1-16-6136/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus

1. juuni 2017, Tallinn, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-6136 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi 2017 otsus Kriminaalasi Apellatsiooni esitaja Dan Johan Airineni süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatava Dan Johan Airineni kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Dan Johan Airinen Süüdistatav sündinud 31.08.1979 (Soome isikukood: 310879-0714); elukoht XXX; Soome Vabariigi kodanik, XXX, emakeel soome keel; XXX Kaitsja Alar Neiland Prokurör Natalia Miilvee RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2017 otsus ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
4. Apellatsioon rahuldada.
5. Määrata Advokaadibüroole AE Consult makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dan Johan Airinenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot.
6. Jätta apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Dan Johan Airinenile esitati KarS 320 lg 1 kriminaalmenetluses valeütluste andmises. järgi süüdistus kannatanuna Süüdistuse kohaselt andis D. J. Airinen teadvalt valeütlusi 27.07.2015 kriminaalmenetluses nr 1523010396 toimunud ülekuulamisel. D. J. Airineni väitel rööviti talt Tallinnas 26.07.2015 kella 07:00-08:00 vahelisel ajal relva ähvardusel seljakott väärtusega 90 eurot, milles olid sülearvuti Macbook Pro Retina väärtusega 1400 eurot, tahvelarvuti Sony Xperia Z4 väärtusega 750 eurot ja mobiiltelefon Samsung Galaxy
8. Lisaks oli D. J. Airinen sunnitud teda relvaga ähvardanud mehe nõudmisel suunduma läheduses olnud pangaautomaadi juurde, võtma pangakontolt välja ja andma mehele 900 eurot sularaha. Järgnevas kriminaalmenetluses tuvastati, et sellist kuritegu ei ole toime pandud. 26.07.2015 öö jooksul võttis D. J. Airinen erinevates kohtades sularahana välja või kulutas kokku 843,64 eurot. Kolmes erinevas kohas asuvatest pangaautomaatidest võttis ta sularahana välja kokku 425 eurot. Pangaautomaatide turvakaamerate salvestistest on näha, et oma seljakoti oli D. J. Airinen kaotanud juba enne kella kuut.
9. Harju Maakohus andis D. J. Airineni 05.09.2016 määrusega kohtu alla. Kohus pidi arutama kriminaalasja avalikul kohtuistungil 14.11.2016 algusega kell 12:
10. KrMS § 1631 lg 3 alusel määras kohus, et süüdistatava kutsumise korraldab prokuratuur. Prokurör saatis D. J. Airinenile kutse 14.11.2016 istungile ilmumiseks süüdistatava e-posti aadressile XXX. Selle kohta tulid automaatkinnitus, et kiri on meilisüsteemile üle antud ning et kirja on loetud, kuid D. J. Airinen ise ei ole kutse kättesaamist kinnitanud. Samuti saadeti D. J. Airinenile kohtukutse posti teel tema antud postiaadressil. D. J. Airinen ei ilmunud 14.11.2016 istungile. Kohus määras uueks istungi ajaks 07.03.
11. Prokurör saatis kutse uuele istungile süüdistatava e-posti aadressile XXX 14.11.
12. Samal päeval vastas süüdistatav prokuröri kirjale: „Saabus kohale“. 07.03.2017 istungile D. J. Airinen taas ei ilmunud. Maakohus määras 07.03.2017 istungil, et KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel arutab kohus kriminaalasja ilma süüdistatava D. J. Airineni osavõtuta. 2
13. Harju Maakohus mõistis Dan Johan Airineni 30.03.2017 otsusega KarS 320 lg 1 järgi süüdi ning karistas teda 250 päevamäära (2500 euro) suuruse rahalise karistusega. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda 250 euro suuruste kuumaksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et valeütluste andmist tõendavad D. J. Airineni ülekuulamise protokoll ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Erinevalt kaitsjast leidis kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on lubatav tõend. Tegemist on muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohus märkis, et üldjuhul tuvastatakse aset leidnud sündmused kohtuotsuses. Lõpetatud kriminaalasjas ei jõudnud asi kohtu menetlusse, kuivõrd puudus kriminaalmenetluse alus ning KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetas eriasjade uurija prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edastati ka D. J. Airinenile, kes seda ei vaidlustanud. Maakohus refereeris kriminaalmenetluse lõpetamise määruses olevat infot D. J. Airineni pangakaardiga tehtud tehingute väljavõtte ja pangaautomaatide turvakaamerate salvestiste kohta. Kohus põhjendas otsuses ka kriminaalasja arutamist süüdistatava osavõtuta. D. J. Airinen on talle saadetud e-kirja, milles oli kutse 14.11.2016 istungile, kätte saanud ja seda lugenud (tl 47, 53). D. J. Airinenile saadeti kutsed e-posti aadressil, mille ta ise oli kannatanuna ülekuulamisel andnud. Lisaks on D. J. Airinen saatnud sellelt e-posti aadressilt uurijale kirja. Kuna D. J. Airinen kasutas seda e-posti aadressi, pidi ta kutse kätte saama. Järelikult oli D. J. Airinen teadlik kriminaalasja arutamise ajast ja kohast. Maakohus rõhutas, et D. J. Airinen on Soome Vabariigi kodanik, kes ei ela Eesti Vabariigis. Süüdistatav enda poolt avaldatud telefoninumbril kõnesid vastu ei võta. Helistanud on korduvalt nii prokurör, kaitsja kui ka kohus. D. J. Airinen on tema enda informatsiooni kohaselt IT-spetsialist ning sellest tulenevalt ei saa e-posti kasutamine olla talle harjumuspäratu tegevus. See, et D. J. Airinen ei ilmu kohtuistungile, kuigi on kutsed kätte saanud, ega vasta ka telefonikõnedele, näitab, et ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale. D. J. Airineni istungile kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi, mis on jäänud tulemusteta. Euroopa vahistamismääruse koostamist pidasid nii prokurör, kaitsja kui ka maakohus ebaproportsionaalseks meetmeks.
14. Harju Maakohtu 30.03.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni D. J. Airineni kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist D. J. Airineni süüdimõistmise osas ning kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks esimese astme kohtule. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 4.1 Maakohus kohaldaS ebaõigesti KrMS § 269 lg 2 p-s 2 sätestatut. Süüdistatav, elades Soome Vabariigis, viibib küll väljaspool Eesti Vabariigi piire, kuid puudub igasuguse alus arvamaks, et D. J. Airinen hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. 3 Kaitsja hinnangul ei ole kohus teinud mõistlikke pingutusi süüdistatava kohtusse ilmumise tagamiseks. Maakohtu viidatud asjaolu, et D. J. Airinen on IT-spetsialist, ei tähenda seda, et tema suhtes saaks teha mööndusi kohtukutsete kättetoimetamisel. D. J. Airinen kuulati 10.05.2016 kahtlustatavana üle. D. J. Airinen vaidlustab oma süüd valeütluste andmises. Ta avaldas ülekuulamisel, et võib kriminaalasja raames Eestisse tulla, et kohtumenetluses osaleda. Samas kinnitas ta, et ei ole nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lisaks palus D. J. Airinen, et talle saadetaks kõik vajalikud kontaktandmed, et asja kiiremini menetleda. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et KrMS § 269 lg 2 kohaldamiseks ei olnud alust. 4.2 Kaitsja leiab veel, et D. J. Airineni süüdimõistmisel ei või tugineda kriminaalasja lõpetamise määrusele. Kriminaalasja lõpetamise määrus ühes kriminaalasjas ei ole tõend, millel võiks rajaneda kohtuotsus teises kriminaalasjas. Sellest, et D. J. Airinen ei ole vaidlustanud kriminaalasja lõpetamise määrust, ei saa teha järeldust, et ta andis valeütlusi. Kriminaalmenetluse lõpetamise aluse esinemisel ei pea vältimatult kaasnema avaldajale (kannatanule) süüdistuse esitamine. Kaitsja hinnangul ei peaks kohus tegema materiaalõiguslikku järeldust süü küsimuses, tuginedes pelgalt uurija hinnangule. Kaitsja leiab, et D. J. Airinen on sisuliselt süüdi tunnistatud uurimisversiooni alusel. Maakohus on kriminaalasja lõpetamise määrust tõlgendanud KrMS § 63 lg 1 kohaselt muu dokumendi ehk tõendina. KrMS § 123 sätestab, et tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme kohta. Kaitsja hinnangul dokumendina KrMS § 123 tähenduses saab kasutada üksnes mõtestatud teavet – uurija hinnang (kriminaalmenetluse lõpetamise määrus) ei ole iseseisev teabeallikas. Kaitsja lisab, et nii näiteks ei ole ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsus teises kriminaalasjas tõendiks selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude suhtes, sest tegemist ei ole iseseisva teadmise allikaga, vaid kohtu hinnanguga tõenditele. Kaitsja heidab ette ka seda, et tavapäraselt on ka süüdistatava ütlused prokuröri tõend, kuid praegusel juhul on prokurör tuginenud vaid kahele tõendile: D. J. Airineni 27.07.2015 kannatanuna antud ütlustele ja 11.12.2015 tehtud kriminaalmenetluse nr 15230103962 lõpetamise määrusele. D. J. Airinen ei ole süüdistuse asjaolude kohta sisulisi ütlusi andnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Kohtukolleegium leiab, et maakohtul ei olnud alust KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Viidatud säte näeb lubab arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta, kui tema asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et D. J. Airineni leidmiseks ei ole tehtud mõistlikke pingutusi. Seetõttu ei ole piisavaid andmeid väitmaks, et D. J. Airinen hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. 4 5.1 Erinevalt maakohtust on kohtukolleegium seisukohal, et tuvastatud ei ole D. J. Airinenile 14.11.2016 istungi kutse kättetoimetamine. Teada ei ole ka see, miks ei õnnestunud kutseid kätte toimetada. Selle istungi kutse saatis prokurör 29.08.2016 süüdistatavale e-posti teel aadressile XXX ( kd I lk 46). Vastavalt KrMS § 165 lg-le 4 loetakse e-posti teel saadetud kutse kätteantuks, kui kutsutav on kinnitanud kutse kättesaamist. D. J. Airinen ei ole 29.08.2016 e-posti teel edastatud kutse kättesaamise kohta prokurörile kinnitust saatnud. Maakohtu otsuses viidatud automaatteated ei ole kutsutava kinnitus kutse kättesaamise kohta. Seega ei saa seda kutset kättetoimetatuks lugeda. Kui kutse adressaat ei ole e-posti teel saadetud kutse kättesaamist kinnitanud, tuleb vastavalt KrMS § 165 lg 4 kolmandale lausele saata talle kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda kutse kutsutavale allkirja vastu. Prokuröri väitel saadeti D. J. Airinenile kutse ka postisaadetisena, kuid seda ei õnnestunud talle kätte anda (kd I, lk 58). See väide on aga tõendamata, sest toimikus ei ole väljastusteadet. Kuna toimikus ei ole väljastusteadet posti teel saadetud kutse kohta, ei ole võimalik ka väita, et isik ei ela menetlejale avaldatud aadressil, mis oli kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt XXX. Tähelepanu väärib, et Soome politseil on õnnestunud D. J. Airineniga ühendust saada, kuna ta on Eesti õigusabitaotluse alusel Soomes kahtlustatavana üle kuulatud. Õigusabitaotluse vastusest nähtuvalt on süüdistatav oma elukohaks märkinud taaskord XXX, Soome (kd I lk 29). Sarnaselt prokuröri väitele D. J. Airinenile kutse postisaadetisena saatmise kohta on ei ole kontrollitav maakohtu otsuses väidetu, et süüdistatavale on korduvalt helistanud nii prokurör, kaitsja kui ka kohus. Toimikus ei ole neid telefonikõnesid fikseeritud. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu väitega, et D. J. Airinen on kutse 14.11.2016 istungile kätte saanud. 5.2 Küll on saanud D. J. Airinen kätte kutse 07.03.2017 istungile. Ka see kutse saadeti süüdistatavale 14.11.2016 e-posti aadressil XXX. Sellele on D. J. Airinen vastanud: „Saabus kohale“. 07.03.2017 istungile D. J. Airinen aga ei ilmunud. See, et D. J. Airinen jättis hoolimata kutse kättesaamisest ühel korral kohtuistungile ilmumata, ei ole aga piisav väitmaks, et ta hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale. Kohus ei ole tuvastanud seda, et D. J. Airinen oleks muutnud oma elukohta. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt on kriminaalasja arutamine ilma süüdistatava osavõtuta õigustatud just juhtudel, kui süüdistatav on oma endisest elukohast lahkunud ning tema väljaspool Eestit asuvat viibimiskohta ei ole võimalik tuvastada. Nagu eespool märgitud, oli D. J. Airinen Soome politsei jaoks kättesaadav. Kõige võimaliku tegemine D. J. Airineni kohtusse kutsumiseks on seda vajalikum, et tema kahtlustatavana antud ütlused on äärmiselt pealiskaudsed. 5.3 Kriminaalasja arutamine ilma süüdistatava osavõtuta, kui KrMS § 269 lg 2 p 2 tingimused ei olnud täidetud, on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 2 tähenduses. Ainuüksi selle rikkumise tõttu tuleb KrMS § 341 lg 1 järgi maakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. 5
16. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaitsja apellatsioonist nähtub veel teinegi oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine, mis annab põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaitsja seisukoht on, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda süüdimõistva otsuse tegemisel kriminaalmenetluses nr 1523010396 lõpetamise määrusele. Samuti märgib kaitsja, et menetluse lõpetamise määruse vaidlustamata jätmine ei tähenda, nagu oleks D. J. Airinen nõustunud väitega, et ta andis valeütlusi. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on dokument KrMS § 123 lg 1 tähenduses, olles seega KrMS § 63 lg 1 järgi lubatav tõend. See dokument saab aga tõendada vaid seda, et menetlus lõpetati, kuna kogutud tõendite kohaselt puudus kriminaalmenetluse alus. Seega oli uurija pädevuses üksnes kriminaalmenetluse aluste puudumise sedastamine. Kriminaalmenetluse aluste puudumine ei tähenda tingimata, et kannatanu andis valeütlusi ning sel alusel menetluse lõpetamiseks ei ole vaja tuvastada, et kannatanu andis valeütlusi. Seega, isegi kui uurija väljendas jõustunud menetluse lõpetamise määruses seisukohta, et kannatanu andis teadvalt valeütlusi, ei tähenda see, et see asjaolu oleks jõustunud lahendiga siduvalt tuvastatud. Selle, kas D. J. Airinen andis teadvalt valeütlusi, peab tuvastama tema süüdistust arutav kohus. Maakohus on seda justkui teinudki, kirjeldades tõendeid (pangakonto tehingute väljavõte, Toompuiestee 37 pangaautomaadi salvestis ja Viru väljak 2 pangaautomaadi salvestis), millega D. J. Airineni ütlused olid kohtu hinnangul vastuolus. Neid otsuses viidatud tõendeid ei ole maakohus maakohtu istungi protokolli andmetel aga uurinud. Maakohtu info nende tõendite sisu kohta pärineb kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. Seega ei tugine maakohus mitte vahetult otsuses nimetatud tõenditele, vaid uurija refereeringule ja järeldustele. Selliselt toimides on maakohus rikkunud KrMS § 15 lg-t 1, mille kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Tuginemine vahetult uurimata tõendile toob kaasa ohu, et kohus teeb faktiliste asjaolude tuvastamisel valesid järeldusi. Seega on tõendite vahetu uurimise põhimõtte rikkumine käsitatav olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
17. Kuna maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 2 ja § 339 lg 2 tähenduses, tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 3 alusel tühistada ning saata kriminaalasi KrMS § 341 lg 1 ja § 337 lg 2 p 2 maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. D. J. Airineni kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada.
18. Süüdistatava D. J. Airineni kaitsja A. Neiland esitas taotluse määrata apellatsioonimenetluses kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisel Harju Maakohtu 30.03.2017 otsusele apellatsiooni koostamise eest tasuna kindlaks 1,5 tunni eest 60 eurot, millele lisandub käibemaks 12 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. 6 KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 p-des 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses, tehes lahendi KrMS § 337 lg 2 p 2 alusel. Seega jääb apellatsioonimenetluses määratud kaitsja A. Neilandi tasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7