Obsah (11)

§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. OÜ Pro

Inkasso esitas Tartu Maakohtule hagi M. S. vastu võlgnevuse nõudes. 11.08.

1. a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu põhivõlgniku võlgnevuse tagamiseks, mille alusel võttis kostja endale kohustuse vastutada OÜ Väike Karu võlgnevuse tasumise eest hagejale koos tekkinud viivistega põhivõlgnikuga solidaarselt. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli käenduslepingus sätestatud 21 000 eurot. Kokku tasus põhivõlgnik hagejale võlgnevuste katteks 3999,35 eurot, millest 1030 eurot on tasutud täitemenetluse eelselt ning 2969,35 eurot on tasutud täitemenetluse raames. Põhivõlgniku poolt tasutud võlgnevus on arvestatud vastavalt hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kompromissile 2353,40 euro ulatuses tsiviilasjas nr 2-16-5855 tasutud riigilõivu ja tekkinud viiviste katteks ning 1645,95 euro ulatuses põhivõlgnevuste katteks. Kostjal tekkis käenduslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale põhivõlgniku poolt täitmata rahalised kohustused hagejalt vastavasisulise nõude saamisel. Hageja esitas vastava nõude kostjale 18.01.
2. a. Kostjal oli käenduslepingu punktist 2.
3. tulenevalt kohustus täita võlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata kohustused 7 päeva jooksul võlausaldaja nõude saamisest. Arvestades, et kostja sai hageja nõude kohustuse täitmiseks kätte 08.02.
4. a, oleks kostja kui käendaja pidanud nõutud võlgnevuse hagejale tasuma hiljemalt 15.02.
5. a. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 647,83 eurot, millest 12 338,83 eurot moodustab põhivõlg ja 3309 eurot moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata viivis, samuti viivis alates hagi esitamisest 0,1% päevas.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt 08.05.2017 (tl 36). 22.05.2017 esitas kohtule vastuse OÜ Väike Karu ning vastuses käsitletakse menetlusosalisena OÜ-d Väike Karu. Kohus märgib, et OÜ Väike Karu ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, vastus käsitleb OÜ Väike Karu seisukohti ning kohus ei saa vastust 2 menetluses arvestada kostja M. S. vastusena. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) eest vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 3. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 647,83 eurot, millest 12 338,83 eurot on põhivõlg ja 3309 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata viivis. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel kostjalt välja mõista alates 13.04.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis 0,1% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 210 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 900 eurot. 3 Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud menetluskulud 1110 eurot, mis

§ 162lg 1 alusel tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4