2-17-813/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2017.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-813 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind 675.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja arutamine kohtuistungil Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) 02.05.2017 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Xxxxhagi Xxxxvastu elatise suuruse muutmiseks. 2. Muuta Pärnu Maakohtu 15.03.2013.a. maksekäsuga tsiviilasjas 2-13-2288 Xxxx väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks elatis alates 17.01.2017.a. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis on alates 01.01.2017.a. 235.eurot kalendrikuus, kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxx kohustatud kohtuotsuse p-s 2 välja mõistetud elatise üle kandma Xxxxpangakontole XXXXXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 1. (esimeseks) kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „Xxxx elatis“. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 4. Jätta Xxxxmenetluskulud Xxxxkanda ja Xxxx menetluskulud tema enda kanda. 5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue 1. Kostja suhtes on 15.03.2013.a. tehtud maksekäsk Pärnu Maakohtu poolt, mille kohaselt on Xxxxkohustatud tasuma elatist Xxxx ülalpidamiseks 160.- eurot kuus alates 17.01.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni (t/l 16-17). 17.01.2017.a. esitas Xxxx Harju Maakohtule hagi Xxxx vastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hageja kasuks väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. 2. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on muutunud. 3. Hageja esindaja ehk tema ema Xxxxpalga suuruseks Xxxx OÜ-s on 1000.- eurot kuus brutos ning hageja esindajal on lisaks hagejale ka teine alaealine laps Xxxx , kes on sündinud 21.10.2003.a., kuid kuna lapse isa elab Venemaal, siis peab Xxxxlast üksi üleval. 4. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena hageja sünnitunnistuse, Xxxxpalgatõendi OÜ-s Xxxx ja kostja suhtes Pärnu Maakohtu poolt tehtud maksekäsu. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. 5. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal võimalik hagejale elatist 235.- eurot kuus maksta, sest tal puudub püsiv sissetulek ja ta teeb ainult juhutöid. Kostja sõnul on tal lisaks xxxx veel 2 last xxx, kes on sündinud 16.07.1994.a., ja xxxx, kes on sündinud 27.11.1998.a., kes õpivad ja keda on tal samuti vaja aidata. 6. Kohtuistungile kostja ei tulnud põhjendades oma mitteilmumist töö tegemisega. 7. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kohtule xxxx ja xxxx sünnitunnistused. Kohtuotsuse põhjendused. 8. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja 2 arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 9. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
2. te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. 10. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolude üle, et Xxxx on on Xxxxja Xxxx27.09.2009.a. sündinud tütar, et laps elab koos emaga ning kostja suhtes on Pärnu Maakohtu poolt 15.03.2013.a. tehtud maksekäsk, mille kohaselt on Xxxxkohustatud tasuma elatist Xxxxülalpidamiseks 160.- eurot kuus alates 17.01.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid elatise miinimummäär on vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule käesoleval aastal 235.- eurot kuus, tuleb muuta käesoleva kohtuotsusega Pärnu Maakohtu maksekäsku ja välja mõista kostjalt elatis 235.- eurot kuus hageja ülalpidamiseks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, mis välistab vajaduse kuupalga alammäära muutumisel iga kord uue nõudega kohtusse pöörduda. 11. Kohus on seisukohal, et kostja väited sellest, et ta ei ole suuteline elatist rohkem maksma, sest tal ei ole püsivat sissetulekut ja teeb ainult juhutöid ning, et tal on lisaks hagejale veel 2 last, kes on küll täisealised, kuid õpivad, ja keda ta seetõttu samuti peab aitama, ei saa olla hageja nõude rahuldamata jätmise aluseks kostja vastu. Kohtu hinnangul on kostja täiskasvanud tööjõuline mees, kes peab hankima omale sissetuleku, mis võimaldab tal vähemalt miinimummääras üleval pidada oma alaealist last, kelleks on ainult hageja. Oma täisealiste laste ülalpidamise kohustust kostjal ei ole, sest Xxxx , kes on sündinud 16.07.1994.a., on juba 22 aastane ja kostja teine tütar Xxxx , kes on sündinud 27.11.1998.a., on samuti täiselaine. Kui ka Xxxx õpiks, nagu kostja väidab, kuid mida ta ei tõendanud, oleks kostjal PKS § 98 lg 1 kohaselt ikkagi kõigepealt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja alles seejärel täisealise lapse ülalpidamise kohustus, kui ta kõigile ülalpidamist vajavatele isikutele ülalpidamist andma võimeline ei ole. Seega peab kostja tegema oma elukorralduses vastavad muudatused ja otsima võimaluse leida omale töö, mis võimaldab tal oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust vähemalt miinimummääras täita. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ühtki mõjuvat põhjust miks ta seda teha ei saa. Kõige eeltoodu alusel kuulub hagi kostja vastu rahuldamisele täielikult. 12. Elatise suuruse muutmisel juhindub kohus ka TsMS § 459 lõikest 2 ja ka Riigikohtu 3 16.10.2013 otsuse punktist 15 tsiviilasja 3-2-1-69-13, mille kohaselt muudetakse elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, milleks on 17.01.2017.a. Tulenevalt Riigikohtu 19.10.2015.a. kohtuotsuse punktist 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15 mõistab kohus elatise kostjalt välja hagejate täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine 13. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 (üheksa) kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 75.- euro võrra, s.o 160.- eurolt 235.- eurole, on käesoleva tsiviilasja hagihind 675.- eurot (9 x 75). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 14. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule kannab hagimenetluse menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad kõik käesoleva asja menetluskulud kostja kanda. 15. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt asjaolust, et pooled menetluskulude nimekirja ega nende vastaspoolelt väljamõistmise taotlust kohtule ei esitanud, ja ka kohtutoimikust ei nähtu, et pooltel oleks käesolevas asjas menetluskulusid olnud, ei määra kohus kindlaks kohtuotsusega poolte menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 4