4-17-3290/2

4-17-3290 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3290 (2780,17,004032) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Xxxx(elukoht: Xxxx; e-post: xxxx) avalduse alusel väärteomenetluse alustamata jätmine nr 2780,17,004032 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Xxxxkaebus ja muutmata kohtuvälise menetleja juhi 17.05.2017 määrus väärteoasjas nr 2780,17,004032 (väärteomenetluse alustamata jätmine KarS § 218 lg 1 tunnustel). Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud
2. 19.04.2017 registreeriti Harju Maakohtus Xxxxkaebus väärteoasjas nr 2315,17,
3. Nimetatud kaebuse juurde oli lisatud Xxxx16.02.2017 allkirjastatud avaldus, milles kaebaja väitis, et 12.02.2017 ajavahemikul 02.45-03.00 haaras taksojuht enda kätte tema telefoni, tekitades nii varalise kahju 163,58 euro suuruses summas. Kohus edastas kaebuse koos kõigi selle lisadega (s.h avaldus) 21.04.2017 PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnale.
4. 08.05.2017 jättis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna üleminspektor M.Raju väärteomenetluse telefoni omastamises alustamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul saab väheväärtusliku asja vargust ja omastamist (KarS § 199 lg-s 1 ja § 201 lg-s 1 sätestatud süütegu, mis on väheväärtusliku asja puhul kvalifitseeritav § 218 lg 1 järgi) toime panna üksnes tahtlikult. Käesolevas asjas puuduvad aga andmed selle kohta, et taksojuht Xxxxoleks olnud kavatsus kaebaja telefon omastada või varastada. Seega puuduvad Xxxxteos KarS § 218 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnused ning väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei alustata.
5. 12.05.2017 esitas Xxxxkohtuvälise menetleja juhile kaebuse, väites, et taksojuht Xxxx pani teo toime tahtlikult, sest kui taksojuhil tekkis kahtlus, et kaebaja jätab arve maksmata, võinuks ta küsida kaebaja isikut tõendavat dokumenti või muud dokumenti. Kaebaja hinnangul oli taksojuhi poolt telefoni politseile andmise ajal sündmus juba aset leidnud ja taksojuht soovis vaid tekitatud riivet pehmendada.
6. 17.05.2017 jättis PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna juht V. Järva kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht luges tõendatuks, et taksojuht Xxxx võttis Xxxxtelefoni küll enda kätte, kuid alles siis, kui tal tekkis kahtlus, et isik võib jätta taksosõidu eest tasumata. Ta leidis, et taksojuhi tegevuses ilmneb KarS § 31 lg-s 1 sätestatud eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus ning isik saab vastutada vaid ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava KarS § 201 lg 1 põhikoosseisus sätestatud tegu saab toime aga panna vaid tahtlikult. Omavolina käsitletavad süüteokoosseisud on karistusõiguse reformi tulemusel dekriminaliseeritud. Seega on väärteomenetluse alustamata jätmine koostatud õigetel alustel ning tuleb jätta muutmata.
7. Xxxxesitas kaebuse kohtuvälise menetleja juhi määruse peale, mis on Harju Maakohtu kantseleis registeeritud 13.06.
8. Kaebaja väitel on menetlustoimingute tegemisel ilmnenud oluliselt rikkumised. Nii on kohtuvälise menetleja juhi määrus digitaalselt allkirjastamata, tema süüteoteadet ei võetud õigeaegselt menetlusse ning on kahtlused, et väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja (kohtuvälise menetleja M. Raju asemel keegi Xxxx). Lisaks sellele ei võimaldanud kohtuväline menetleja teha kaebajal väärteoasja nr 2315,17,001204 materjalidega tutvudes fotomaterjalidest digitaalseid koopiaid. Lõpetuseks soovib kaebaja teada, kas tema pretensioon telefoni omastamise kohta kvalifitseerub õiguse riivena, sest telefoni enda kätte saamisel pidi taksojuht kasutama mõningasel määral vägivalda ning küsib, kas õigusemõistja peab vajalikuks teha menetlustoimingute rikkumise faktis avalduse prokuratuurile. Kohtumääruse põhjendused
9. Tulenevalt VTMS § 79 lg-st 2 vaatab kohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle osas see on esitatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud kohtu käsutuses olevaid materjale, asub seisukohale, et Xxxxpoolt esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata.
10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ööl vastu 12.02.2017 sõitis XxxxXxxxjuhitava taksoga Järvekülla Vana-Veski tänavale. Pärast sihtkohta jõudmist tekkis taksojuhi ja kliendi vahel arve pärast konflikt, misjärel haaras taksojuht Xxxxtelefoni. Taksoarve jäi maksmata ja Xxxxlahkus sündmuskohalt. Väärteoasja nr 2315,17,001204 raames üle kuulatud taksojuhi Xxxxsõnul sõitis ta 12.02.2017 koos meesterahvaga Järvekülla Xxxxaadressile. Kohale jõudes ei maksnud noormees taksoarvet. Peale seda võttis tunnistaja mehelt telefoni ning lubas telefoni tagastada siis, kui kaebaja on arve dispetšeri juures tasunud. Mees vihastas, lõi takso plafooniga vastu autot, mille tulemusel sai auto kahjustada. Kohtul ei ole alust kahelda Xxxxütlustes kuivõrd need on kooskõlas sama väärteoasja materjalidega. Nimelt selgub toimikus olevast vaatlusprotokollist, et samal öösel on Järvekülla Xxxxmaja juurde kutsutud politsei, kes taksot vaatles ning tuvastas sõidukile tekitatud kahjustused. Samuti on väärteoasja materjalide edastamise teatise kohaselt Ida-Harju politseijaoskonna väärteomenetleja saatnud kaebaja telefoni juba kolm päeva hiljem Tartu politseijaoskonnale. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et taksojuht, kes on soovinud kliendi telefoni omastada või varastada, kutsub pärast süüteo toimepanemist sündmuskohale politsei ning annab vabatahtlikult omastatud telefoni politseile üle. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja juht teinud õiged järeldused selles, et taksojuht küll võttis Xxxxtelefoni enda kätte, kuid tegi seda alles siis kui tal tekkis kahtlus, et isik võib jätta taksosõidu eest tasumata.
11. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhiga ka selles, et taksojuhi tegevuses esineb KarS § 31 lg 1 sätestatud eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Nimelt kujutas Xxxx ekslikult ette, et tal on õigus telefon kuni taksoarve tasumiseni enda kätte jätta. Seega saab Xxxx vastutada KarS § 31 lg 1 järgi vaid ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Kuivõrd vargust ja omastamist saab toime panna aga vaid tahtlikult, puuduvad Xxxxteos väärteo tunnused. Kohtul ei ole andmeid, et kaebajat oleks telefoni äravõtmisega kehaliselt väärkoheldud või tema tervist kahjustatud, mistõttu ei ole alust ka süüteomenetluse alustamiseks KarS § 121 järgi. Seega on menetlus jäetud alustamata õigetel alustel. Kaebaja õiguste riive on küll toimunud, mida kinnitab juba üksnes see, et ta ei saanud oma telefoni mõned nädalad kasutada. Samas ei ole õiguste kahjustamine sedavõrd intensiivne, et tingiks karistusõiguslikku sekkumist.
12. Kaebaja väited menetlusnormide rikkumiste kohta on kohtu hinnangul asjakohatud ning ei võinud kuidagi kaasa tuua põhjendamatu otsustuse tegemise. - Kaebaja on kohtuvälise menetleja juhile ette heitnud seda, et tema määrus on digitaalselt allkirjastamata. Kohus märgib, et menetleja võib määruse ka omakäeliselt allkirjastada. Digitaalallkirja kasutamise võimalusega on seadusandja püüdnud lihtsustada dokumentide allkirjastamist, samas on digitaalallkirjal ja omakäelisel allkirjal samad õiguslikud tagajärjed (digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1). - Kaebaja leiab, et tema süüteoteadet ei võetud õigeaegselt menetlusse, ehkki ta esitas kirjaliku pretensiooni väärteoasjas nr 2315,17,001204 juba 02.03.
13. Kohus märgib, et nimetatud kuupäeval kuulati Xxxxmenetlusaluse isikuna üle ning selles protokollis ei ole kaebaja märkinud, et soovib tema telefoni omastamise faktis väärteomenetluse alustamist. Kuid isegi juhul, kui kaebaja soovis menetluse alustamist juba 02.03.2017 ning see vaadati läbi mõned kuud hiljem, ei mõjuta see kuidagi kohtuvälise menetleja otsustuse sisu. - Kaebajal on kahtlused, et väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja (kohtuvälise menetleja M. Raju asemel keegi Xxxx). Kohtul ei pea selliseid kahtlusi põhjendatuks. Väärteomenetluse alustamata jätmise on digitaalselt allkirjastanud väärteomenetleja Merike Raju. Politsei- ja Piirivalveameti selgituste kohaselt on Xxxxnäol tegemist IT-valdkonna spetsialistiga, kelle nimi on PPA dokumendihaldussüsteemis DELTA loodavate failide andmestikuga jäänud seotuks ilmselt juba vastava IT-arenduse loomise ajal. Kohtul ei ole andmeid, et Xxxxoleks mingil moel seotud PPA-ga, Xxxxvõi tema tööandjaga. Seega ei oma dokumentide atribuutides sisalduv Xxxx nimi asjas mingit tähtsust. Samamoodi ei oma tähtsust see, et kohtuvälise menetleja otsuses on tunnistaja nimes tehtud kirjaviga või osade dokumentide koostamisel on kasutatud tekstitöötlusprogrammi Microsoft Word
15. Kohus ei käsitle käesoleva asja raames politsei poolt väärteoasja nr 2315,17,001204 fotomaterjalidest digitaalsete koopiate tegemise võimaldamata jätmist, kuivõrd see ei puuduta käesolevas väärteoasjas tehtud otsustust.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteomenetluse alustamata jätmine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ning lähtudes VTMS §-st 79 lg 3 p-st 1 jätab kohus Xxxxkaebuse rahuldamata. Samuti leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole käesolevas asjas rikkunud väärteomenetlusõigust ning kaebaja etteheited väidetavale rikkumisele on otsitud, mis ei saanud kaasa tuua ebaseaduslikku või põhjendamatut otsustust.
17. Lisaks ülaltoodule märgib kohus, et isegi juhul, kui esineksid alused ja ajendid väärteomenetluse alustamiseks, siis ei saa väärteomenetluses lahendada tekitatud kahju hüvitamist. VTMS § 7 sätestab, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Seega, kui kaebaja leiab, et Xxxx on talle nimetatud sündmuse käigus tekitanud kahju, peab ta kahju hüvitamise nõudega pöörduma tsiviilkohtusse. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/