KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2017 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1128 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 12.04.2017 Väärteoasi Alo LÕOKESE väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Alo LÕOKE isikukood 38406012770, xxx M. .K. Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A. N. 10.02.2017 kiirmenetluse otsus nr.10220162220501 Alo LÕOKESE karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 24 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot – jätta muutmata. Alo LÕOKESE kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 12.05.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A. N. 10.02.2017 kiirmenetluse otsusega nr.10220162220501 määrati Alo Lõokesele Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 24 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 96 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Alo Lõoke .xxx xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (50 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 84 +/- 3 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 31 km/h. Sama kiirmenetluse otsuse kohaselt tunnistas Alo Lõoke, et ületas asumit läbides kiirust hajameelsusest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt arvestati kergendava asjaoluna kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. Alo Lõoke esitas 22.02.2017 Viru Maakohtule kaebuse, milles kinnitas, et oli 10.02.2017 hajameelne ja tõenäoliselt eksis lubatud suurima piirkiiruse vastu xxx Kaebuse esitaja kahetses juhtunut. Samas märkis kaebuse esitaja, et kiirusmõõturi näitu patrullpolitseinik talle ei näidanud, mis omakorda devalveerib rikkumise tõendamise. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et ta ületas kiirust 14 km/h võrra, kuna mõõteseadmest nägi ta 4-ga lõppevat numbrit. Viru Maakohtu 28.03.2017 määrusega jäeti kaebus käiguta ja selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei olnud kaebuses täidetud Väärteomenetluse seadustiku §115 lg.1 p.1, 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja §115 lg.3 p.1, 2 nõuded. Alo Lõokese kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Pello esitas 04.04.2017 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus tühistada, väärteomenetluse lõpetada ja hüvitada õigusabikulud. Parandatud kaebuse kohaselt on oluline, et Alo Lõokese enda seisukoha kohaselt on kiirust mõõdetud kohas kiirusepiiranguks 70 km/h ja puudus nii asula märgistus kui 50 km/h märgistus. 70 km/h piirangut märkas Alo Lõoke liiga hilja ja ei jõudnud seetõttu enda kiirust õigeaegselt normiga kohaldada, mille tagajärjeks oli lubatud sõidukiiruse ületamine. Lähtudes Alo Lõokese seisukohast tuleb väärtegu kvalifitseerida Liiklusseaduse §227 lg.1 järgi. Oluline on ka see, et Alo Lõokese kinnipidamisel ei tutvustatud talle patrullpolitseiniku poolt mõõdiku näitu. Alo Lõoke nägi mõõdikul küll näitu 4, kuid näitu talle ei tutvustatud. Sellisel juhul on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Alo Lõoke tasus Advokaadibüroole LMP õigusteenuse eest 825 €. Alo Lõoke ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Maakohtu istung 2 Kaebuse esitaja Alo Lõoke maakohtu istungile ei ilmunud. Kohtukutse oli talle saadetud märkega, et asja võib arutada ilma tema osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja M. K. nõustus asja läbivaatamisega ilma kaebuse esitajata ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et vaidlust kiiruse ületamise osas ei ole, ka menetlusalune isik ei eita seda. Mis puudutab vaidlust selle üle, kas menetlusalusele isikule näidati kiirusmõõturi näitu, siis sellist kohustust politseinikul ei ole. Menetlusaluse isiku peatamise põhjuseks oli rikkumine, kiiruse ületamine, mida talle ka selgitati. Tunnistaja A. N. ütlusest maakohtu istungil nähtub, et rikkumise pani menetlusalune isik toime 50 km/h ala sees xxx. Menetlusalune isik xxx poolt, patrullauto seisis suunaga xxx poole. Menetlusaluse isiku sõiduk liikus patrullauto poole, nad fikseerisid kiiruse, sõitsid menetlusaluse isiku autole järele, peatasid ja selgitasid põhjuse. Menetlusalune isik seletas, et ei teadnud, et seal on 50 km/h ala. Kuna kiiruse fikseerimine toimus väljas, siis tavapäraselt näitas tunnistaja juhile näitu käes olevast mõõturist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli tutvustamise ajal väitis menetlusalune isik, et ta ei ole kindel, et talle näitu näidati. Kiirusmõõtur oli patrullauto paneeli peal, kuid teist korda näitu ei õnnestunud näidata, kuna aku sai tühjaks. 50 km/h ala algab seal liiklusmärgiga, mitte asula märgiga. Menetlusaluse isiku auto oli ainus sõiduk seal sellel ajal. Kui toimub kiirusmõõturi kasutamise protokolli tutvustamine menetlusalusele isikule, siis alguses see täidetakse, siis tutvustatakse ja siis antakse protokoll menetlusaluse isiku enda kätte allkirja panemiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud kohtuvälise menetleja esindaja seletuse ja tunnistaja ütlused, leidis, et Alo Lõokese kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju. isik rikkus Nagu nähtub 10.02.2017 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220162220501, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. 3 Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini Oma esialgses kaebuses ja parandatud kaebuses ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist vaidlustanud. Mõlemas kaebuse variandis on viide sellele, et kiirusmõõturi näidu mittenäitamine menetlusalusele isikule toob kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Käesoleva asja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 10.02.2017 protokollist (t.l.9) nähtub, et Alo Lõokese poolt xxx kell xxxndal kilomeetril juhitud sõiduauto xxx (registrimärk xxx liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr.AS004020, seadme testid tehti 10.02.2017 kell 07.10, seade oli töökorras. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, hämaral ajal, sademeteta kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel mõõtja seisis kõrvalteel. Kiirusmõõturi paigaldus oli käes hoituna. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda ja kiirendas intensiivselt. Mõõtmise ajal kiirust mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul, segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Seadme lugem oli 84 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 81 km/h. Juhile ei näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda kohapeal antud ja kiirmenetluse otsuses fikseeritud ütlused, kaebuse väited ja tunnistaja poolt maakohtu istungil antud ütlused. Samuti on menetlusalune isik nõustunud Kiirusmõõturi kasutamise protokollis tooduga koheselt ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Nii nähtub tunnistaja poolt maakohtu istungil antud ütlustest, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse ületamise fikseerimise kohas ei ole mitte asulamärk, vaid kiirusepiirangu märk 50 km/h. Asjaolu, et sellise suurusega piiranguga nõustus ka menetlusalune isik, kinnitab ülalviidatud Kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Nimetatud protokollis on tumedama tekstiga otseselt märgitud, et suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Tunnistaja ütluste kohaselt maakohtu istungil tutvustas ta antud protokolli menetlusalusele isikule ja seejärel andis selle allkirjastamiseks menetlusaluse isiku kätte. Nimetatud protokollist ei nähtu, et menetlusalune isik oleks seal ettenähtud kohta märkinud omapoolseid avaldusi või märkusi. Vastupidi, menetlusalune isik kinnitas kõike protokollis toodut oma allkirjaga. Seega nõustus menetlusalune isik kohapeal nii kiirusepiirangu suuruse kui tema poolt juhitud sõiduki tuvastatud kiirusega. Käesolevas väärteoasjas toimub vaidlus selle üle, kas kiiruse ületamine on tõendatud või mitte, lähtudes asjaolust, et kiirusmõõturi näitu menetlusalusele isikule ei näidatud. 4 Kaebuse esitaja ja tema kaitsja leiavad, et kuna menetlusalusele isikule ei näidatud kiirusmõõturi näitu ja Kiirusmõõturi kasutamise protokoll koostati alles siis, kui mõõteseadmelt ei olnud näitu enam võimalik näha, ei ole eelnimetatud protokolli kantud kiiruse suurus kontrollitav ning kiiruse ületamine pole seetõttu tõendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et ükski õigusakt ei kohusta patrullpolitseinikku kiirusmõõturi näitu näitama ja seega ei ole selle näidu näitamata jätmine menetlusõiguse oluline rikkumine. Lisaks sellele peab maakohus siinkohal oluliseks menetlusaluse isiku enda poolt kaebuses viidatut selles osas, et ta siiski nägi näitu ja jõudis fikseerida näidu viimase numbri, milleks oli
- Selle seisukohaga on kooskõlas ka tunnistaja poolt maakohtu istungil antud ütlused, et väljas toimuva kiirusemõõtmise puhul näitab ta juhile kiiruse näitu koheselt käes hoitavalt kiirusmõõturilt ja peale Kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostamist ei olnud teistkordselt seda näitu menetlusalusele isikule võimalik näidata, kuna seadme aku sai tühjaks. Maakohus leiab, et mingit põhjust kahelda patrullpolitseiniku ütlustes, et kiirusmõõturi näit vastas protokollis kirjalikult fikseeritud näidule, käesolevas asjas ei ole. Maakohus nõustub, et kiirusmõõturi näidu näitamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Nimetatud õiguse peab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule tagama. Lisaks vähendab mõõtmistulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Seetõttu on vahe sellel, kas kiirusmõõturi näitu tutvustatakse menetlusalusele isikule protokolli kantult või kiirusmõõturi tabloolt. Viimase puhul on tegemist vahetu informatsiooniga, muudel juhtudel ei ole aga isikul võimalik kontrollida, kas dokumenti kantud kiirus vastas tegelikult mõõdetule. Siiski ei tähenda kiirusmõõturi näidu näitamata jätmine seda, et protokollis kirjalikult fikseeritud kiiruse mõõtmise tulemus oleks tõendina lubamatu. Riigikohus ei ole oma lahendites väitnud, nagu tooks näidu tutvustamata jätmine kaasa tõendi lubamatuse ja koos sellega kiiruse ületamise tõendamatuse (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2005 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-29.05). Maakohus leiab, et seda, et mõõdetud kiirus oli lõpliku mõõtetulemusena 81 km/h, tõendavad nii tunnistaja, s.o. kiirust vahetult mõõtnud patrullpolitseiniku, ütlused kui ka tema poolt koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik on talle kiiruse mõõtmise käigus teatavaks saanud sõiduki kiiruse fikseerinud nõuetekohaselt Kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Maakohus kontrollis asjaolu, kuidas kiiruse mõõtmine toimus ja pidas seetõttu vajalikuks kiirust mõõtnud patrullpolitseiniku ülekuulamise maakohtu istungil, ning leidis, et mõõtetulemus antud väärteoasjas on usutav, olenemata sellest, kas kiirusmõõturi näitu menetlusalusele isikule tabloolt näidati või mitte. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.
- Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 31 km/h, siis kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. 5 Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 24 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6