Obsah (4)

§ 201§ 61§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits 24.07.2017, Tartu 3-16-265 Kale

§ 201lg 4).

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.

1. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsus tehti 12.05.2016, aga 23.05.
2. a seisuga ei olnud see temani jõudnud. Kaebaja läks ise kohtumajja otsust otsima 3 ja sealt väljastati talle otsus. Kaebaja leiab, et tegelikult ei olegi talle otsust saadetud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et toimikust nähtub, et halduskohtu 12.05.
3. a otsust üritati kaebajale kätte toimetada kahel korral (18.05.2016 kell 10:00 ja 23.05.2016 kell 9:45) aadressile, mille kaebaja ise istungil andis oma elukoha aadressiks (tl 43p, 51p). Väljastusteatelt nähtub, et kohtuotsuse kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid põhjusel, et kaebajat ei olnud kodus. Seejärel saabus otsus tagasi halduskohtule. Halduskohus väljastas kaebajale otsuse 23.05.2016 (tl 50). Kuna kohus väljastas kaebajale otsuse 23.05.2016, ei pidanud halduskohus otsust enam kaebajale postiteenuse vahendusel uuesti edastama.
4. Kaebaja väitis halduskohtu istungil, et ta avastas jalanõude lõhkumise kaks päeva hiljem kuna ei käinud õues. Kohtu märkuse peale, et see ei saa vastata tõele, sest kahjunõue on esitatud 30.11.2015, tunnistas kaebaja eksimust ning märkis, et esitas kahjunõude järgmisel päeval pärast läbiotsimist (tl 42p). Valvur G. Leego tunnistuse kohaselt sai ta juba 29.11.2015 kaebaja käest teada, et kambris oli lõhutud jalanõu (tl 45). Apellatsioonkaebuses märgib kaebaja, et ei käinud jalutamas läbiotsimise päeval ja ka sellele järgneval päeval (tl 55p). Tartu Vangla V üksuse inspektor-kontaktisik Tiia Tulvik saatis valvur G. Leegole e-kirja 30.11.2015 kell 14:40 (tl 7), milles märkis, et kaebaja esitas kahjunõude seoses läbiotsimise käigus lõhutud jalanõuga ning palus G. Leegol asjaolusid selgitada. Eeltoodud kirja saatmise kellaajast nähtub, et kaebaja kahjunõue oli esitatud hiljemalt 30.11.
5. Kuna läbiotsimist teostati 29.11.2015 u 10:30, ei vasta tõele kaebaja väide, et ta avastas lõhutud jalanõud kaks päeva hiljem. Eelnevast tulenevalt ei pea kaebaja ütlused kinga väidetava lõhkumise avastamise aja osas paika. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu kahandab oluliselt ka ülejäänud kaebaja väidete usaldusväärsust. 13.

§ 61

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 61lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebaja kambrikaaslane on seletuskirjas (tl 4) märkinud, et on tutvunud kaebaja esitatud materjalidega sh halduskohtule esitatud kaebusega ning on seisukohal, et kõik toimus täpselt nii nagu kaebaja selgitanud on. Ringkonnakohus leiab, et kambrikaaslase üldsõnaline kinnitus ei kinnita toimunut, sest teda ennast kambris läbiotsimise ajal ei olnud. Samuti ei saa ta kinnitada ka asjaolu, et valvur käis kaebajalt supinaatorit nõudmas, kuna Tartu Vangla esitatud videosalvestisest sellist toimingut ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et videosalvestist nähtub, et pärast kambri läbiotsimist sisenes kambrisse lisaks kaebajale ja tema kambrikaaslasele veel kaks kinnipeetavat. Seejärel käis üks neljast kambris viibijatest isikutest kambrist välja ja tagasi sisse ning läks uuesti välja. Umbes 16 minutit pärast kambri läbiotsimist tuli kambri ukse taha valvur G. Leego ning keeras ukse lukukeele võtmega sisse ning astus seejärel pikki koridori edasi. Videost on näha, et lukukeeramise ajal tuli tagasi ka kambrist väljunud isik ja sisenes kambrisse vahetult pärast valvuri lahkumist. Videost ei nähtu, et valvur G. Leego oleks kaebaja kambri ukse juures kinnipeetavatelt midagi küsinud või nõudnud. Lähtuvalt eelnevast ei kinnita videosalvestis kaebaja väiteid lõhutud supinaatori väljaandmise kohta ning seega ka kambrikaaslase üldsõnaline seisukoht ei saa kinnitada kaebaja väidet nagu oleks valvur käinud supinaatorit nõudmas.

1. Kaebaja on vanglale esitatud kaebuses väitnud, et jalanõudel on liimtallad, ühel rebis valvur selle sisu jõuga lahti, mille tulemusel jalanõus olev supinaator murdus pooleks (tl 6). Halduskohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et piiratud aja jooksul oleks olnud võimalik teostada sellist raskejõulist toimingut. Halduskohus lähtus hinnangu andmisel sellest, et jalatsid olid liimtallaga, terved ning ka kaebaja väitest, et jalatsid ei käinud servadest niisama lihtsalt lahti. Ringkonnakohus möönab, et kui king oli terve, sisu oli liimitud, siis kinga lõhkumine sellisel kujul nagu väidab kaebaja, nõuab tugevat füüsilist jõudu. 4
2. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et kohus jättis tähelepanuta et ekspertiisi käigus lõhuti ka teine jalanõu. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohus saab menetleda asja ulatuses, milles on isikul läbitud kohtueelne menetlus ning sellest lähtuvalt ei võta ringkonnakohus seisukohta ekspertiisi käigus lõhutud teist jalanõud puudutavatele väidetele.
3. Eelnevalt tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.05.
4. a otsuse muutmata.
5. Tulenevalt

§ 108lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest. Seega jäävad vastavalt

§ 118

lg-le 3 kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/