← Eesti

2-16-19452/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 30.05.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-19452 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Marika Jaanson Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik viibimiskoht käesoleval ajal xxxx) Kostja lepinguline esindaja Alar Salu 04.05.2017.a. esindajad Asja arutamine kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista xxxx elatis Xxxx ülalpidamiseks alates 28.12.2016.a. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga pooles suuruses, mis kuni 31.12.2016.a. oli 215.- eurot kuus ja alates 01.01.2017.a. on 235.- eurot kuus.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxx kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma Xxxxarvelduskontole nr xxxxxxxxxx märkides maksekorralduse selgitusse „Xxxx elatis“. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on Xxxx kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus.
  5. Jätta kõik menetluskulud Xxxx kanda.
  6. Välja mõista xxxx Xxxx kasuks 390.- eurot menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb xxxx tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist Xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb xxxx tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  7. Xxxxja Xxxx kooselust on sündinud 2 last: Xxxx, kes on käesoleval ajal täisealine, ja Xxxxehk hageja, kes on sündis 25.09.2003.a. ja kes elab koos emaga.
  8. Kostja kannab vangistuskaristust Tartu Vanglas.
  9. 28.12.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatise seaduses sätestatud miinimummääras põhjusel, et kostja ei osale tema ülalpidamisel piisavas ulatuses.
  10. Hageja esindaja kohtuistungil selgitatu kohaselt kandis Xxxx Xxxxüle
  11. aastal kaks korda 500.- eurot (15.04.2016.a. ja 23.05.2016.a.) ja saatis üks kord augustis või septembris hagejale sõbraga 500.- eurot, kuid rohkem lapse ülalpidamisel osalenud ei ole.
  12. Hageja leiab, et asjaolu, et kostja peab üleval Xxxx ei vabasta teda hageja ülalpidamise kohustusest.
  13. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena maksekorraldused kostja poolt hagejale üle kantud summade kohta (2 x 500.- eurot), maksekorraldused hageja emale Xxxx makstud dividendide ja töötasude kohta, pangakonto väljavõtte Xxxx poolt Xxxx tehtud ülekannete kohta, Xxxx pangakonto väljavõtted, Telia Eesti AS arved Xxxx, Xxxxja Telia Eesti AS vahel sõlmitud liisingulepingu. Lk 2

(6)Kostja vastuväited ja põhjendused.
  1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on tema täielikul ülalpidamisel tema ja Xxxx täisealine poeg Xxxx, kes õpib xxxx, mistõttu puudub alus nõuda temalt elatise maksmist Xxxx ülalpidamiseks.
  2. Pealegi on kostja üle kandnud hagejale 2016.a 1000.- eurot, mille üle pooltel vaidlus puudub, ning kostja palvel on OÜ Servmark müünud lastele ka riideid.
  3. Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega AS xxxx tõendi, mille kohaselt õpib Xxxx xxxx, OÜ xxxx tõendi, mille kohaselt on kostja ostnud sellest äriühingust xxxx ja Xxxxriideid, jalanõusid ja sporditarbeid 450.- euro eest, maksekorraldused millega on raha üle kantud Xxxxle, Xxxxpangakonto väljavõtted, xxxx OÜ registrikaardi, Janek Kuke kinnituse raha üleandmise kohta xxxx ja xxxx, Xxxx pangakonto väljavõtted, Telia Eesti AS ja Xxxx vahel sõlmitud liitumislepingu ja Xxxx xxxxxxxxxxx konto väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule.
  7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  12. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole Lk 3
(6)vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, sest ta ei ole maksnud hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatis vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale 2016.a. 1000.- euro suuruses raha ülekandmine ja ühel korral 500.- euro saatmine ei ole piisav elatise maksmise kohustuse täitmine oma alaealise lapse ees, sest 2016.a. oli elatise miinimummäär 215.- eurot kuus, millest tulenevalt oleks kostja pidanud hageja ülalpidamiseks maksma aasta jooksul elatist 2580.- eurot. Asjaolu, et kostja peab üleval hageja täisealist venda Xxxx , ei vabasta kostjat oma alaealise lapse Xxxx ülalpidamise kohustusest.
  2. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hagejate kulutusi.
  3. Kohus leiab, et kostja on suuteline maksma hageja ülalpidamiseks elatist miinimumsuuruses, milleks käesoleval aastal on 235.- eurot kuus. Nimetatut kinnitab kostja K-Raha konto väljavõte xxxx, mille kohaselt oli tal eelmise aasta lõpu seisuga vabasid vahendeid 2854,70 eurot (t/l 33 pöördel) ja ka see, et kostja peab oma sõnul täielikult üleval hageja täisealist venda Xxxx ning on teinud ka hagejale vanglast pangaülekandeid ja saatnud sõbra kaudu sularaha. Lk 4
(6)
  1. Arvestades kohtuotsuse eelmises punktis märgitut ning seda, et hageja ema sissetulekuks on OÜ-s xxxx 850.- eurot kuus ja OÜ-s xxxx on tema juhatuse liikme tasu suuruseks 450.eurot kuus, puudub käesoleval juhul ka alus kõrvale kalduda vanemate võrdsest kohustusest oma alaealist last ülal pidada.
  2. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas hagi kohtusse 28.12.2016.a. ja kostja ei ole tõendanud, et ta hageja ülalpidamiseks sellel aastal elatist maksnud on, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele pooles Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääras, mille suuruseks eelmisel aastal oli 215.- eurot kuus ja käesoleval aastal on 235.- eurot kuus. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
  3. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud AS xxx tõendi, mille kohaselt õpib Xxxx xxxx, maksekorraldused millega on raha üle kantud Xxxxle, Xxxxpangakonto väljavõtted, xxxx OÜ registrikaardi, Xxxx pangakonto väljavõtted, ja Telia Eesti AS ja Xxxx vahel sõlmitud liitumislepingu, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased Xxxx hagile vastuväidete tõendamisel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  4. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud 240.- eurot hagiavalduse koostamise eest 2,5 tunni ulatuses, kusjuures õigusabi osutas selleks hageja esialgne lepinguline esindaja Kaie Mandel, ning 150.- eurot advokaat Marika Jaansoni esindamise eest kohtuistungil ning istuniks ettevalmistamise eest. Kokku on hageja õigusabikulud seega 390.- eurot. Kohus väljastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude suuruses osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud kokku summas 390.- eurot on põhjendatud ja menetluskulude katteks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nimetatud summa arvestades sellega, et hagi koostamisel esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 96.- eurot tund ja kohtuistungil esindas hagejat vandeadvokaat, kusjuures kohtuistung kestis 1 tunni. Lk 5
(6)Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Tsiviilasja hinna määramine. 19. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul hagi hind 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.