lg 2 p 2 ja 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav Viive Sisask, isikukood: 46602150357; elu- või asukoht ja aadress: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: Xxxx karistatus: Harju Maakohtu 19.12.2016 otsusega
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega, mida ei pööratud
Kehtivaid väärteokaristusi neli. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.04.2017.a. Kaitsja Madis Mahlapuu (kaitsja osavõttu istungile ei soovinud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 248 lg 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Viive Sisask
2. Süüdi tunnistada Viive Sisask
3.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristusest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 4.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Viive Sisaskile mõistetud liitkaristust 19.12.2016 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta vangistust – võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5.
lg 1 alusel asendada Viive Sisaskile mõistetud karistus, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust, üldkasuliku tööga 600 (kuussada) tundi, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. 6.
lg 2, 3 alusel määrata üldkasuliku töö teostamise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Vastavalt
§-le 69 lg 4, kohustub Viive Sisask üldkasuliku töö tegemisel järgima
lõikes l ja lõikes 2 punktides 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elada alalises elukohas aadressil Xxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda sotsiaalprogrammis.
teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning isiku poolt, keda on varasemalt karistatud vägivalla kuriteo toimepanemise eest. Täiendavalt süüdistatakse Viive Sisaskit alljärgnevas: • 22.04.2017 kella 08:58 paiku Tallinnas Tatari 1 asuvas Loca baaris s.o. avalikus kohas korrakaitseseaduse §-i 55 mõttes, kus on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda turvatöötaja Aleksandr Artamonovi suhtes. Viive Sisask haaras käega kannatanu kaelapiirkonnast ning kriimustas kannatanu vasakut põske. Selle tegevusega Viive Sisask põhjustas Xxxx füüsilist valu ning kaks kriimustust vasemale põsele. Oma sellise teoga häiris Viive Sisask teisi Loca baaris viibinud isikuid. Selle teoga pani Viive Sisask toime
avaliku korra raske rikkumise, kui see on toimepandud vägivallaga. 3 II Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav Viive Sisask ja tema kaitsja Madis Mahlapuu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:
lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuan prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Viive Sisaskile mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.12.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 aasta võrra ning Viive Sisaskile mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendada Viive Sisaskile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 aasta ja 8 kuud s.o. 600 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o. kokku 600 tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Viive Sisaskut üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o 2 aasta vältel järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata isikule kohustused käitumiskontrolli ajaks: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses: 96 eurot. Kaitsjatasu kohtumenetluses: Süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 eurot. Seega süüdistatav peab tasuma kohtukulud kokku summas 801 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutava karistuse liigis ja määras. 4 III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Viive Sisask on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Viive Sisaski süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.