← Eesti

2-15-14883/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 35

, ÄS § 187 lg 1), sest kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 kujutavad endast hagejale võetud põhjendamatuid riske. Nii kokkulepe 1 kui ka kokkulepe 2 on kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepped, kusjuures kokkuleppe 2 kohaselt on koheselt sundtäidetava nõude suuruseks ca 1,4 miljonit eurot. Kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 on vastuolus hageja huvidega. Samuti on kokkulepe 1 ja kokkulepe 2 vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised.

  1. 08.10.2015 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise avaldus osaliselt. Hagi tagamise abinõuna määras kohus peatada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevad täitemenetlused täiteasjades nr 014/2015/1655 ja nr 014/2015/1657 (I kd, tl-d 91-93).
  2. 12.11.2015 esitasid kostjad kohtule vastuse hagiavaldusele (I kd, tl-d 114-121) ja 09.12.2015 esitasid kostjad kohtule täiendava vastuse (I kd, tl 177-188). Kostja I palub jätta hagiavalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja II palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostjad tõid välja järgmise. Olles mures hageja tuleviku pärast, pöördus hageja juhatuse liige Xxxxkostja I poole esitades küsimusi seoses tekkinud olukorraga, võimalike äriühingu riskidega. Seega oli kostja I poolseks teenuse sisuks hageja juhatuse liikme Xxxxpalvel nõustamine hageja huvides olukorras, kus kolmest juhatuse liikmest kahel tekkisid küsimused selles osas, kas kolmas juhatuse liige on tegutsenud hageja huvides ja äriühingule lojaalselt. Teenust osutati kokku 576 eurot ulatuses ning selle eest esitati arve nr
  3. Arve oli väljastatud
  4. septembril 2015 ning selle tasumise tähtaeg oli 7 päeva, so
  5. september
  6. Xxxxja Xxxxmöönavad teadaolevalt, et arve jäi tasumata, sest venis selle edastamine hageja raamatupidamisele. Samas soovisid Xxxxja Xxxxseekord juba eraisikutena, so hageja osanikena kiiresti kostjalt 1 teenust
  7. septembril
  8. Kostja I oli nõus teenust osutama, kuid juhul, kui senise õigusabi eest saab tasutud. Xxxxja Xxxxlootsid seda küll organiseerida järgmise päeva jooksul, kuid polnud samas selles ka ise kindlad, et kolmas juhatuse liige, so Xxxxei asu vastavat teenust kuidagi vaidlustama (märgitu on paraku nüüdseks tõeks saanud). Pooled leppisid seega olukorra kiireks lahendamiseks kokku, et vormistavad vastavasisulise võlatunnistuse, mille osas võimalike probleemide vältimiseks ja kostja I riskide maandamiseks sõlmiti ka sundtäitmise kokkulepe. Kostjat I huvides on tagada enda huve. Arvestades olukorda, millest tulenevalt hagejat konsulteeriti, oli mõistlik kostja I poolt nõuda teenuse tunnustamist ja sundtäitmise kokkulepet. Kostja I ei soovinud vastava summa saamiseks Keila-Joa lossi müüki. Hageja on vabatahtlikult kostja I nõude peale hagi esitamist täitnud, siis ei saa hagejal enam olla eesmärki täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamise osas ehk siis kostja I osas puudub käesoleval hagil eesmärk. Seetõttu taotleb kostja I enda osas hagi läbi vaatamata jätmist. Järgnevatel päevadel suhtlesid Xxxxja XxxxXxxxiga tehes talle mh ettepaneku, et äriühingu juhtimine võiks Xxxxja Xxxxparema informeerituse ja kaasamise huvides toimuda nii, et ühine esindusõigus oleks kahel juhatuse liikmel kolmest. Xxxxärritus vastava ettepaneku peale ja näis 5

(9)olevat lisaks ka solvunud, sest Xxxxja Xxxxteda ei usaldavat. Konflikt eskaleerus 26.-
  1. septembri 2015 pärast seda, kui Xxxxja Xxxxedastasid hagejale kutse osanike koosolekule vastava põhikirjamuudatuse tegemiseks. Xxxxsuutis
  2. septembri 2015 organiseerida notariaja, kus koormas hageja kinnistu, millel asub Keila-Joa loss, iseenda kontrolli alla oleva eelviidatud äriühingu XxxxOÜ kasuks summas 2 000 000 eurot (hüpoteegi seadmise leping). Kostjale I jäi arve tasumata, mistõttu edastati dokumendid kohttäiturile täitemenetluse algatamiseks. Xxxx, Xxxxja Xxxxsellest ei teadnud. Xxxxsooviks oli hageja kõige väärtuslikumale varale seada enda teise äriühingu kasuks olulises summas hüpoteek pärast seda, kui talle avaldati äripartnerite poolt soov piirata tema esindusõigust. Xxxxja Xxxxsaid aru, et hüpoteegi seadmine xxxx äriühingu suures osas arusaamatute nõuete tagamiseks, kahjustab oluliselt nende huve, sest nende poolt antud laenud ei olnud mitte millegagi tagatud. Xxxxja Xxxxantud laenud olid tagamata ja laenulepingute järgi tulnuks neil hagejale veel laenu anda. Seetõttu ütlesid isikud üles nende ja hageja vahel sõlmitud laenulepingud, loovutasid kõik nõuded Xxxxile kuuluvale äriühingule OÜ-le Xxxx ja sõlmisid viimase huvide kaitseks kohese sundtäitmise kokkuleppe vastukaaluks hageja sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule, esitades selle ka kohtutäiturile. Põhjendamatu on hagejapoolne tuginemine sellele, et ta on
  3. septembril 2015 esitanud kostjale II tühistamisavalduse. Järgmisel päeval, so
  4. oktoobril 2015 on hageja esitanud kostjale II avalduse
  5. septembri 2015 tehingu tühistamise avalduse tühistamiseks ja tehingu kinnitamiseks. Järelikult on hageja ise veel täiendavalt kinnitanud tehingut, mistõttu tegelikkuses puudub faktiline ja materiaalne alus sundtäitmisele vastu vaidlemiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et laenulepingud on sõlmitud. Vaidlust ei ole ka selles, et kõnealuste lepingute alusel on summasid hagejale üle kantud. Kuna summad on üle kantud erinevatel aegadel, siis nende tagastamise tähtaeg on erinev. Kõik nõuded muutusid sissenõutavaks mitte lepingulise tähtaja saabumisega, vaid laenulepingute ülesütlemisega. Xxxxja Xxxxon
  6. septembril 2015 kehtivalt hagejaga sõlmitud laenulepingud üles öelnud, millest tulenevalt on kõik laenusummad, sh ka need, mille ülekandmisest ei ole veel viis aastat möödunud, sissenõutavaks muutunud. Laenulepingute ülesütlemisel tuginesid Xxxxja XxxxVÕS § 196 lg
  7. Xxxxja Xxxxon oma nõuded loovutanud kehtivalt kostjale II.
  8. 11.08.2016 toimus asjas kohtuistung (II kd, tl-d 53, 54). Kohus märkis, et kohtu hinnangul ei ole hageja seaduslikud esindajad Xxxx, Xxxxja Xxxxvõimelised hagejat esindama, sest nad ei ole võimelised tegema menetluses avaldusi ega suuda kujundada ühiseid seisukohti, sealhulgas hagi osas. Seetõttu luges kohus, et hageja ei ole menetluses esindatud. Kohus kõrvaldas hageja esindajad TsMS § 45 lg 2 alusel menetlusest. Selle tulemusel loetakse, et esindajad lahkusid vabatahtlikult istungilt. Kohus leiab, et antud olukorras saab kohaldada TsMS § 409 ja selles sätestatud tagajärgi. Kostja pool esitas tänasel istungil taotluse, lahendada asi sisuliselt. Kostjate esindaja märkis järgmist. Kostja I nõue on rahuldatud, see on tasutud täiturile. Kohtumäärusega on täitemenetluse lõpetamine ja raha väljamaksmine takistatud. Kostja II poolt tuleb vaadata kronoloogilist järjekorda. Juhatuse liikmeid on süüdistatud pahatahtlikkuses. Näeme, et isikud asusid oma õigusi kaitsma. xxxx on ilma kokkulepeteta kinnistu koormanud hüpoteegiga. See on võlausaldajate huvisid kahjustanud. Hageja kaks juhatuse liiget lõid väidetavalt sundtäidetava olukorra. xxxx ja xxxx nõuded võrreldes xxxx omadega on reaalsed. II. Kohtuotsuse põhjendav osa 6
(9)
  1. Kostja I on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et kohtutäiturile on tasutud võlgnevus ja täitekulud. Kohtu hinnangul ei esine hagi läbi vaatamata jätmise alust. Täitemenetlus on peatatud, mistõttu ei ole kostja I nõuet täitemenetluses rahuldatud. Kuivõrd täitemenetlust ei ole lõpetatud, on võimalik pooltevaheline vaidlus sisuliselt lahendada. Kohus ei jäta kostja I vastu esitatud nõude osas läbi vaatamata.
  2. Kohus vaatab hagi läbi ja lahendab TsMS § 409 lg 1 punkti 3 järgi sisuliselt. Kohus on kohustatud sõltumata poolte väidetest kontrollima nende tehingute kehtivust, millel põhinevad poolte väidetavad õigussuhted.
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 22.09.2015 kokkuleppe võlasumma tasumiseks ning kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta (täitedokument 1, I kd, tl-d 66-70). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja II sõlmisid 29.09.2015 võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta (täitedokument 2, I kd, tl-d 72-78). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Täitedokumendiga 1 kinnitas hageja võlakohustust 576 eurot kostja I ees; Hageja ja kostja I leppisid täitedokumendiga 1 kokku hageja allumises kohesele sundtäitmisele nimetatud nõude sissenõudmiseks; Hageja ja kostja I leppisid kokku, et hageja kohustub nõude rahuldama ühe päeva jooksul täitedokumendi 1 sõlmimisest. Täitedokumendiga 2 andis hageja kostjale II võlatunnistuse 1 471 349 euro nõude osas; Hageja ja kostja II leppisid täitedokumendiga 2 kokku hageja allumises kohesele sundtäitmisele nimetatud nõude sissenõudmiseks. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendamist mittevajavateks.
  4. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et ta on täitedokumendid tühistanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 131 lg 1 järgi (I kd, tl-d 8-9). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tehingu tühistamise avaldused teinud. Kostjad ei ole esitanud vastuväidet tühistamisavalduste kättesaamisele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on täitedokumentide tühistamise avaldused kätte saanud. Kohus loeb vaidluse puudumise tõttu nimetatud asjaolu tõendamist mittevajavaks. Kostjad põhjendavad oma vastuväidet hagile sellega, et hageja on tehingu tühistamise avalduse tühistanud ja tehinguid kinnitanud (I kd, tl 119). Kohus on seisukohal, et tehingu tühistamise avalduse kui ühepoolse tehingu tühistamine ei ole võimalik. Samuti ei ole võimalik juba tühistatud tehingu muutmine tehingu kinnitamisega kehtivaks.

§ 72

võimaldab tahteavalduse tagasi võtta.

§ 72

sätestab, et tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Kostjad ei tugine tehingu tagasivõtmisele

§ 72kohaselt.

Seetõttu ei oma hageja poolt tehingu tühistamise avalduse tühistamine ja tehingu kinnitamine õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul esinesid tehingu tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. 10.

§ 131

lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. 7

(9)11. Hageja on avaldanud täitedokument 2 kohta järgmist: Hageja ja kostja II juhatuse liige Xxxxosales täitedokumendi 2 sõlmimisel nii hageja kui ka kostja II esindajana; Täitedokumendi 2 kohaselt on koheselt sundtäidetava nõude suuruseks ligikaudu 1,4 miljonit eurot; Tehing tehti ilma mingi majandusliku põhjenduseta; Tehing on tehtud hageja vara kõrvaletoimetamiseks (I kd, tl-d 11-13). Kohtu hinnangul on täitedokument 2 on sõlmitud tingimustel, mis on vastuolus esindatava huvidega. Tagamata nõuete osas võlatunnistuse sõlmimine ja nõude osas kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimine on vastuolus äriühingu huvidega, sest võimaldab võlausaldajal pöörata nõude ilma selle sisulise põhjendatuse kontrollimiseta äriühingu varale. Sellise äriühingule otseselt kahjulikel tingimustel lepingu sõlmimine rikub juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest leping ei ole sõlmitud käibes vajalikku hoolt järgides. Mõistlikult käituv ettevõtja ei tunnusta võlausaldaja tagamata nõuet ilma omapoolset vastusooritust (nt kohustuse täitmiseks mõistliku täiendava tähtaja saamine) ega alluta end kohesele sundtäitmisele. Kostjat II esindas täitedokumendi sõlmimisel hageja juhatuse liige, mistõttu teadis kostja II juhatuse liikme kohustuse rikkumisest. Sellist rikkumist

§ 131lg 1 järgi ka eeldatakse.

Kostja II ei ole antud eeldust ümber lükanud. Kohus on seisukohal, et kostja II ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub täitedokumendi 2 sõlmimine hageja huvides. Kostjad on viidanud käesoleval juhul sellele, et hageja osanike vahel on konflikt ning hageja juhatuse liige Xxxxsõlmis lepingu hageja kinnisasja koormamiseks hüpoteegiga hageja kontrolli all oleva osaühingu kasuks. Kohus on seisukohal, et ühe juhatuse liikme poolt osaühingu vara põhjendamatu koormamise korral on sobivaks õiguskaitsevahendiks

§ 131

lg 1 järgi tühistamisavalduse esitamine, mitte kokkuleppe sõlmimine, mille alusel on võimalik pöörata koheselt sissenõue olulisele osale osaühingu varast. 12. Hageja on avaldanud täitedokumendi 1 kohta, et see on sõlmitud majandusliku põhjenduseta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja I teadis või pidi teadma juhatuse liikme kohustuse rikkumisest. Seetõttu ei ole täidetud

§ 131lg 1 kohaldamise eeldused.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjaga I sõlmitud lepingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

  1. Kohus leidis eelnevalt, et tühistamise avalduste kättetoimetamine ei vaja tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle. Kostjaga II sõlmitud lepingu tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, mistõttu on kostjaga II sõlmitud täitedokument tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Selle alusel ei ole võimalik läbi viia täitemenetlust. Kohus rahuldab hagiavalduse kostja II vastu esitatud nõude osas ja tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 014/2015/1657 lubamatuks. Kostja I vastu esitatud hagiavalduse jätab kohus rahuldamata.
  2. Hageja on tuginenud täitedokumendi 1 heade kommetega vastuolule. Kohus on seisukohal, et iseenesest ei ole kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt saaks sellise sisuga tehingu lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping tühine.
  3. Kohus tühistab hagi tagamise, sest see ei ole lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik (TsMS § 386 lg 4; 445 lg 2). 8

(9)16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi kostja I vastu esitatud nõudes rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab kostja I menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagi kostja II vastu esitatud nõudes ja tegi sellega otsuse kostja II kahjuks. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja II kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja ka täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.