← Eesti

1-16-6938/16

Obsah (10)§ 238§ 173§ 180§ 126§ 318§ 189§ 387§ 61§ 37§ 313

1-16-6938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6938 (16231600765) Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming, ra

§ 238lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 10 kuud ning § 68 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva. Kar

S § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva ning rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 96 eurot. Viru Maakohtu 16.12.2015.a määrusega kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud (03.02.2016 kuni 02.02.2017). Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Dmitri Školjar, kohtuistungil asenduskaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello 1 RESOLUTSIOON

  1. Aleksandr Orehhov süüdi tunnistada KarS §-s 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates Aleksandr Orehhovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.06.
  4. Aleksandr Orehhovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.
  5. Aleksandr Orehhovilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale Dmitri Školjarile kohtueelsel menetlsel makstud tasust 238,80 eurost osa, s.o 120 eurot ning kohtumenetlusel määratud kaitsjale Gerda-Johanna Pellole makstud tasust 1058,40 eurost osa, s.o 360 eurot, kokku määratud kaitsjatele makstud tasu 480 eurot, s.o kokku menetluskulu 1655 (tuhat kuussada viiskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides selgitusena: „Aleksandr Orehhov, 1-16-6938, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Orehhovile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Ülejäänud osa määratud kaitsjate kuludest, s.o 817 (kaheksasada seitseteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

6. Asitõend: 1-l CD-plaadil olev kõnesalvestus Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 (tl 42) ja 1-l CD-plaadil olev Tallinnas Uus-Maleva 1A asuva, Citytrade OÜ-le kuuluva Sirbi kaupluse turvakaamera videosalvestis (tl 46), jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

7. Aleksandr Orehhovilt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Huawei Honor 2U9508, IMEI-kood xxxx, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel kui tahtliku süüteoga saadud vara ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

8. Asitõend: tunnistaja Aleksei Domrini poolt vabatahtlikult politseile välja antud mobiiltelefon LG-D160, IMEI-kood xxxx koos ZEN SIM-kaardiga, mis on antud vastutavale hoiule asja seaduslikule valdajale Xxxx, jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale Xxxx.

9. Kannatanu Xxxx esitatud tsiviilhagi 191 euro nõudes rahuldada osaliselt, s.o 126 (sada kakskümmend kuus) euro ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Aleksandr Orehhovilt Xxxx kasuks 126 eurot, mis tuleb hüvitada Xxxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada 2 apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS: Aleksandr Orehhov`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, lõi 23.05.2016 kella 22:00 paiku Tallinnas, Kopliranna ja Alasi tänavate piirkonnas asuvas Stroomi rannas viibides võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Eduard Ots`a ühe korra rusikaga lõuapiirkonda, põhjustades nimetatuga Eduard Ots`ale füüsilist valu ja alalõualuu murru koos verejooksuga. Kui Eduard Ots nimetatud löögi tagajärjel kukkus, tõmbas Aleksandr Orehhov kannatanul kaelast ülekullatud hõbeketi naispühaku ripatsiga kogumaksumusega 70 eurot ja seejärel võttis kannatanu taskutest 30-eurose väärtusega mobiiltelefoni LG L40 D160 IMEI-koodiga xxxx ja 30-eurose väärtusega mobiiltelefoni LG T300 Wink IMEI-koodiga 353810040237971, milles oli materiaalse väärtuseta SIM-kaart abonentnumbriga 55930390, samuti materiaalse väärtuseta rahakoti, milles oli 30 eurot sularaha, Eduard Ots`a nimele väljastatud ID-kaart taastamisväärtusega 25 eurot ja aegunud pensionitunnistus, Selveri kliendikaart taastamisväärtusega 5 eurot, Maxima kliendikaart taastamisväärtusega 1 euro ning materiaalse väärtuseta erinevate kaupluste kliendikaardid, misjärel põgenes, tekitades Eduard Ots`ale varalise kahju kogusummas 191 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Aleksandr Orehhov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, vägivallaga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osalise süü tunnistamise, samuti kuulanud ära kannatanu ja tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Aleksandr Orehhovi poolt 23.05.2016 õhtul Tallinnas, Kopliranna ja Alasi tänavate piirkonnas asuvas Stroomi rannas toimepandud Xxxx vara äravõtmine vägivalda tarvitades on tõendatud kannatanu Xxxx antud ütluste, SA PERH haigusloo väljavõtte, sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, tunnistajate ütluste ja muude kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kannatanu Xxxx ütluste kohaselt oli ta

  1. mai 2016 õhtul Sirbi ja Sepa peatuse vahel pargis, kus kohtus kahe võõra noormehega. Kuna eelmisel päeval oli ta abikaasa ära surnud, soovis ta minna abikaasat mälestama, kuid alkoholi ei tahtnud üksi juua. Kutsus noormehed kaasa, läksid kolmekesi poest läbi ja ostis kõigile õlut ja ginni ning siis jalutasid mere äärde. Oli varem kodus ka ühe 1,5 l džinni ära joonud. Viitab kohtuistungil süüdistatavale kui noormehele, kellega tema läks otse vee äärde ja teine noormees jäi kuskil 10 meetrit eemale. Mere ääres olid nad arvatavasti tund kuni poolteist tundi. Rääkisid omavahel midagi, kui äkki see noormees lihtsalt lõi teda ühe korra ootamatult näkku, mille peale tema kukkus põlvili pea ette poole kaldu. Noormees võttis talt ripatsiga keti kaelast ja siis taskutest rahakoti, kus oli sees kuskil 20-30 eurot, ID-kaart ja erinevad kaupluste kliendikaardid. Viimasena võeti ära jopetaskus olnud kasteet, mis oli tal enesekaitseks kaasas. Kannab kaasas kahte telefoni, üks suurem must ja teine punane väiksem LG. Sai kohe aru, et must telefon on ka ära võetud. Punase osas sai hiljem aru, et kuna seda kodus ei ole, siis oli ka see ära võetud. Ei julgenud noormehele asjade ära võtmise ajal vastupanu osutuda, kuna kartis, et siis saab veel kolakat. Kuna tal midagi väga väärtuslikku kaasas ei olnud, siis otsustas pigem asjadest ilma jääda, kui veel tervisekahjustusi saada. Peale 3 asjade äravõtmist mõlemad noormehed põgenesid. Kuna telefoni tal enam ei olnud, et politsei kutsuda, siis hakkas ta liikuma. Kui nägi kuskil 10 minuti pärast lähedal jalutavat meest, siis palus endale abi kutsuda. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis E. Ots foto järgi ära Aleksandr Orehhovi kui isiku, kes teda 23.05.2016 lõi ja asjad ära võttis (tl 3-8). Süüdistatava Aleksandr Orehhovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt, s.t lõi küll kannatanut ühe korra enesekaitseks näkku, aga ühtegi asja tema ära ei võtnud.
  2. mai 2016 õhtul jalutas sõbra Aleksei Xxxx Sirbi peatuse lähedal, kui tuli juurde noormees, kes küsis, kust saab narkootikume osta. Läksid koos poodi, kus noormees kohtus oma tuttavaga, kes müüs talle narkootikume, siis läks noormees poe taha narkootikume tarvitama. Peale seda läksid kõik koos poodi, noormees ostis õlut ja džinni. 1,5 eurot jäi raha puudu, mille tema noormehele andis. Läksid kolmekesi mere äärde, olid seal kuskil 10-15 minutit, Domrinil hakkas paha ja jäi 3-4 m kaugusele. Noormees oli pinges, tal olid mingid probleemid naisega, kes poos end üles. Siis äkki muutus noormees agressiivseks, võttis kasteedi taskust ja hakkas sellega vehkima. Tundis ähvardust enda suunas, põgeneda ei olnud võimalik, sest seisis mere ääres ja noormees seisis tema ees, ümber joosta ei olnud võimalik. Noormehel oli kasteet vist paremas käes ja ta karjus, et sa ei meeldi mulle, karistan sind. Selle peale lõi tema enesekaitse eesmärgil noormeest ühe korra näkku. Noormees kukkus näoli maha ja kaotas teadvuse. Läks kohe Domrini juurde ja sõitsid koju. Telefoni LG ostis 20 euro eest järgmisel päeval vähetuttava Aleksei käest, kuna tema enda telefon Samsung oli peale intsidenti Eduardiga ära kadunud. Samas seda LG telefoni ta ise ei kasutanud üldse, vaid vahetas selle Domrini Huawei vastu. Ettepaneku telefoni vahetamiseks tegi talle Domrin ise, kuna Huawei telefoniga sai internetti minna ja ta laenas kogu aeg Domrini telefoni. Tunnistaja Aleksei Domrini kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta Aleksandr Orehhovi sõber.
  3. mai 2016 jalutasid Aleksandriga ringi Sirbi peatuse lähedal. Said kokku ühe võõra noormehega, kes tahtis osta narkootikume, samuti rääkis midagi, et ta tütarlaps poos end üles. Narkootikumide ostmiseni ei jõudnud asi, vaid noormees tegi ettepaneku õlut ja džinni osta. Läksidki poodi, tema jäi välja ootama. Kohtuistungil näidatakse Aleksei Domrinile poes tehtud pilte, millelt ta ennast ära tunneb ja möönab, et vaid korraks võis ta poodi sisse minna küll. See nähtub ka videosalvestuselt (tl 46), et Aleksei Domrin siseneb poodi ja juba 35 sekundit hiljem lahkub poest. Edasi mindi koos mere äärde, tema jõi džinni, hakkas paha ja läks põõsasse oksendama. Aleksandr ja noormees läksid mere äärde kive viskama ja olid temast kuskil 10 m kaugusel. Siis kuulis, kuidas noormees ähvardas neil kasteediga näod üles lüüa, kuid tema ise ei näinud midagi. Ei näinud kasteeti ega löömist, ei vaadanud sinna poole. Siis tuli Aleksandr tema juurde ja nad läksid kohe koju. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks esemeks Tallinnas Uus-Maleva 1A asuva, Citytrade OÜ-le kuuluva Sirbi kaupluse 23.05.2016 ajavahemiku kell 20.28.22 kuni 20.35 turvakaamera videosalvestis ja fotod. Sellelt nähtub, kuidas 3 meesterahvast, kellena on tuvastatud E. Ots, A. Orehhov ja Xxxx, sisenevad koos kauplusesse ja suhtlevad omavahel (tl 44-45). Pool minutit hiljem, s.o kell 20.28.57 väljub Xxxx kauplusest, teised kaks toimetavad kassaletti juures. Kell 20.30 maksab E. Ots džinni, õlu, vee ja sigarettide eest ning lahkuvad siis poest. Edasi, nii kannatanu, süüdistatava kui tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt läksid nad kolmekesi mere äärde, mis on kuskil 500 meetri kaugusel kauplusest. Kannatanu ja süüdistatav läksid veepiirini, aga Xxxx jäi kuskil 5-10 meetri kaugusele eemale põõsaste juurde, kuna tal hakkas paha. Edasiste sündmuste osas aga ütlused lahknevad. Kannatanu arvates olid nad rannas kuskil tund või poolteist tundi enne kui süüdistatav teda lihtsalt keset juttu lõi, mille peale ta kukkus põlvili. Siis võttis süüdistatav temalt keti kaelast ja taskust rahakoti, telefonid ja kasteedi, peale mida noormehed põgenesid sündmuskohalt. Nägi 10 minuti pärast eemal jalutavat meest, kes kutsus talle kiirabi. Süüdistatava ütluste kohaselt olid nad rannas olnud vaid 15 minutit, kui kannatanu 4 muutus agressiivseks ja luululiseks, võttis äkki taskust kasteedi ja hakkas teda ähvardama. Kuna merre ta põgeneda ei soovinud, siis lõi kannatanut enesekaitseks korra näkku, mille peale see kukkus teadvusetult pikali. Siis lahkusid Xxxx koheselt sündmuskohalt. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt oli temal paha, jäi teistest 10 meetri kaugusele põõsasse oksendama, kuid kuulis, kuidas kannatanu ähvardas kasteediga lüüa. Kohus võtab sündmuste asjaolude väljaselgitamiseks aluseks sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mis tõendab 23.05.2016 kell 20.03 kuni 21.56 kannatanu E. Otsa ja tunnistaja Xxxx abonentnumbritelt teostatud kõnesid, kõnede adressaate ja kestust ning isikute asukohti kõnede toimumise ajal (tl 13-16). Selle kohaselt on Xxxx kell 20.52 (48 sek); 20.54 (9 sek) ja 21.05 (17 sek) helistanud Aleksei Gorelovile ja kell 21.03 (62 sek) Tele 2 Eesti AS kõnekaardile tugijaama aadressilt Kopliranna 26, Tallinn, ehk samal ajal, mil tal oma sõnade kohaselt oli paha ja ta oksendas põõsas. Sellest nähtub, et teistest eemal olles tegeles ta pidevalt oma asjadega, s.t rääkis telefoniga. Eduard Ots on 23.05.2016 kell 21.02 helistanud mobiiltelefoniga (LG T300 Wink IMEIkoodiga 353810040237971) tugijaama aadressilt Kopliranna 26, Tallinn Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ-le, seega teinud mereääres olles tööalase kõne, mis kestis 52 sekundit. Siit järeldub, et 21.02 oli telefon veel kannatanu enda käes ning ka seda, et ta oli adekvaatne tegema tööalaseid kõnesid. Edasi, kell 21.05 on Eduard Ots helistanud häirekeskuse numbrile 110 ja kõne kestuseks on vaid 2 sekundit. Eelneva põhjal teeb kohus järelduse, et kell 21.02 oli kõik veel rahulik, kuid pärast tööalase kõne tegemist juhtus midagi sellist, mille pärast kannatanu pidas vajalikuks 110 helistada. Kannatanu kõne jäi aga väga lühikeseks, s.t kõne katksetati. Arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi, saab järeldada, et hädaabi kõne tingis süüdistatava poolt kannatanu löömine. Süüdistatav on seda ka ise tunnistanud, et ta lõi kannatanut 1 kord vastu lõugu sellepärast, et kannatanu vehkis tema poole kasteediga. Ka kõne tegemise kellaaeg sobib süüdistatava ütlustega selle kohta, et rannas jõuti olla enne löömist kuskil 15 minutit (10-15 minutit kulus randa jalutamiseks). Seega peale löömist, kell 21.05 õnnestus kannatanul 2 sekundiks helistada numbrile 110 ning kui süüdistatav seda nägi, võttis ta telefoni enda kätte ning katkestas kõne. Seda näitab seegi, et kui 21.09 helistas kannatanule numbrilt 55930390 Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ, siis ka see kõne kestis vaid 2 sekundit, s.t ka see kõne katkestati ning telefon lülitati peale seda üldse välja. Samuti näitab see seda, et kõne numbrile 110 ei katkenud ise, s.t selle tõttu, et telefonil oleks aku tühjaks saanud, kuna 4 minutit hiljem saadi telefonile helistada. Sellest nähtub, et kannatanul, kes soovis helistada numbrile 110 ei olnud enam seda võimalik teha, kuna telefon oli süüdistatava poolt ära võetud ja välja lülitatud. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi mitmete asjaolude osas. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et kannatanu kukkus peale lööki nagu tinasõdur näoli pikali ja kaotas teadvuse. Kartis, et noormees on surnud, kuna ta ennast ei liigutanud. Lamavat noormeest ei liigutanud, ei keeranud ega tema nägu ei vaadanud, vaid lahkusid kohe sündmuskohalt. Kohtueelses menetluses on süüdistatav aga väitnud vastupidist, et noormees oli väga purjus, kuid teadvust ta peale lööki ei kaotanud. Ka kannatanu ise teadvuse kaotamist tunnistanud ei ole. Üldjuhul tuleks sellise isiku ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kuid kohus viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-25-15, mille kohaselt, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt RKKKo 31-1-131-13, p 12). Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada.

§ 61

lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme 5 asjaolude esinemise või puudumise kohta. Kohtu hinnangul võib süüdistatava ülejäänud ütluseid, millistes ajas vastuolusid ei esine, tõendina kasutada ulatuses, kui need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Süüdistatava ütlused sündmuste osas, mis puudutab koos poodi minemist, mereäärde jalutamist, kannatanu löömist üks kord vastu nägu ja löömise aega, samuti kannatanu poolset kasteediga vehkimist, siis selles osas süüdistatava ütlused ajas muutunud ei ole. Samuti on sellised ütlused kooskõlas ka tunnistaja Xxxx ütlustega ning kuriteo toimepanemise aega toetab ka kõneväljavõte. Seega leiab kohus, et süüdistatava ütlusi on võimalik selles osas kasutada, kus ei ole ilmnenud vastuolusid, kuna need on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Seega antud juhul leiab kohus, et kuna süüdistatava ja tunnistaja ütlused langevad kokku ka objektiivse tõendi, s.o sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, aga kannatanu enda ütlused selles osas mitte, siis on põhjendatud sündmuste asjaolude kindlaks tegemiseks selles osas süüdistatava ütlusi tõendina arvesse võtta ning kannatanu ütlused selles osas tõendikogumist välja jätta. Süüdistatava ütluste kohaselt vehkis kannatanu kasteediga, ning seda kinnitab ka 5-10 meetri kaugusel olev tunnistaja Xxxx, kes kuulis, kuid ei näinud kasteediga ähvardamist. Seda enam, et kasteedi kaasas olemist kinnitab ka kannatanu ise, kuid sellega vehkimist ta ei mäleta. Küll mäletab seda, kuidas ta tundis, et pärast näkku löögi saamist võttis süüdistatav tema taskust kasteedi ära. Puutuvalt riikliku süüdistaja väitesse, et kannatanu ei oleks ju kahele temast suuremale isikule (süüdistatavale ja tunnistajale Xxxx) ise kallale läinud, peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistaja Xxxx viibis sündmuse toimumise kohast eemal, mida kinnitavad kõik sündmusega vahetult seotud olnud ja üle kuulatud isikulised tõendiallikd, so kannatanu, süüdistatav ja tunnistaja Xxxx. Riiklik süüdistaja ei esitanud kohtule kannatanut iseloomustavaid andmed nagu ei pidanud vajalikuks seda teha ka süüdistatava kaitsja, kuid on üldteada asjaolu, et kohtuotsused on kõigile kättesaadavad Riigi Teataja koduleheküljel ning tegemist on üldsusele ligipääsetavatest allikatest kättesaadava teabega. Seetõttu, tagamaks objektiivset suhtumist menetluses osalevate isikute, so süüdistatava ja kannatanu suhtes peab kohus vajalikuks arvestada kannatanu isikut iseloomustava materjalina Harju Maakohtu 07.03.2016.a. otsust, mis on kõigile kättesaadav Riigi Teataja otsingusüsteemist aadressilt: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id =

  1. Selle kohtuotsuse kohaselt Xxxx süüdistatakse selles, et tema, 13.12.2015 kella 19:15 ajal Tallinnas Kopli tänaval maja nr 35b juures tekkinud konflikti käigus lõi XXX ehitusnoaga näkku, põhjustades sellega XXX valu ja tervisekahjutuse – lõikehaava otsmikule, misjärel ründas XXX koos viibinud XXX, lüües viimasele ehitusnoaga paremasse labakätte, millega põhjustas XXX valu ja tervisekahjustuse – lõikehaava paremal labakäel. Seega pani Eduard Ots toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selline kannatanu varasem käitumine, s.o kahe mehe ründamine noaga, iseloomustab kannatanut kui isikut, kes võib olla konfliktne ning ei karda teist isikut rünnata ka siis, kui tema vastas on rohkem kui üks isik. Samuti nähtub Xxxx SA PERH haigusloo nr xxxx väljavõttest lisaks alalõualuu murdudele ka valu parema labakäe
  2. sõrme piirkonnas (tl 56-58), mis tekitab kohtul teatavaid kahtlusi kasteedi käes hoidmise ja selle käest ära rebimise kohta. Kannatanu selgitustest kohtuistungil nähtus sedagi, et tal on endiselt kaasas enesekaitsevahendid. Arvestades taolisi andmeid saab tulla järeldusele, et süüdistatava väited kannatanu agressiivsuse kohta sündmuskohal ei ole täies ulatuses ja üheselt ümber lükatud. Lisaks eelnevale väidab kannatanu, et teda löödi alles 10 minutit enne 22, kuid sideettevõtjalt saadud kõneväljavõte näitab, et numbrile 110 on kannatanu telefonilt helistatud kell 21.
  3. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kannatanu ega ka prokurör kohtuistungil sellise kõne tegemisele ei ole tähelepanu juhtinud ega selgitanud. Edasi, süüdistatava ja Xxxx ütluste kohaselt lahkusid nad kohe peale löömist sündmuskohalt, kuid sideettevõtjalt saadud andmete protokoll näitab midagi muud. Selle kohaselt on Xxxx mobiiltelefonile (Huawei IMEI-kood xxxx) numbriga xxxx helistatud kell 21.56 ning kõne ajal on tugijaama aadress ikka veel Kopliranna 26, Tallinn. Seega nähtub, et Xxxx ja süüdistatav ei lahkunud sündmuskoha piirkonnast kohe peale löömist, vaid alles natuke enne seda, kui lähedusse jõudis koeraga jalutav isik. 6 Tunnistaja Xxxx Xxxx ütluste kohaselt jalutas ta mere ääres koeraga, kui nägi kuskil kell 22 läbipekstud meest, kes palus politsei kutsuda. Ühtegi teist isikut ta läheduses ei näinud. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldavaks objektiks on kõnesalvestus 23.05.2016 Häirekeskuse lühinumbrile 112, nähtub, et Xxxx teatab Kopliranna 10 juures peksa saanud mehest ja tema vigastustest kell 22.10 (tl 37-41). Arvestades seda, et peale löömist oli kannatanul lõualuu murdunud kahest kohast, siis soovis ta uuesti politseisse helistada, kuid seda ta teha ei saanud, sest tema telefon oli süüdistatava poolt ära võetud ja välja lülitatud. Siit nähtub üheselt, et löömine ja telefoni äravõtmine toimusid kohe üksteise järel, mitte millalgi hiljem kellegi kolmanda poolt nagu süüdistatav väidab. Samuti nähtub, et süüdistatav ja Domrin ei lahkunud sündmuskoha piirkonnast enne seda, kui lähedusse jõudis koeraga jalutav isik. Seega süüdistataval oli piisavalt aega uimaseks löödud kannatanu taskutes sorida, rahakott ära võtta ja kaelakett kaelast võtta. Kannatanu on ka ise selgitanud, et löögi mõju all olles, ei julgenud ta süüdistatava poolt asjade äravõtmist takistada. Kuid esimesel võimalusel, mis kannatanul tekkis, pöördus ta abi saamiseks mööduva isiku poole. Soveliuse ütluste kohaselt tuli kannatanu ise tema poole, mitte ei leidnud ta maas lamavat teadvuseta meest. Seega oli kannatanu selleks ajaks löögi mõjust toibunud ja proovis oma muret keelebarjäärist hoolimata Soveliusele selgitada, et talle abi kutsutaks. Edasi nähtub A. Orehhovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist tema kinnipidamisel kaasasolnud mobiiltelefon Huawei IMEI koodiga xxxx, samuti kahtlustatav kinnitas oma allkirjaga ankeetandmete, sh telefoninumbri xxxx õigsust (9-10). Seda mobiiltelefoni Huawei Honor 2 U9508, IMEI kood xxxx (milles ZEN SIM-kaart abonentnumbriga xxxx ja mälukaart Micro SD kaart) on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 47-48). Tunnistaja Xxxx poolt on vabatahtlikult politseile välja antud mobiiltelefon LG-D160, IMEI kood xxxx, milles sees oli ZEN SIM-kaart numbrile xxxx (tl 1-2). Süüdistatav selgitas, et kannatanu LG telefon sattus tema kätte hoopis järgmisel päeval, kui ta ostis selle vähetuttava Aleksei käest Balti jaamast 20 euroga. Oma vana telefoni oli ta ära kaotanud, sellepärast vajas ta helistamiseks uut telefoni. Aga seda LG telefoni ta ise ei kasutanud ühtegi korda, vaid vahetas kohe Xxxx ettepanekul Xxxx Huawei telefoni vastu, kuna selles sai kasutada internetti filmide vaatamiseks. Tunnistaja Aleksei Gorelovi ütluste kohaselt tunneb ta Xxxx, on teda mõnikord narkopunktides näinud, kuid ühtegi telefoni talle Eduard Ots kunagi andnud ei ole. Viimati nägi Xxxx 2 päeva tagasi ja siis kunagi ammu koos abikaasa Juliaga jalutamas. Seega järeldub, et Aleksei Gorelov ei ole vahepeal, s.o ka 23.05.2016 Xxxx näinud ega ka ühtegi telefoni temalt saanud ega võtnud. Xxxx ütluste kohaselt kasutas ta 2016 numbrit xxxx mustas LG telefonis, mille sai Orehhovilt ja mis nähtub ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl 13-16).
  4. mai seda LG telefoni tema Aleksandril ei näinud. Läksid
  5. mai Aleksandriga ühe noormehe juurde, kes müüs narkootikume. Kuidas, millal ja kelle käest Aleksandr LG telefoni sai, ta ise ei näinud, kuid
  6. mai oli see telefon Aleksandril olemas. Selle pärast, et tema Huawei telefoni kasutas kogu aeg Aleksandr, kuna sellega sai internetis käia, tegi ta ettepaneku telefonid ära vahetada. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt pani süüdistatav A. Orehhov 25.05.2016 kell 18.42 kannatanu mobiiltelefoni LG (IMEI kood xxxx) oma SIM-kaardi abonentnumbriga xxxx (tl 13-16). 26.05.2016 kuni 06.06.2016 on A. Orehhovi SIM-kaart abonentnumbriga xxxx mobiiltelefonis Huawei (IMEI kood xxxx (tl 13-16). Eeltoodust nähtub üheselt, et kannatanu LG telefon on kõigepealt süüdistatava käes ning siis on ta vahetanud selle Xxxx Huawei telefoni vastu. Alates 26.05.2016 on kannatanu LG telefonis juba Xxxx SIM kaart. Kui süüdistatav oleks tõepoolest kannatanult röövitud LG telefoni ostnud vähetuttava Aleksei käest Balti jaamast, siis oleks ta teinud ka kõik endast oleneva, et politseile teada anda, kes see Aleksei on ja kust teda leida. Kuid süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta ei tea peale selle isiku 7 eesnime, s.o Aleksei, temast rohkem midagi. Samas kohtueelses menetluses väitis süüdistatav, et ta teab, et Aleksei elab Madara tänaval ning samuti teab tema telefoni numbrit peast. Seega on süüdistatava ütlused selles osas olnud vastuolulised. Seejuures ei ole süüdistatav esitanud mitte ühtegi selliseid väiteid tõendavat tõendit ning neid ei esitatud ka kohtuistungil. Kuivõrd väidete esitamisega asus süüdistatav aktiivsele kaitsele, siis pidi ta ka esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma võimaluse neid kontrollida. Kuivõrd ühtegi tõendit süüdistatav ei esitatud, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited, et süüdistatav ostis kannatanu LG telefoni Balti jaamast vähetuttava Aleksei käest, tuleb jätta tähelepanuta. See kinnitab veelkord juba eelpool tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav sai kannatanu telefoni ja muud esemed enda kätte juba
  7. mail 2016 õhtul mererannas peale kannatanu löömist. Edasi analüüsib kohus, kas süüdistatava poolt toimus kannatanu telefoni, ripatsiga kaelaketi ja rahakoti äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Et tegemist oli süüdistatava jaoks võõra varaga, nähtub kannatanu ütlustest. Kannatanu ütlustest ei nähtu, et tal oleks olnud soovi enda esemeid süüdistatavale anda, vaid vastupidi, kannatanu telefoni kohta kogutud andmetest nähtuvalt helistas ta esimesel võimalusel politseisse. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et ta ei soovinud oma asju ära anda, vaid need võeti temalt vahetult tema vastu kasutatud füüsilist vägivalda ära. Seega oli süüdistatava jaoks tegemist võõraste vallasasjadega. Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et süüdistatava poolt kannatanu asjade äravõtmisega lõpetati esemete senise valdaja valdus ning kehtestati nendele uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kogutud tõendid ei viita ega anna alust seisukohaks, et süüdistatav oleks soovinud kannatanule temalt äravõetud esemed tagastada. Vastupidi, süüdistatav vahetas kannatanu LG telefoni parema, Huawei telefoni vastu. Seega süüdistatava eesmärgiks oli senine valdaja esemetest kestvalt ilma jätta, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtu hinnangul süüdistatav ei pannud toime lihtsalt võõra vallasasja äravõtmist, vaid äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Nimelt tuleneb alus selliseks järelduseks kõigepealt kannatanu ütlustest, millest nähtub, et süüdistatav lõi teda näkku. Samuti kinnitavad seda tunnistaja Xxxx Xxxx ütlused, mille kohaselt jalutas ta mere ääres koeraga, kui nägi läbipekstud meest, kes palus politsei kutsuda. Nägi, et mees on tugevalt peksa saanud, verd jooksis ninast ja suust, hambad olid puudu, tal oli raske aru saada, mida mees räägib. Helistas häirekeskusesse ja kutsus abi. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldavaks objektiks on kõnesalvestus CD-l 23.05.2016 kell 22:10 Häirekeskuse lühinumbrile 112, nähtub, et Xxxx teatab Kopliranna 10 juures peksa saanud mehest ja tema vigastustest, samuti teatab samas kõnes vene keelt kõnelev meesterahvas tema suhtes toime pandud kuriteost ja tekitatud tervisekahjustusest (tl 37-41). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni KarS § 120-121 vastav süütegu. Antud juhul löödi kannatanut 1 kord väga tugevalt vastu lõuga, mille tulemusena murdusid kannatanul lõualuud kahest kohast. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehhaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseis, s.o teise inimese tervise kahjustamine. Lisaks kannatanu ütlustele tõendab vägivalla kasutamist, tervisekahjustusi ja füüsilise valu tundmist ka Xxxx SA PERH haigusloo nr xxxx väljavõte. Sellelt nähtub kannatanul 23.05.2016 tuvastatud haiguse anamnees: saanud peksa vastu nägu, valu alalõua piirkonnas ja valu parema labakäe
  8. sõrme piirkonnas. Lõplik diagnoos alalõualuu murd kahest kohast: paremal ees korpuse piirkonnas, teiseks vasemal anguluse ette jäävas piirkonnas (tl 56-58). 8 Tervisekahjustuse iseloomu vaadates puudub igasugune kahtlus selles, et kannatanu tugevat füüsilist valu tundis. Seega kannatanu suhtes kasutati kõigepealt vägivalda ning seejärel võeti ära telefonid, ripatsiga kett ja rahakott. Sellest saab järeldada, et kannatanu ei oleks ise oma asju süüdistatavale üldse andnud, kui ta ei oleks olnud eelnevalt tema kallal tarvitatud vägivalla mõju all. Seega oli süüdistatava poolt kasutatud vägivald kannatanule kuulunud esemete valduse murdmise vahendiks ning kannatanult võeti esemed ära peale seda, kui kannatanu löögi mõju all olles tundis hirmu, et kui ta oma asju ei lase ära võtta, lüüakse teda uuesti. Kohus asub seisukohale, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald saavutas oma eesmärgi, sest selle tulemusena kehtestas süüdistatav kannatanule kuulunud vallasasjade üle oma valduse, kasutades ning käsutades neid vastavalt oma äranägemisele. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav kasutas asjade hõivamiseks vägivalda. Seda kinnitavad ka kannatanu ütlused, mille kohaselt peale lööki ta asjade äravõtmisel vastupanu ei osutanud, kuna kartis, et teda lüüakse siis veelkord. Arvestades löögi intensiivsust, samuti seda, et süüdistatav oli temast füüsiliselt tugevam ja suurem ning et süüdistataval oli ka sõber kaasas, on see eluliselt usutav. Süüdistatav selgitab, et lõi kannatanut vaid ühe korra enesekaitseks, kuna kannatanu vehkis kasteediga ja ähvardas teda, asju tema kannatanult ära ei ole võtnud, vaid põgenes kohe sündmuskohalt. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et juba eelpool on tõendamist leidnud asjade äravõtmine süüdistatava poolt. Ja kui löök oligi tingitud sellest, et süüdistatav ise vehkis kasteediga, siis asjade äravõtmine toimus juba peale seda, seega ajal, mil kannatanu löögi mõju all olles enam vastupanu osutada ei julgenud. Röövimisega on tegemist ka siis, kui vägivalda kasutatakse alguses isiklike suhete pinnal, kuid selle toime kestab edasi ja kannatanu asjade äravõtmise soov tekib süüdlasel selle seisundi ärakasutamise mõjul (RKKK 3-1-1-12-09 p 8). Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud röövimise objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Riiklik süüdistaja on Aleksandr Orehhovi käitumise kvalifitseerinud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Oluline ei ole, kas isik on röövimise eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses, samuti ei ole oluline, kas röövimine on lõpule viidud või jäänud katse staadiumisse. A. Orehhovi karistusregistri teatisest (tl 17-22) ja Viru Maakohtu 07.10.2014.a otsusest kriminaalasjas nr 1-14-6598 (tl 23-32) nähtub, et A. Orehhovi on varem karistatud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõistetud karistus ei olnud menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega on kuritegu süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, s.o röövimine, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ütlustest ja tervisekahjustuse iseloomust, s.o lõualuumurd kahest kohast, lähtuvalt, on kohus veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav kasutas ära kannatanu löögijärgset vastupanuvõimetut seisundit ja võttis kannatanult ära nii telefonid, kui kõik muud väärtuslikumad asjad. Lisaks nähtub süüdistatava enda ütlustest, et tema vana telefon oli kaduma läinud ning ta vajas uut telefoni. Eeltoodust lähtuval on kohtu hinnangul süütegu toime pandud kavatsetult. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta lõi kannatanut enesekaitseks, kuna kannatanu ähvardas teda kasteegiga. Samas on juba eelpool tõendamist leidnud, et süüdistatav võttis kannatanult ära esemed vägivalda kasutades. Sellest järeldab kohus, et tegemist ei olnud kaistetahtega, s.t löögiga, mis on tingitud enda kaitsmise soovist, vaid soovist muuta kannatanu vastupanuvõimetuks. See nähtub üheselt süüdistatava edasisest käitumisest, s.o kannatanu 9 hädaabi kõne katkestamisest, telefoni ja kõigi muude asjade äravõtmisest. Seega asjaolu, kas oli hädakaitseseisund või mitte, kas ületati hädakaitse piire või mitte, ei omagi antud juhul enam tähendust juba selle pärast, et peale lööki süüdistatav võttis ära ka kannatanu asjad. Hädakaitseseisund ei õigusta kuidagi röövimise toimepanemist, sest löögiga oli kaitsetegevus juba lõpetatud, s.t oht kõrvaldatud. Asjad võttis süüdistatav kannatanult ära aga juba löögist tingitud kannatanu hirmuseisundi mõju all ning asjade äravõtmist ei saa kuidagi hädakaitseseisundi tõttu õigustatuks lugeda. Kohus kordab veelkord, et röövimisega on tegemist ka siis, kui vägivalda kasutatakse alguses isiklike suhete pinnal, kuid selle toime kestab edasi ja kannatanu asjade äravõtmise soov tekib süüdlasel selle seisundi ärakasutamise mõjul (RKKK 3-1-1-12-09 p 8). Samuti peab kohus vajalikuks viidata kuriteo asjaoludele, mille kohaselt ei oleks ka eluliselt usutav, et tunduvalt suurem ja tugevam süüdistatav, kelle sõber oli samuti vahetus läheduses, tundis tõsist ja reaalset hirmu endast väiksema ja nõrgema meesterahva kasteediga vehkimise ees. Seda enam, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest ja kandnud ka vangistust kinnipidamisasutuses. Seda kahtlust kinnitab ka süüdistatava põhjendus, et ta ei saanud eest ära põgeneda, kuna meri oli kohe seljataga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui meri on seljataga, siis paremale ja vasakule poole jäi tühi rand kuhu joosta. Samuti on meres esimesed meetrid väga madalad, nii et süüdistataval olid kõik võimalused olemas, et eest ära või kõrvale astuda või lihtsalt kannatanu eest ära lükata. Seega ei olnud A. Orehhovil vältimatut vajadust kannatanut enesekaitseks näkku löömiseks, kuid ta tegi seda sellegi poolest. Kõigest eeltoodust järeldab kohus, et tegemist ei olnud kaistetahtega, s.t löögiga, mis on tingitud enda kaitsmise soovist, vaid soovist muuta kannatanu vastupanuvõimetuks, mis looks tingimused võõraste vallasasjade äravõtmiseks. Kuivõrd kannatanu selgitustest nähtuvalt rääkis kannatanu süüdistatavale ja tunnistajale Xxxxle oma elukaaslase surmast ja matusele minekust, mis oligi süüdistatavale ja tunnistajale Xxxx alkoholi pakkumise põhjuseks, siis ilmselgelt näitas ta ka elukaaslase kingitud medaljoni ning rääkis rahast, mis on vajalik matustele sõitmiseks. Sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt on aga kannatanu korduvalt rääkinud enne politseisse helistamist oma mobiiltelefoniga ning kõnede kellaaegadest ja kaupluse videosalvestusest nähtuvast kellaajast saab järeldada, et need kõned toimusid süüdistatava ja tunnistaja Xxxx juuresolekul, so ajal, mil koos suunduti kauplusest randa. Seega oli süüdistatav teadlik kannatanul olevatest asjadest ja võimalikust väärtusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksandr Orehhov, varem röövimise toime pannud isikuna, võttes vägivallaga ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Eduard Ots esitanud tsiviilhagi 191 euro nõudes (sellest sularaha 30 eurot, kahe mobiiltelefoni LG koguväärtus 60 eurot, kaelaketi ja ripatsi koguväärtus 70 eurot, ID-kaardi taastamisväärtus 25 eurot, Selveri kliendikaardi taastamisväärtus 5 eurot ja Maxima kliendikaardi taastamisväärtus 1 euro). Kohtuistungil kannatanu selgitas, et kuna üks bussipilet Narva maksab 20 eurot, siis rahakotis pidi tal kindlasti alles olema 20 eurot, seega väheneb hagis esitatud summa 30 eurolt 20-le eurole. ID-kaart taastati talle tasuta, seega ID-kaardi taastamisväärtuse võrra, s.o 25 euro võrra tsiviilhagi samuti väheneb. Kuna kannatanu on ühe oma LG telefonidest tagasi saanud, siis ka selles osas, s.o 30 euro osas tsiviilhagi väheneb. Lõplikuks tsiviilhagi nõudeks jääb seega 126 eurot, millise summa juurde kannatanu ka kohtuistungil jäi.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu 10 omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt tuleb varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavalt Aleksandr Orehhovilt välja mõista kannatanu Xxxx kasuks kohtuliku arutamise tulemusena tuvastatud ja seni hüvitamata varaline kahju summas 126 eurot ning ülejäänud osas, so 65 euro ulatuses jätta esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Arvestades kannatanu nimetatud esemete maksumust, leiab kohus, et kannatanu nimetatud summad ei ole üle pakutud ning on pigem tagasihoidlikud, mistõttu peab kohus varalise kahju suurust reaalseks ja asjade tegelikuks rahaliseks väärtuseks. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 200 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Järgnevalt hindab kohus Aleksandr Orehhovi süü suurust KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt ühelt kannatanult vara röövimises. Varalise kahju suurus oli küllaltki väike, s.o alla 200 euro. Samuti tekitas süüdistatav kannatanule tõsiseid tervisekahjustusi, s.o lõualuu murd kahest kohast. Süüdistatav kasutas ära kannatanu löögijärgset vastupanuvõimetut seisundit ja võttis ära kõik kannatanul olnud väärtuslikumad asjad. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud, pani Aleksandr Orehhov antud kuriteo toime kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et Aleksandr Orehhovi süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, mida kohus tuvastanud ei ole. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et süüdistatava puhul oli tegemist varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga (tl 17-22) ning käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime Viru Maakohtu 16.12.2015.a määrusega kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli, s.o 03.02.2016 kuni 02.02.2017, ajal (tl 33-35). Eeltoodust nähtub, et süüdistatav ei ole eelnevatest 11 karistustest enda jaoks õigeid järeldusi teinud ning jätkab vabaduses olles samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime vaid 4 kuud peale vanglast vabanemist ja temale kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli ajal. Kuna varasem lühiajaline vanglakaristus ei ole Aleksandr Orehhovile soovitud mõju avaldanud, siis leiab kohus, et eripreventiivsetel kaalutlustel on üksnes pikaajalise vanglakaristusega võimalik mõjutada süüdistatavat edaspidiselt hoiduma samalaadsete kuritegude toimepanemisest vähemalt karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et süüdistatav peaks juba olema aru saanud, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata tema olukorda kergendama, vaid raskendab ja sellekohane kogemus peaks süüdistataval juba olemas olema. Süüdistatava käitumine viitab üheselt sellele, et ta vabadusse pääsedes jätkaks kuritegude toimepanemist. Ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, leiab kohus, et vägivalla kuritegusid korduvalt toime pannud isik tuleb üldpreventiivsetel kaalutlustel ühiskonnast pikemaajaliselt eraldada, suurendamaks teiste ühiskonnaliikmete turvatunnet. Seega leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista tähtajaline vangistus karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmises määras. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav on käesoleval hetkel vahi all ja hakkab kandma kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Aleksandr Orehhovi on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et sundraha tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Määratud kaitsja tasude osas leiab kohus, et kõik kaitsjate sõidukulud tuleb jätta riigi kanda. Samuti leiab kohus, et kuna kohtueelsel menetlusel esindas süüdistatavat üks kaitsja, aga kohtuistungitel asenduskaitsjana teine kaitsja, siis kriminaaltoimikuga tutvumise kulu on tekkinud küll mõlemal kaitsjal, kuid seda ei ole mõistlik süüdistatavalt kahekordselt välja mõista, kuivõrd määratud kaitsja poolt asenduskaitsja nimetamine ja sellest tulenevalt kaitsja vahetumine ei olnud tingitud süüdistatava käitumisest, vaid määratud kaitsja võimatusest võetud kaitsekohustust täita. Seega jätab kohus ka kohtuistungil süüdistatavat kaitsnud asenduskaitsja kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistamise kulu riigi kanda, lugedes põhjendatud ja hüvitamisele kuuluvaks kuluks kohtuistungil osalemisega kaasnenud kulu. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistataval puudub püsiv sissetulek ning süüdistataval lasub ka välja mõistetava tsiviilhagi hüvitamise kohustus, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA Süüdistatavalt Aleksandr Orehhovilt on kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Huawei Honor 2U9508, IMEI-kood xxxx, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures. Kriminaalmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et vaidlusalune telefon on just see telefon, mis läks tunnistaja Xxxxga vahetuskaubaks kannatanu LG telefoni vastu. Kuna see telefon on saadud kuriteo tulemusel saadud vara vastu hüvitisena ja kuulub süüdistatavale, siis on see kuriteoga saadud vara ja kuulub konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel. Kuna tegemist on katkise ekraaniga telefoniga, siis tuleb see hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Marju-Riina Laugen Rahvakohtunik Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Katrin Spiegel Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.