) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt
lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx`i hagiavaldus Xxxx`i vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 02.05.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. 02.05.2017 kohtuotsus jõustus 03.06.
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole sellist kinnitust kohtule esitanud, seetõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjas on õigusabikulu kajastatud ilma käibemaksuta (2 tundi ja tunnitasu 90 eurot), kuid istungil märkis kostja, et esindaja tasu on 90 eurot koos käibemaksuga. Kuna kostja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane, tuleb istungi eest arvestada 2 tunni kulu ilma käibemaksuta tunnitasu määraga ehk tunnitasuga 75 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuväliseks kuluks on
Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 50% ulatuses ehk summas 62,50 eurot välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kostjat esindas menetluses jurist Irina Reva, kelle kulud ja tasu olid järgnevad: 1) hagiavaldusega tutvumine ja analüüs 1 tund tasumääraga 90 eurot (ilma käibemaksuta); 2) hagile vastuse koostamine 1 tund tasumääraga 90 eurot (ilma käibemaksuta); 3) istungiga seonduv ajakulu 2 tundi tasumääraga 75 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et kostja tunnitasumäärad on mõistlikud, põhjendatud ja vastavad turuhinnale. Arvestades menetluse käiku ning esitatud dokumente, samuti kohtuistungile kulunud aega, peab kohus kostja esindamisele kulunud aega ja nõutavat tasu põhjendatuks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna kindlaks õigusabikulu 330 eurot (2 h x 90 eurot + 2 h x 75 eurot = 330 eurot), millest 50% ehk 165 eurot mõista kostja menetluskulude katteks välja hagejalt.
lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes
lg 2 koosmõjus
lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 102,50 eurot (165 eurot – 62,50 eurot = 102,50 eurot).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule
Seega, juhindudes
lg-st 4 tuleb hagejal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.