← Eesti

2-15-13741/28

Obsah (6)§ 143§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13741 Tsiviilasi Xxxx´i

) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4.

septembri

  1. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude suuruseks seisuga 16.09.2015 oli 384 eurot (tl 7), see koosneb kulust õigusabile (konsultatsioon 0,5 tundi hinnaga 96 eurot tunnis ning hagiavalduse koostamine tunnihinnaga 96 eurot tunnis, ajakulu 3,5 tundi, seega ajakulu kokku 4 tundi, hind sisaldab käibemaksu kokku summas 64 eurot). Hageja menetluskulude suuruseks seisuga 22.11.2016 oli 862,84 eurot (tl 139-140). See koosneb:
  2. Tõlkekulust summas 172,08 eurot XxxxOÜ-le (hagiavalduse ja lisadokumentide tõlkimine) ja
  3. Kulust õigusabile tunnihinnaga 96 eurot ajakulu kokku 3 tundi, mis sisaldab: 1) Kostja ärakuulamise protokolliga tutvumine 15 minutit , hind 24 eurot; 2) Seisukoha koostamine kostja ärakuulamisele, ajakulu 45 minutit, hind 72 eurot; 3) Suhtlemine kohtu ja kliendiga kohtuistungi aja kooskõlastamiseks ning dokumentide edastamiseks kostjale, ajakulu 15 minutit, hind 24 eurot; 2 4) Kompromissi koostamine, ajakulu 45 minutit, hind 72 eurot; 5) Käesoleva avalduse koostamine nõudest loobumiseks, ajakulu 1 tund, hind 96 eurot.
  4. Tõlkekulust Xxxx OÜ-le kokku 402,76 eurot (menetlusse võtmise määruse tõlkimine 127,88 eurot; kostja ärakuulamise protokolli tõlkimine 144 eurot, kompromissi ja kostja ning hageja ühiste avalduste tõlkimine kokku 130,88 eurot). Kokku oli hageja menetluskulude suuruseks 1 246,84 eurot, millest poole so 623,42 euro hüvitamist taotles hageja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu ja tõlkekulud. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud toimingutele esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on eelpool nimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 7 tunni (0,5 + 3,5 + 0,25 + 0,75 + 0,25 + 0,75 + 1) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  7. oktoobri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  9. novembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
  11. detsembri
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (96 eurot/tund) ülemäära kõrge. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks kokku 672 eurot (7 tundi x 96 eurot/tund). Hageja tõlkekulude suuruseks on 574,84 eurot (172,08 + 402,76).

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotles käibemaksu hüvitamist, kuna hageja lepingulise esindaja ja Xxxxtasu sisaldas käibemaksu. Xxxx OÜ on käibemaksukohustuslane (registrinumber xxx) ja XxxxOÜ on käibemaksukohustuslane (registreerimisnumber xxxx). Tuginedes

§ 174

lõikele 10 ning hageja kinnitusele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on seega 1 246,84 eurot (672 + 574,84). 28.11.2016 kirjas (tl 144) on hageja lepinguline esindaja selgitanud, et menetluskuludest ½ moodustab põlvnemise tuvastamise nõudega seotud kulu, seega on põlvnemise tuvastamisega seotud menetluskulu kokku 623,42 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 103,90 eurot. Hageja palub selle summa 623,42 eurot kostjalt menetluskuludena välja mõista. Kostja on 07.04.2017 kirjas märkinud, et tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda ühekordse maksena. Kohus märgib, et kostja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, mis põhjusel peaks kostja tasuma hageja menetluskulusid osamaksete kaupa. 3 Kokku tuleb Xxxx´ilt mõista Xxxx´i kasuks välja menetluskulud summas 623,42 eurot (1 246,84 : 2).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.