lg 11, § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav Tanel Särg – isikukood 37911200239, elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tanel Särg
Süüdi tunnistada Tanel Särg
järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Tanel Särg ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 alusel määrata Tanel Särg katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 23.09.201624.09.2016.a, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Tanel Särje suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Tanel Särjelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 451 eurot riigituludesse. Kohustada Tanel Särge tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 106.33 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Tanel Särg, kriminaalasi 1-17-6849, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulud summas 72 eurot riigi kanda. Asitõendid: - DVD-plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kõvaketas WD (S/N: XXXX), mis asub politsei asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Blu-ray plaat (S/N xxxx) IT-ekspertiisitulemustega, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - lisad 1-6 (kinnises ümbrikus) asitõendi vaatlusprotokolli juurde jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti tema, ajavahemikul 21.01.2016-15.11.2016, laadis alla erinevatel kuupäevadel IP aadressi 88.196.187.221 alt, mille füüsiline asukoht on Xxxx, P2P võrgu kaudu ning hoidis oma kasutusel oleval andmekandjal kokku 44 pildi- ja 95 videofaili, milledel on kujutatud tõenäoliselt alla 14-aastaseid isikuid erootilises ja/või pornograafilistes situatsioonides ja alla 18-aastaseid isikuid pornograafilistes situatsioonides. Omandades korduvalt ning hoides oma kasutuses oleval andmekandjatel pildi- ja videofaile, milledel on kujutatud nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises ja nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis, pani Tanel Särg toime
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Tanel Särg, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 14.07.2017.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tanel Särg süüdi tunnistamist ja karistamist
178 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 1 aasta. Prokurör taotleb kohtus süüdistatavale karistuseks
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.09.2016-24.09.2016, so kaks päeva, mõistes karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldades
lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel on Tanel Särg kohustatud täitma katseaja jooksul
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all:1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 21 alusel määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Asitõendid
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - DVD-plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kõvaketas WD (S/N: XXXX), mis asub politsei asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Blu-ray plaat (S/N xxxx) IT-ekspertiisitulemustega, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - lisad 1-6 (kinnises ümbrikus) asitõendi vaatlusprotokolli juurde, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu 451 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.