← Eesti

2-16-3659/17

2-16-3659 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-3659 Kohtuasi PL hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu 5928 euro saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PL apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 5928 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant) PL (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja (vastustaja) Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248; asukoht Liivalaia 12, Tallinn), volitatud esindaja Triin Kivipõld Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3659 muutmata.
  7. Jätta PL apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud PL kanda. Swedbank P&C Insurance AS-il ei ole tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 2-16-3659 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. PL (hageja) esitas
  10. märtsil 2016 Harju Maakohtule Swedbank P&C Insurance AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 5928 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Kose alevikus Tedre 10 asuv kinnisasi. Kinnisasjal asuv hoone, materjalid ja kodune vara olid kostja juures
  11. oktoobrist 2014 kuni
  12. oktoobrini 2015 kindlustatud (kodukindlustuse poliis nr 01010598314).
  13. aprillil 2015 toimus kinnisasjal elektrikatkestus, mille tagajärjel sai kahjustada mh hoones asuv maasoojuspump. Kostja väljastas
  14. mail 2015 garantiikirja maasoojuspumba vahetamiseks. Soojusabi OÜ lõpetas maasoojuspumba paigaldustööd
  15. mail
  16. Kütte taastamine võttis aega, sest kostja kahjukäsitluse aeg oli väga pikk. Kostja keeldus esmalt
  17. aprillil 2015 maasoojuspumba remonti hüvitamast ning nõudis pärast
  18. mail 2015 garantiikirja väljastamist
  19. mail 2015 ekspertiisi tegemiseks tööde peatamist. Töid sai jätkata seetõttu alles
  20. mail
  21. Kuna majas ei olnud alates elektrikatkestusest kuni uue maasoojuspumba paigaldamiseni kütet ning ilmad olid sel ajal külmad ja niisked, tekkis elektrikatkestuse tõttu elamus lisaks laminaatparketi niiskuskahjustus. Hageja avastas niiskuskahjustuse
  22. mail 2015, kui tuli maja üle vaatama, sest kütte puudumise tõttu elas hageja perega asenduspinnal, mille kulud kostja hüvitas. Kostja tuvastas laminaatparketi niiskuskahjustuse, kuid keeldus kahju hüvitamast, sest kahjustused ei tekkinud tema hinnangul äkiliselt toimunud ettenägematu sündmuse tagajärjel, vaid aegamööda niiskuse ja mittenõuetekohaselt paigaldatud parketi tõttu. Tegelikult tekkis niiskuskahjustus seetõttu, et toimus elektrikatkestus ja elektrikatkestuse järel ei olnud elamus kostja ebamõistlikult pika kahjukäsitluse aja jooksul kütet. Kostja peab hüvitama hagejale 152 m² laminaatparketi asendamise kulud (5928 eurot). Juhul, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, nõuab hageja kostjalt lepinguvälise kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, sest kostja rikkus oma kohustust teha vajalikud toimingud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist. Kostja vastuväited
  23. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2 2-16-3659 Kostja vastuväidete kohaselt esitas hageja
  24. aprillil 2015 kahjuavalduse, mille kohaselt toimus
  25. aprillil 2015 kindlustatud elamus elektrikatkestus ja kahjustada sai mh maasoojuspump. Kostja hüvitas hagejale tekkinud kahju. Hageja laminaatparketi taastamiskulude hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Parketile ei ole tekkinud niiskuskahjustused äkiliselt toimunud ettenägematu sündmuse tagajärjel, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kahjustused on tekkinud pikema aja vältel ehitusvea ja hageja enda hooletuse tõttu elamu kütmata jätmisel. Hageja ei ole teinud midagi niiskuskahjustuste ärahoidmiseks. Asjaolu, et hoones puudus pärast kindlustusjuhtumit põrandaküte, oli hagejale teada. Hageja nõuab alusetult 152 m² laminaatparketi asendamise kulude hüvitamist, kuigi ehitise ülevaatusaktis ja hageja eksperdi arvamuses on tuvastatud 54,5 m² niiskuskahjustust. Laminaatparketi niiskuskahjustus ei ole ka kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi likvideerimise tagajärjel VÕS § 476 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju ebamõistlikult pika kahjukäsitlusega, sest kahjukäsitlus ja uue maasoojuspumba paigaldamine kestis täpselt üks kuu.
  26. Hageja palus
  27. oktoobri
  28. a kohtuistungil lahendada vaheotsusega küsimuse sellest, kas asjas on tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja oli sellega nõus ja maakohus rahuldas hageja taotluse. Esimese astme kohtu otsus
  29. Harju Maakohus jättis
  30. novembri
  31. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  32. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõltub hagi rahuldamine sellest, kas nõude aluseks olev eluline sündmus on kindlustusjuhtum poolte vahel sõlmitud kodukindlustuslepingu ja VÕS § 423 lg 1 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elamus toimunud elektrikatkestuse tagajärjel sai kahjustada mh maasoojuspump ja selle kahju on kostja hagejale hüvitanud. Pooled vaidlevad selle, kas ka elamu laminaatparketi niiskuskahjustuse tekkimine maasoojuspumba paigaldustööde ajal oli kindlustusjuhtum või mitte.
  33. Kodukindlustuslepingu nr O1010598314 osaks olnud Swedbank P&C Insurance AS-i kindlustuslepingute üldtingimuste

(3)kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus ettenähtud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral lasub kindlustusandjal täitmiskohustus. Swedbank P&C Insurance AS-i kodukindlustuse tingimuste
(13)kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustatud esemele vahetult mõjunud igasugune äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei loeta välistustes nimetatud juhtumeid või nende tagajärgi, sh juhtumeid, mille on põhjustanud aegamööda tekkivad kahjud, hallitus, materjali väsimine, kulumine, riknemine, pragunemine, korrodeerumine, kõdunemine, majavamm, seenhaigus, niiskus, värvuse muutumine, lõhna muutumine, muutused materjali struktuuris ja viimistluses. Kindlustustingimustes on sätestatud erand, mille kohaselt hüvitatakse eelnimetatud põhjustel kahjustunud esemete poolt teistele kindlustatud esemetele põhjustatud kahju, nt kui korrodeerunud veetoru puruneb ja vesi rikub siseviimistluse. Sellisel juhul hüvitatakse siseviimistluse taastamine, kuid ei hüvitata purunenud toru. 3 2-16-3659 Praeguses asjas on hageja esitanud kohtule tõendina enda tellitud ekspertiisiakti ja kostja tellitud ekspertiisiaktile eksperdi lisatud täienduse. Mõlemas arvamuses on eksperdid järeldanud, et parketi kahjustus tekkis niiskuse mõjul. Hageja eksperdi hinnangul tekkis niiskuskahju alakütmise tõttu, kostja eksperdi hinnangul aga seetõttu, et parkett oli valesti paigaldatud (puudus tuulutus parketi all), mistõttu kogunes sinna kahjustuse põhjustanud niiskus. Seega on asjas tõendatud, et parketikahjustuse põhjustas niiskus. Sellel, kas kahjutus tekkis ehitusvea või alakütmise tõttu, ei ole kahjujuhtumi kindlakstegemise seisukohalt tähtsust. Igasugune kahju tekkimine ei kvalifitseeru automaatselt kahjujuhtumiks. Oluline on see, et esines äkiline ettenägematu sündmus, mille tagajärjel sai kindlustatud ese kahjustada. Kodukindlustuse tingimuste järgi hüvitata kahju, mis tekib aegamööda niiskuse tagajärjel. Kuigi elektrikatkestus oli äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mille tagajärjel sai kahjustada maasoojuspump ja see kahju ka hagejale hüvitati, ei saa seda lugeda parketile vahetult mõjunud äkiliselt toimunud ettenägematuks sündmuseks. Ka ebapiisava kütmise tõttu liigniiskuse kogunemine on pikaajaline protsess, millel on selgelt kahjustav mõju siseviimistlusele, kuid mis ei ole äkiline ja ettenägematu sündmus. Seega on parketti kahjustanud niiskus, mille kogunemine ja kahjustuse tekkimine on olnud aegamööda toimuv protsess, mistõttu parketi kahjustumine ei kvalifitseeru poolte kindlustuslepingu järgi kahjujuhtumiks. 7. Laminaatparketi niiskuskahjustust ei saa pidada ka kindlustusjuhtumi kõrvaldamise tagajärjel tekkinud kahjuks VÕS § 476 lg 1 tähenduses. Kindlustusjuhtumi tagajärjel vahetati maasoojuspump ja veepehmendaja. Hageja ei ole tõendanud, et nende tööde vahetu mõju kahjustas parketti. Seega ei ole tõendatud põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. 8. Isegi kui parketi niiskuskahjustus kvalifitseeruks kindlustusjuhtumiks, tuleb arvestada seda, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 16.1 järgi oli kindlustusvõtja kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust ning järgima kõiki kindlustuslepingu jõustumiseks ja täitmiseks vajalikke õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms akte ja juhiseid, mis näevad ette käitumisjuhised:
  1. a)esemete hoidmiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks;
  2. b)isikutega seotud õnnetus- ja haigusjuhtumite vältimiseks;
  3. c)isikute ja esemete kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ning kahju vähendamiseks. Lisaks pidi kindlustusvõtja p 16.2 järgi käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kindlustatud esemele kahjuliku tagajärje saabumist. Kohtule esitatud tõenditest ei selgu, mida võttis hageja ette niiskuskahjustuse ärahoidmiseks. Hageja väitis, et elamus asuv kamin pole mõeldud kütmiseks ja et kamina või elektriga kütmine ei olnud mõeldav, sest see eeldanuks ööpäevaringset kohalviibimist, samuti oli elamus elekter välja lülitatud. Asjas on tõendatud, et hageja elamu elektriga varustamine oli tagatud, kuid elekter oli välja lülitatud. Hageja ei ole tõendanud, et elektri sisselülitamine kütte eesmärgil oli seadmete paigaldustööde tõttu välistatud. Samuti ei eelda kütteseadmete kasutamine liigniiskuse vältimiseks ööpäevaringset kohalolekut. Seega on hageja ise rikkunud oma hoolsuskohustust, mis tõi kaasa laminaatparketi kahjustumise liigniiskuse tõttu. 9. Põhjendatud ei ole ka hageja alternatiivne kahjunõue, mille kohaselt tekkis niiskuskahju seetõttu, et kostja kahjukäsitlus ja seadmete paigaldus võtsid liiga palju aega. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 18.2 kohaselt onli kindlustusandja kohustatud 4 2-16-3659 kahjutoimingud lõpetama 31 päeva jooksul. Hageja esitas kostjale kahjuavalduse 22. aprillil 2015, milles märkis, et voolukatkestus toimus 20. aprillil 2015. Seadmete paigaldustööd lõppesid 22. mail 2015. Seega täitis kostja oma kohustused lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul ega ole põhjendamatult viivitanud. Mh oli kostja kindlustuslepingu järgi kohustatud hüvitama hagejale kahju, mis tekkis seadmetele elektrikatkestuse tõttu, kuid mitte elamut kütma. 10. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Apellatsioonkaebus 11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli parketi kahjustumine otseselt kindlustusjuhtumi tagajärg, st tegemist oli sama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjuga. Kodukindluse tingimustest ei ole võimalik üheselt aru saada, mille eest kindlustusandja vastutab ja mille eest mitte. Tüüptingimust tuleb tõlgendada mõistliku inimese aspektist. Hagejale ei selgitatud lepingu sõlmimisel, et kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju tõttu omakorda tekkinud kahju enam ei hüvitata. Niiskuskahju tekkis kostja tegevusetuse tõttu. Kui kostja oleks andnud kohe garantiikirja maasoojuspumba paigaldamiseks ega oleks paigaldustöid vahepeal peatanud, ei oleks niiskuskahju tekkinud. Hageja teatas kostjale kahjujuhtumist enne 20. aprilli 2015 ja asus asenduspinnale elama 13. aprillil 2015. Hageja ei rikkunud hoolsuskohustust. Hageja elas kütte puudumise tõttu asenduspinnal ega saanud käia elamut kütmas. Elamut ei saanud kütta elektrikütteseadmetega, sest neid ei või jätta järelevalveta. Hageja ei osanud ette näha, et kütmata ruumis tekib niiskuskahjustus. Maakohus hindas asjas tõendeid vääralt. Vastustaja seisukoht 12. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja jäi kõigi varem esitatud vastuväidete juurde. Hageja väited tüüptingimuste tõlgendamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja ei ole seda varem kohtumenetluses esile toonud. Parketi kahjustumine niiskuse tõttu ei ole maasoojuspumba rikke otsene tagajärg ega kindlustusjuhtum. Parkett ei saanud kahjustada elektrikatkestuse tõttu. Kostja kahjukäsitlusele kulunud aeg ei põhjustanud parketikahju ning kostja tegi toimingud selleks ettenähtud aja jooksul. Maasoojuspumba paigaldustööde pika aja tingis nii pikk tarneaeg, mida hageja teab, kui ka asjaolu, et tööde käigus ilmnes, et välja tuli vahetada ka veepehmendi. Hageja ei ole teatanud kostjale kahjust enne 20. aprilli 2015. Asjaolu, et hageja esitas kostjale asenduspinna kasutamise kohta arve alates 13. aprillist 2015, kuid kostja keeldus seda hüvitamast, ei tähenda, et hageja oleks kostjale kahjust varem teatanud. Kui elektrikatkestus toimus tegelikult juba 8. aprillil 2015 ja hageja asus asenduspinnale elama juba 13. aprillil 2015, kuid teatas kostjale kahjujuhtumist alles 22. aprillil 2015, võis 5 2-16-3659 soodustas niiskuskahjustuse kahjujuhtumist teatamisel. tekkimist hageja enda ebamõistlikult pikk viivitus Asenduspinna kasutamine ei vabastanud hagejat hoolsuskohustusest, sh kohustusest hoida ära kahju tekkimine kindlustatud varale. Hageja väited niiskuskahju ettenähtavuse kohta on vastuolus tema hagis väidetuga. Kostja ei saanud kuidagi võtta tarvitusele abinõusid hageja kodus niiskuskahju ärahoidmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja esitatud väiteid põhjalikult analüüsinud ja neile vastanud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt järgmist. 14. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjal ei ole kindlustuslepingu järgi kohustust hüvitada hagejale parketi niiskuskahjustuse eest kindlustushüvitist, sest kodukindlustuse tingimuste lk-l 9 märgitu kohaselt oli aegamööda tekkiva ja niiskuskahju hüvitamine välistatud (tl 95). Hageja apellatsioonkaebuse väited kodukindlustuse tingimuste tõlgendamise kohta ei ole asjakohased, sest hageja viidatud sätted ei reguleeri niiskuskahju olukorda. Samuti ei muuda maakohtu otsust vääraks hageja arusaam sellest, et neid tingimusi tuli tõlgendada VÕS § 39 lg 1 järgi selliselt, nagu mõistlik inimene neid mõistma pidi. Võlasuhtes loetakse VÕS § 7 järgi mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, seejuures arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Hageja ei ole esile toonud, kuidas oleks mõistlik inimene sarnases olukorras mõistnud kindlustuslepingus sisalduvat välistust selle kohta, et aegamööda ja niiskuse tõttu tekkinud kahju ei hüvitata. Hageja väitel ei ole võimalik tingimustest aru saada seda, et äkki tekkiva sündmuse tõttu tekkinud kahjust omakorda tekkivat kahju ei hüvitata. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga maakohus seda ka väitnud. Maakohus leidis, et kodukindlustuse tingimuste kohaselt tuleb hüvitada igasugune äkiliselt toimunud ettenägematu sündmuse tagajärjel vahetult tekkinud kahju, v.a aegamööda tekkinud ja niiskusest põhjustatud kahju. Seda tehes on maakohus tõlgendanud kodukindlustuse tingimusi kooskõlas VÕS §-s 29 ja § 39 lg-s 1 sätestatud tõlgendamise põhimõtetega. 15. Lisaks märgib kolleegium, et isegi juhul, kui kodukindlustuse tingimusi saaks mõista selliselt, et äkiliselt toimunud ettenägematu sündmuse kaudse tagajärjena tekkinud niiskuskahju tuleks hüvitada, ei ole hageja tõendanud, et parketi niiskuskahjustus tekkis elektrikatkestuse tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et elektrikatkestuse tõttu sai kahjustada hageja elamut kütnud maasoojuspump ja elamu jäi lühiajaliselt kütteta. Hageja on küll esitanud oma nõude tõendamiseks 20. novembril 2015 hageja tellimusel koostatud eksperdi arvamuse, kuid sellest 6 2-16-3659 ei nähtu, et elamu kütmata jätmise tõttu tekkis eluruumi selline õhuniiskus, mis kahjustas elamu põrandal olnud laminaatparketti. Eksperdi kinnitusel oli kahjustuseks laminaadikihi veerte kõmmeldumine (kaardumine), mille tõttu ei ole edasise ekspluatatsiooni käigus välistatud vee ja niiskuse sattumine parketilaudade vahele ja/või parketilaua puitosa ja sünteetilise osa vahele (tl 17). Ekspert asus eseme ülevaatust ja oma hetke parimaid erialaseid teadmisi üldistades seisukohale, et eeldades hageja ehituse kohta antud selgituste korrektsust, ei põhjustanud niiskuskahjustust põrandakonstruktsioonist tulnud niiskus (nagu oli varem leidnus kostja tellitud ekspert). Samas asus ekspert üksnes eelduslikule seisukohale, et ruumi sisekliima võis olla lähedal olukorrale, kus küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga, kuid kastepunkti tekkimist ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada (Ekspertarvamuse p-d 2–4, tl 18–19). Ekspert ei ole väitnud, et selline sisekliima sai tekkida ainuüksi sellest, et elamu jäi kütteta, ega toonud esile, kas ja millised muud tegurid võisid sisekliimat mõjutada (puudulik ventilatsioon vms asjaolud). Samas leidis kostja ekspert, tuginedes TTÜ 2011. a uuringu tulemustele, et ruumide kütmata jätmisel ei suurene ruumis suhteline niiskus tasemeni, mis põhjustaks niiskuse imendumise ruumist parketti ja see saaks kahjustatud (servad tursuks) (tl 22–23). Sellest tulenevalt ei saanud niiskuskahju tekkimise põhjuseks olla ainuüksi ruumi kütmata jätmine. 16. Õige on ka maakohu järeldus, et kindlustatud eluruumi kütmine ei olnud kostja kui kindlustusandja kohustus. Olukorras, kus maasoojuspump lakkas töötamast, oli hageja kohustatud võtma kasutusele abinõud edasise kahju ärahoidmiseks, kuid hageja ei ole seda teinud. Sellest tulenevalt on väidetav kahju tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel VÕS § 139 lg 1 tähenduses ning kostja ei peaks sellist kahju hagejale hüvitama. 17. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et kahju tekkis kostja viivituse tõttu kahjukäsitlemisel. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja tegi toimingud kokkulepitud aja jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et esitas kahjuteate enne 22. aprilli 2015. Seega ei ole kostja rikkunud kohustust, mis võiks anda alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu. 18. Maakohus ei ole vaidlust lahendades eksinud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise reeglite vastu ning on juhindunud õigesti TsMS § 230 lg-st 1, mille kohaselt peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses selgelt esile, milliseid tõendeid on maakohus vääralt hinnanud. 19. Seda arvestades tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud 20. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.