2-17-2394/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2394 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Xxxxhagi Xxxxvastu elatise suuruse muutmiseks 1305.- eurot Hageja Xxxx(ik xxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Kostja Xxxx(ik xxxx kostja elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Oksana Sobko Asja arutamine kohtuistungil 25.04.2017.a. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Xxxxhagi Xxxxvastu elatise suuruse muutmiseks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda jättes menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue 1. 14.02.2017.a. esitas XxxxHarju Maakohtule hagi Xxxxvastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hageja kasuks väljamõistetud elatist 235.- euroni kuus, s.o. kuni seaduses sätestatud miinimummäärani. 2. Hageja hagiavalduses väidetu kohaselt on lapse hooldusõigus jagatud vanemate vahel võrdselt, mis tähendab, et laps elab ühe nädala isa juures ja teise ema juures ning kui laps elab isa juures peab last üleval isa, kuid kuna elukallidus on tõusnud, on kostja poolt makstava 90.eurose elatisega last raske üleval pidada. 3. Kohtuistungil avaldatu kohaselt tasuvad kostja vanemad hageja lasteaiamaksu 90.- eurot kuus, ujumistreeningu tasu 45.- eurot kuus, lasteaias toimuva üldfüüsilise treeningu tasu 35.eurot kuus ja eelkoolitasu, mille suurust hageja esindaja ei tea, ning on ostnud lapsele ka riideid ja jalanõusid, kuid kuna Xxxxvanemad on soovinud nimetatut ise teha, käsitleb hageja esindaja seda lapsele tehtava kingitusena. 4. Hagi esitamise ajal töötas hageja AS-s Eesti Post kuupalgaga 650.- eurot kuus, kuid kohtuistungi toimumise ajaks oli temaga tööleping koondamise tõttu lõpetatud ja tema sissetulekuks oli 250.- eurot töötu abiraha + peretoetus hagejale 50.- eurot kuus. 5. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalse tõendina hageja sünnitunnistuse, Harju Maakohtu otsuse 23.detsembrist 2013. aastast, millega kostjalt on hageja ülalpidamiseks elatis 90.- eurot kuus välja mõistetud, hageja esindaja pangakonto väljavõtted ja palgatõendi AS-st Eesti Post. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 6. Kostja vastuväidete kohaselt on ta täitnud 23.12.2013.a. kohtuotsust alates selle jõustumisest kuni käesoleva ajani ning seda ka vaatamata sellele, et 2014.a. - 2015.a. elas hageja täielikult tema juures, kuna hageja ema elas ja töötas sel ajal Norras. 7. Käesoleval ajal elab laps ühe nädala ema juures ja teise nädala kostja juures. Lapsel on kostja juures möbleeritud tuba ja kõik eluks vajalik. Kostja sõnul aitavad küll tema vanemad lapse eest hoolitseda ja tema järele valvata, kui tema on Xxxx öövahetustes tööl, mis aga ei tähenda, et laps elaks tema vanemate juures. Ajal mil laps on kostja juures, peab hagejat täielikult üleval kostja. 8. Kostja sõnul ei kanna lapse trennide lasteaia ja eelkooli kulusid tema vanemad, vaid tema ise ja see moodustab kuus kokku summas 270.- eurot, millele lisandub veel igakuiselt makstav elatis 90.- eurot kuus. Vahepeal kui tal ei olnud kahte töökohta, aitas tal tõepoolest lapse kulusid kanda tema ema, kuid käesoleval ajal kannab ta need ise andes emale sularaha vastavalt ema poolt tasutud arvetele. 9. Kostja sõnul töötab ta Xxxx, kust saab palka 695.- eurot kuus ja OÜ-s Xxxx, kust teenib netos 331,62 eurot. 10. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma ja oma ema Xxxxpangakonto filtreeritud väljavõtted hagejale makstava elatise kohta, lapse kindlustuslepingu täitmise kohta, lasteaiamaksu maksmise kohta, spordiklubide xxxxja xxxx arvete tasumise kohta, kaupluste ostutšekid mööbli, riiete, jalanõude ja mänguasjade eest maksmise kohta ning tõendi Laste arendavate tegevuste klubi „xxxx“ osavõtu tasu maksmiste kohta. Kohtuotsuse põhjendused. 2 11. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 12. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
2. te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. 13. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele ka PkS § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi ja PkS § 100 lõikest 1, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. 3 14. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise suurendamise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. 15. Kohus asub seisukohale, et poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega leidsid asja sisulise arutelu käigus tõendamist järgmised asjaolud: - hageja on Xxxx ja Xxxx09.05.2010.a. sündinud poeg (tõendab lapse sünnitunnistus); - Xxxx hooldusõigust teostavad tema mõlemad vanemad viisil, et Xxxxelab pool aega ema juures ja pool aega isa juures, kusjuures ajal kui laps on isa juures peab teda üleval kostja (vaidlus puudub); - Xxxx kannab igakuiselt Xxxx pangakontole 90.- eurot elatist hageja ülalpidamiseks, mis temalt Harju Maakohtu 23.12.2013.a. kohtuotsusega välja mõisteti (tõendavad kohtuotsus t/l 9 – 11 ja 58); - hageja peretoetus 50.- eurot kuus kantakse samuti Xxxxpangakontole (vaidlus puudub); - lisaks makstavale elatisele kannavad kostja ja/või kostja ema ka hageja Xxxxlasteaiakulud, ujumise ja üldfüüsilise treeningu kulud, eelkooliga seotud kulud ning maksavad lapse kindlustusmakseid kokku summas 270.- eurot kuus ning ostavad ka lapsele riideid ja jalanõusid, mille üle vaidlus puudub, kuid mida tõendavad ka kostja poolt esitatud filtreeritud pangakonto väljavõtted ja ostutšekid kauplustest ning tõend Laste arendavate tegevuste klubi „Väike erudiit“ osavõtu tasu maksmiste kohta (t/l 59-79). Arvestades kõike eeltoodut on kostja täitnud kohtu hinnangul nii vahetult kui ka Harju Maakohtu 23. detsembri 2013. kohtuotsust täites oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust isegi suuremas summas kui on ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval aastal 235.- eurot kuus), mistõttu puudub alus kohtuotsusega suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimummäärani nagu hageja seda taotleb. 16. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja tema ema poolt hageja lasteaiaga, treeningutega ning kindlustusega kantud kulud arvestada kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisega kantud kuluks, mitte hagejale tehtud kingituseks, sest kostja ja/või tema ema on neid hageja kulusid kandnud regulaarselt pikema perioodi vältel. Pealegi maksab kostja nagunii hageja ülalpidamiseks tema ema pangakontole igakuiselt 90.- eurot kuus ning hageja saab ka riiklikku peretoetust 50.- eurot kuus. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 17. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on hagejaks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on ebaõiglane jätta hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulud tema kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude 4 rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Tsiviilasja hinna määramine 18. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 (üheksa) kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 145,00 euro võrra kuus, s.o 90.- eurolt 235.- eurole, on käesoleva tsiviilasja hagihind 1305.eurot ( 9 x 145). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 5