Obsah (6)

§ 107§ 150§ 664§ 660§ 76§ 92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Juhan Sarv, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 9. august Tartu Tsiviilasja number 2-17-3201 Tsiviilasi Silva-Agro OÜ hagi Il

§ 107

kuulub rakendamisele analoogselt ka kohtu erinevate kohtumajade menetluses olevates tsiviilasjades.

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 18.05.2017.a. kohtumäärus ja jätkata menetlust Tartu Maakohtu Valga kohtumajas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus Tartu Maakohtu 18.05.2017 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata, kuna maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv (50 eurot) tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata

§ 150lg 1 p 3 alusel.

Riigilõivu tagastamise eelduseks on määruskaebuse esitaja poolt avalduse esitamine kooskõlas

§ 150lg-ga 4.

6. Vastavalt

§ 664

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. 7.

§ 664

lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 8.

§ 660

alusel võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Vaidlus käib selle üle, millises Tartu Maakohtu kohtumajas asja arutatakse. Tegu ei ole asja üleandmisega kohtualluvuse järgi

§ 76lg 1 mõttes.

Asja 2 üleandmise peale sama maakohtu teisele kohtumajale ei näe seadus ette võimalust määruskaebust esitada. 9. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kahetsusväärselt loonud kaks tsiviilasja ja võtnud nad erinevates kohtumajades menetlusse, kuigi tegemist on ühe vaidlusega samade poolte vahel.

§ 92

ja § 74 lg 2 kohaselt peab töötajale tema soovil olema tagatud töövaidluse lahendamine elukoha järgses kohtumajas. Käesoleval juhul on menetlusse võetud nii töötaja kui tööandja hagi, seetõttu peab maakohus tagama asja suulise arutamise töötaja elukohajärgses maakohtu kohtumajas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tööjaotusplaaniga saab tsiviilasjade jagamise küsimusi korraldada erinevate kohtumajade vahel, kuid kui menetlusosalisel on seadusest tulenev õigus kohtumaja valikul ja ta soovib seda õigust kasutada, peab maakohus tagama asja suulise arutamise kooskõlas seadusega, käesoleval juhul Valga kohtumajas. Ka Kohtute seaduse § 111 lg 2 kohaselt ei või kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajas. /digitaalselt allkirjastatud/ Mati Kartau /digitaalselt allkirjastatud/ Juhan Sarv 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi