentjevile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada Eduard Melentjevi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 07.05.2017.a. Asitõend - CD plaat turvakaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Eduard Melentjevilt riigituludesse sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Eduard Melentjev on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isik, kes on viimasel ajal pannud toime 2 vargust, s.o 13.05.2016 ja 17.05.2016, mille eest teda karistati 21.09.2016 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 8 kuulise vangistusega, mille ta kandis ära 17.05.2016 – 17.01.2017, uuesti 07.05.2017 kella 14.15 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Vana-Viru tn 15 asuva „Manna La Roosa“ restorani ruumidest Helikar Hark’ile kuuluvad tööriistad, ja nimelt AEG nurklihvija väärtusega 60 eurot ja Makita ketassae väärtusega 130 eurot, koguväärtusega 190 eurot, pani need kotti ning suundus restorani väljapääsu poole, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest restorani sissekäigus tuli talle vastu Xxxx, kes pidas ta kinni ning kutsus sündmuskohale politsei. Seega pani Eduard Melentjev toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS §
3 Süüdistatav Eduard Melentjev ei tunnistanud ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi ja soovis enda ülekuulamist. E. Melentjevi kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei mäleta ta varguse toimepanemise päevast midagi, ta oli purjus ja ärkas Rahumäel arestimajas ning seetõttu ei saa kinnitada, et kannatanu räägib tõtt. Viimase karistuse kandmiselt vabanes paar kuud tagasi (tl 7071). Ka kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas E. Melentjev, et tarvitas 07.05.2017 alkoholi, oli väga purjus ja viimasena mäletab, et viibis Balti jaama läheduses ja järgmisena ärkas Kesklinna politseijaoskonnas (tl 38). Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, sealhulgas kannatanu Xxxx ütlusi, tunnistaja V. Eksi ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, karistusregistri väljatrükki ja Harju Maakohtu 21.09.2016 otsust E. Melentjevi süüditunnistamise ja karistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi, leiab, et E. Melentjevi süü KarS §
Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt nägi ta sisenedes 07.05.2017.a kella 14.15 ajal Tallinnas, VanaViru tn 15 asuva „Manna La Roosa“ restorani ruumidesse, meesterahvast, kellel oli käes kilekott, milles kannatanu märkas endale tuttavat tööriista, mida ta kasutas restorani remonttöödel. Kannatanu pidas meesterahva kinni ja kutsus kohale politsei. Kui politsei tuli, siis leiti meesterahva kilekotist kannatanule kuuluvad AEG nurklihvija, väärtusega 60 eurot ja Makita ketassaag, väärtusega 130 eurot, koguväärtusega 190 eurot. Tööriistad oli kannatanu jätnud restorani lukustamata keldrisse. Kannatanu sai varastatud tööriistad tagasi restoranis (tl 2,14). Kannatanu ütlustega riimuvad tunnistaja V. Eksi ütlused ja kirjalikud tõendid. Politseiametnikust tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt sai ta 07.05.2017 kella 14.20 ajal väljakutse Tallinnasse, Vana-Viru 15, kus oli kinni peetud meesterahvas, kes püüdis varastada tööriistu. Kohale saabudes pidas Xxxx nimeline meesterahvas kinni teist meesterahvast, kes tuvastati elamisloa alusel kui Eduard Melentjev isikukoodiga 37604240291. Politseiametnike korraldusel avas E. Melentjev tal kaasasolnud kilekoti, kus olid AEG nurklihvija ja Makita ketassaag, mis Xxxx ütluste kohaselt kuulusid talle. E. Melentjev küsimusele, kellele kuuluvad tööriistad, ei vastanud (tl 19). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti E. Melentjev kahtlustatavana varguse katse toimepanemises kinni Tallinnas, Vana-Viru 15 07.05.2017 kell 15.55 (tl 34 ). Asitõendi – CD plaadil oleva turvavideosalvestuse - vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava liikumist Tallinnas, Vana-Viru 15 asuvas Manna la Roosa restoranis. Uksest sisenedes on meesterahval käes punast värvi kilekott, mees liigub klaasseina taga paiknevas ruumis alla ja kaob kaamera vaateväljast. Edasiselt liigub sama meesterahvas koos punast värvi kilekotiga, milles on rohkem asju, kui hoonesse sisenemisel, ukse poole suunaga välja ning õuest liigub talle vastu teine meesterahvas, kes toimetab punase kilekotiga meesterahva tagasi ruumi. Vaatlusprotokolli kohaselt sarnaneb punase kilekotiga meesterahvas E. Melentjeviga (tl 24). Asitõendite – ketassae Makita ja nurklihvija AEG – vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi 07.05.2017 patrullteenistuse politseiametnike poolt 07.05.2017 Tallinnas, Vana-Viru E. Melentjevi kotist leitud ja pildistatud tööriistu (tl 8-12). Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 21.09.2016.a kohtuotsusest nähtub, et E. Melentjevit karistati KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kahe varguse toimepanemises, seega paneb süüdistatav vargusi toime süstemaatiliselt (tl 40-48,49-51). 4 Kaitsja taotles, arvestades, et süüdistatav ei tunnista ennast süüdistuses märgitud varguse katse toimepanemises süüdi, mõista E. Melentjev õigeks. Kohus leiab, et kaitsja taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega (kannatanu ja tunnistaja ütlused, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja asitõendite vaatlusprotokollid) on täielikult leidnud tõendamist, et E. Melentjev isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis 07.05.2017.a kella 14.45 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, Vana.Viru 15 asuvast restoranist Manna la Rosa ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud E. Melentjevi elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. Melentjev on korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (viimati 21.09.2016) ning ka peale viimase karistuse (vangistuse) kandmiselt vabanemist 17.01.2017.a jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist. Seega pani E. Melentjev toime võõraste vallasasjade äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks E. Melentjevi poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. E. Melentjevil on 13 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud ka rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Ka on E. Melentjevil 7 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 21.09.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud, mille kandmiselt ta vabanes seoses karistuse ärakandmisega 17.01.2017.a. Lühikese aja jooksul peale karistuse kandmiselt vabanemisest jätkas E. Melentjev varavastaste kuritegude toimepanemist. Kuna E. Melentjevit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et E. Melentjev ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades E. Melentjevi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Kohus leiab, et E. Melentjevit võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Kaitsja taotles alternatiivselt süüdistatava karistusest tingimisi vabastamist. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et E. Melentjevile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on 5 märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. E. Melentjev on süstemaatiliselt karistatud kriminaalkorras, tal on ka 13 kehtivat väärteokaristust, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning E. Melentjev jätkas süütegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et tegemist on narkootikume tarvitava isikuga. Arvestades E. Melentjevi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus E. Melentjevi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kriminaalasja juures olev asitõend – CD plaat salvestisega – tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu 144 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd E.Melentjev nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 352,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. E. Melentjev ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul E. Melentjevil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.