MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

§ 4osas jõustunud.

Maavanema korraldus kui üksikakt ei muuda kehtetuks Rakke Vallavalitsuse määrust kui üldakti. 4.4 Ekslik on halduskohtu järeldus, et maavanema korralduste kehtima jäämine kohtuvaidluse ajaks tagab õigusselguse. Kaebaja suhtes kehtivad vastuolulised valimistoimingud, sest maavanema korraldused ei muuda valla tehtud otsuseid de facto kehtetuks. Kui maavanema korralduste kehtivust ei peatata, on konkureerivatel valimiskomisjonidel alates

1. augustist 2017 õigus kandidaate registreerida. Koos määruskaebusega esitas kaebaja ka uue esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada viivitamatult tagasiulatuvalt Lääne-Viru maavanema
2. juuli
3. a korralduste nr 1-1/17/431, nr 1-1/17-432, nr 1-1/17-433 ja nr 1-1/17-434 kehtivus kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. juuli
6. a määrus muutmata.
7. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtule koos määruskaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ei saa käsitada iseseisva taotlusena, vaid see on määruskaebuse lahutamatuks osaks, kuna nii määruskaebus kui uus esialgse õiguskaitse taotlus on lõppkokkuvõttes samasihilised. Uue taotluse eraldi esialgse taotlusena käsitamine tähendaks sisuliselt kaebaja jaoks täiendava edasikaebevõimaluse loomist. Kuna ringkonnakohus lahendab esialgse õiguskaitse küsimuses määruskaebust, ei ole ringkonnakohtu määruse vaidlustamine HKMS § 252 lõike 7 teise lause kohaselt lubatud.
8. Kaebaja märkis taotluses halduskohtule, et maavanema
9. juuli
10. a korralduste kehtivuse peatamine on vajalik selleks, et valijatel ja kandidaatidel oleks selge, millisele omavalitsusüksusele volikogu valitakse. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub küllaldane alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, kuna ei esine õigusselgusetust selles, millisele omavalitsusüksusele volikogu valitakse. HRS § 12 lg 9 sätestab, et kui asjaomased volikogud ei ole § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguid ja otsuseid teinud hiljemalt
11. juuniks 2017 või kui volikogude otsused ei ole samased, teeb kohaliku omavalitsuse üksuse asukoha järgne maavanema koostöös asjaomaste volikogudega KOVV §-s 703 sätestatud valimistoimingud ja kinnitab otsused oma korraldusega hiljemalt
12. juuliks
13. Viidatud seadustes sätestatud tingimustel läheb pärast
14. juunit 2017 kohalike omavalitsuse üksuste eest valimistoimingute ja sellega seotud otsuste tegemise pädevus üle asjakohastele maavanematele. Ringkonnakohus märgib, et see toimub nii juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksused ei ole valimistoiminguid teinud ja asjakohaseid valimisi puudutavaid otsuseid vastu võtnud, kui ka juhul, kui nimetatud otsused ei ole samased. Sellest võib järeldada, et haldusreformi seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sätestavad erandjuhtumi, mil maavanemal on pädevus asendada ka kohalike omavalitsuste volikogude poolt juba vastu võetud, kuid mittesamaseid otsuseid ilma, et ta peaks esitama 3 halduskohtule protesti nende tühistamiseks ning sellisel juhtumil tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu valimise läbiviimisel lähtuda maavanema asjakohastest toimingutest ja otsustest. Kokkuvõtvalt saab öelda, et maavanema
15. juuli
16. a korraldused asendavad kaebaja poolt kohalike omavalitsuste valimistega seoses tehtud otsustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja väidetud esialgse õiguskaitse vajadust seaduste eelviidatud tõlgenduse korral ei esine. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tingis LääneViru maavanema
17. juuli
18. a korralduste andmise sisuliselt Vabariigi Valitsuse
19. juuni
20. a määrus nr 106, millega moodustati uus haldusüksus Väike-Maarja vald seniste Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemise teel. Vabariigi Valitsuse
21. juuni
22. a määrus oli vaidlustatud korralduste andmise ajal kehtiv ja on seda ka praegu. Puudub alus tõlgendada haldusreformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse asjakohaseid sätteid teisiti, kui seda on teinud halduskohus. Kuna seaduse tõlgendusest sõltus kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamine, ei eksinud halduskohus seadust tõlgendades menetlusnormide vastu. Kaebaja väidetud segaduse kõrvaldamiseks küsimuses, milline akt reguleerib valimistoiminguid
23. oktoobri kohaliku omavalitsuse valimisteks, on kaebajal võimalik enda tehtud
24. oktoobri
25. a valimisi puudutavad otsused ise kehtetuks tunnistada.
26. Ringkonnakohus märgib, et peamiseks takistuseks valimiste läbiviimiseks praeguse haldusterritoriaalse korralduse järgi on Vabariigi Valitsuse
27. juuni
28. a määrus valdade nn sundliitmise kohta, mitte nimetatud määrusest lähtuvad maavanema korraldused valimiste läbiviimise konkreetsema korralduse kohta sundliidetud vallas. Sundliitmise lõpuleviimine Vabariigi Valitsuse
29. juuni
30. a määruse kehtivuse korral on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu paratamatu. Lääne-Viru maavanema korralduste osas esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel ei saa pidada määravaks ka asjaolu, et ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud
31. juulil 2017 Riigikohtule taotluse Vabariigi Valitsuse
32. juuni
33. a määruse nr 106 §

§ 4

põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ning § 2 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud kohtuasjas ei ole Riigikohus veel lahendit teinud. Mainimist tasub ka asjaolu, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei pidanud vajalikuks Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 106 §

§ 4

jõustumise peatamist kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, jättes vastava Rakke valla taotluse rahuldamata

1. augusti
2. a määrusega kohtuasjas nr 5-17-
4. Lääne-Viru maavanema
5. juuli
6. a korraldused on tehtud Vabariigi Valitsuse
7. juuni
8. a määruses nr 106 ettenähtud piirides ja kuigi jätkub ka vaidlus Vabariigi Valitsuse
9. juuni
10. a määruse nr 106 põhiseaduslikkuse üle, ei too maavanema korralduste järgimine kaasa olukorda, mida ei oleks võimalik tagasi täita. Möönda saab, et kui nimetatud määrus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistatakse, kujuneb keeruline olukord. Sellisel juhul tuleks seadusandjal või täitevvõimul astuda vajalikke samme kujunenud olukorra lahendamiseks. Seetõttu on käesoleval hetkel ennatlik väita, et vaidlustatud korralduse täitmine tooks kaasa olukorra, mida pole võimalik üldse tagasi täita.
11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja kaebus ei ole perspektiivikas, kuna Vabariigi Valitsuse
12. juuni
13. a määrus nr 106 on kehtiv ja sellest lähtuvad maavanema korraldused seega eelduslikult õiguspärased. Kaebuse eduväljavaateid ei mõjuta ka asjaolu, kas ja kui palju ettevalmistusi on kohalik omavalitsus teinud kohalikeks valimisteks. Vallavolikogude seniste otsuste alusel valimiste toimumine süvendaks õigusselgusetust, kuna taastaks olukorra, mida seadusandja soovis HRS § 12 lõikega 9 ja KOVV §-ga 703 vältida. Avalikes huvides on valimiste õigeaegne toimumine seadustega kooskõlas ning selgus sellega seonduvates otsustes, mitte valimiste toimumine vallavolikogude seniste otsuste alusel. Kuna 4 käesoleval juhul ei saa pidada kaebaja huvi jätkata senise haldusterritoriaalse korralduse ja valimisringkondadega kuidagi avalikele huvidele eelistatuks, tuleb huvide kaalumisel ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid tähtaegu silmas pidades määravaks pidada maavanemate korralduste kehtima jäämist kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni. Praeguse olukorra säilitamise kasuks räägib ka asjaolu, et KOVVS § 7 lõikest 7, § 8 lõikest 6 ja § 14 lõikest 2 lähtudes pidid kohalike omavalitsuste volikogude liikmete arv, valimisringkonnad ja valimiskomisjoni liikmed olema määratud hiljemalt
14. juuliks
15. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene