Obsah (6)

§ 19§ 185§ 203§ 162§ 108§ 210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.07.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1193 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks OÜ Olv

) § 48 lg 1 kohaselt võib kohus liita kaebused ühte menetlusse, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

§ 185

lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme 5 kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 203

lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

1. peatükist ei tulene teisiti.
2. Haldusasjad nr 3-17-1193 ja 3-17-1209 on käesoleval hetkel sama kohtu menetluses ning mõlemas menetluses on menetlusosalisteks OÜ Olvaria ja MTA. Mõlemas haldusasjas on tegemist OÜ Olvaria määruskaebusega Tartu Halduskohtu määruse peale, millega halduskohus andis MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks. Määruskaebus ning ka vastus määruskaebusele on mõlemas asjas esitatud ühe dokumendina. Ringkonnakohtu hinnangul oleks olnud võimalik mõlemas asjas esitatud taotlusi lahendada ka ühes menetluses, kui need oleks esitatud üheaegselt. Ringkonnakohtu arvates võimaldab määruskaebuste ühine menetlemine nende asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt liidab ringkonnakohus haldusasjad nr 17-1193 ja 3-17-1209 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-17-
3. II
4. Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-17-1209 esitatud määruskaebus tuleb rahuldada ning haldusasjas nr 3-17-1193 esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.06.
5. a määruse haldusasjas nr 3-17-1193 põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209 tuleb ringkonnakohtu hinnangul tühistada. 11. Halduskohus on 05.06.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1193 andnud MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 141 578,33 eurot. 12. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb halduskohtul MKS § 136¹ lg 1 alusel täitetoiminguks luba andes kontrollida: kas

1. a)maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust;
2. b)kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine;
3. c)maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;
4. d)sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning
5. e)kas halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg § 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50; RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-8-13, p 11; 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 10). 13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus antud asjas õigesti kindlaks teinud, et eelpool nimetatud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Maksuhaldur on 14.03.2016. a korraldusega alustanud maksumenetlust OÜ Olvaria 2015. a jaanuar – detsember käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks ning 23.05.2017. a teatega laiendanud üksikjuhtumi kontrolli ka perioodide 2015 veebruar kuni august ning november ja detsember osas ka tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsusele. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 02.06.2017 halduskohtule esitatud taotluses ning selles viidatud ning taotlusele lisatud kontrollakti projektis toodud asjaolude alusel määruskaebuse esitajale maksukohustuse summas 141 578,33 eurot määramine tõenäoline. Maksuhaldur on loataotlusest põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt on tal tekkinud põhjendatud kahtlus, et hilisem maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevusest tulenevalt osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus on MTA põhjendustega nõustunud. Samuti on nii MTA taotluses kui ka halduskohtu määruses märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab. 6 14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et MTA taotlus ja halduskohtu luba pangakontode arestimiseks on ennatlikud ja põhjendamatud, kuna OÜ Olvaria suhtes ei ole maksuotsust ega isegi kontrollakti koostatud. MKS § 136¹ lg-st 1 sätestatud juhul on täitetoimingute sooritamine halduskohtu loal võimalik juba maksude tasumise õiguse kontrollimise etapis. Kui üldjuhul saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui maksukohustus on siduvalt kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida, siis MKS § 136¹ lg 1 kohaselt võib täitetoiminguid halduskohtu loal sooritada ka juhul, kui juba maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur alustas OÜ Olvaria suhtes maksumenetluse. Kui Riigikohus on näiteks käimasolevat vastutusmenetlust või käibemaksu tagastusnõude tuvastamise menetlust pidanud piisavaks, et tegemist oleks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega MKS § 136¹ lg 1 mõttes (vt nt RKHKm 05.04.2017, 3-3-1-68-16, p 11), siis käesolevas asjas on maksuhaldur alustanud maksumenetluse juba 14.03.2016. a korraldusega ja laiendanud seda 23.05.2017. a teatega. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et teda ei ole maksumenetluse alustamisest teavitatud. Maksumenetluse käigus on juba koostatud ka kontrollakti projekt, milles on välja toodud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ja esmased järeldused. Seega ei peagi MKS § 136¹ lg 1 alusel täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemisel maksuotsust ega kontrollakti koostatud olema. Kui maksuotsus oleks tehtud, puuduks maksuhalduril vajadus MKS § 136¹ lg 1 alusel halduskohtult täitetoimingute sooritamiseks luba taotleda. Maksukohustuse määramist puudutavad vastuväited on määruskaebuse esitajal võimalik esitada maksumenetluse käigus. 15. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhalduri põhjendused põhjendatud kahtluse kohta on asjakohatud. Riigikohtu praktika kohaselt on täitetoiminguks loa andmine MKS § 136¹ alusel oma olemuselt prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 22). Ringkonnakohtu praktikas on seda seisukohta täiendatud, leides, et selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi, MKS § 136¹ alusel täitmist tagavate toimingute ennetav kohaldamine ongi ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks (Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2014. a määrus asjas nr 3-14-50805, p 13). 16. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur oma 02.06.2017. a taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendanud. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Olvaria on toime pannud maksupettuse ning kuna ta on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, siis on alust arvata, et ta võib seda teha ka tulevikus. Samuti on maksuhaldur oma taotluses viidanud OÜ Olvaria ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes. Määruskaebuse esitaja ei ole neid väiteid määruskaebuses usutavalt ümber lükanud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kõik maksuhalduri poolt maksumenetluses välja selgitatud asjaolud ning 02.06.2017. a taotluses viidatud määruskaebuse esitaja käitumist maksuõigussuhetes 7 iseloomustavad asjaolud kogumis on piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et määruskaebuse esitaja võiks tulevikus hakata võimalikku maksuvõlga vältima. 17. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et seadus ei kohusta äriühingut omama kinnis- ega vallasvara ning väärtpabereid, kuid arvestades OÜ Olvaria varalist seisu ei saa kindel olla, et OÜ-l Olvaria on tulevikus piisavalt vahendeid võimaliku määratava maksukohustuse tasumiseks. OÜ Olvaria 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu 2015. a müügitulu kokku summas 100 109 eurot. Seega on tulevikus tõenäoliselt määratav maksusumma suurem, kui äriühingu aasta müügitulu. Määruskaebuse esitaja on küll väitnud, et tema käive on keskmiselt 30 000 – 60 000 eurot kuus, kuid ei ole vastavaid tõendeid kohtule esitanud. 2016. a majandusaasta aruanne on OÜ-l Olvaria äriregistri teabesüsteemi andmetel tähtaegselt esitamata. Samuti on äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l Olvaria esitamata kahe viimase kuu käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Määruskaebuse esitaja on ka ise väitnud, et pangakontode arestimise tõttu on OÜ Olvaria majandustegevus praktiliselt seiskunud ning kontode arest võib ettevõtte pankrotti viia. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad määruskaebuse esitaja nimetatud väited MTA seisukohta, et tulevase võimaliku maksukohustuse täitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tal ei esineks tulevikus raskusi võimaliku määratava maksukohustuse täitmisega. 18. Määruskaebuse esitaja leiab, et äriühingu pangakontode arestimine on ebaproportsionaalne meede, mis viib ettevõtte pankrotti. Ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et käesoleva asja asjaolusid arvestades puudub alternatiivne meede, mis oleks sama efektiivne. Määruskaebuse esitajal puudub registervara ning ettemaksukonto saldo on 0 eurot. MTA on vastuses määruskaebustele selgitanud, et määruskaebuse esitajal on oma pangakontolt majandustegevuse jätkamise eesmärgil kooskõlastatult MTA-ga võimalik makseid teha. Seetõttu on määruskaebuse esitaja majandustegevuse jätkamine võimalik. Määruskaebuse esitaja majandustegevuse jätkumine on ka maksuhalduri huvides, kuna arvestades määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu, on ainult majandustegevuse jätkamise kaudu võimalik tagada võimaliku määratava maksukohustuse tasumine tulevikus. 19. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus haldusasjas nr 3-11-1193 rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1193 muutmata. III 20. Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus on 06.06.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1209 MTA-le pangakontode arestimiseks luba potentsiaalsete täitekulude tarvis luba andes eksinud kehtiva õiguse vastu. 21. Kõigepealt leiab ringkonnakohus, et halduskohtu 06.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 resolutsiooni p 2 ei ole kooskõlas

§ 162

lg-ga 1, mille kohaselt peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga kaebuse nõuded selgelt ja ühemõtteliselt.

§ 203lg 2 kohaselt kohaldub nimetatud säte ka määruskaebemenetluses.

Halduskohus on 05.06.

1. a määruse haldusasjas nr 3-17-1193 resolutsiooni p-ga 2 andnud MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 141 578,33 eurot ning päev hiljem, 06.06.
2. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1209 andnud MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 12 814,05 eurot. Halduskohtu 06.06.
3. a määruse resolutsioonist ei selgu, et tegemist on eelmisel päeval juba määratud summale lisanduva summaga. See selgub üksnes kohtumääruse põhjendusi lugedes.

§ 162

lg 4 esimese lause, koostoimes

§ 203

lg-ga 2 kohaselt peab ka kohtumääruse resolutsioon olema arusaadav ja täidetav 8 määruse muude osadeta. Seega ei pruugi halduskohtu 06.06.

1. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 resolutsiooni p 2 olla, arvestades päev varem tehtud määrust haldusasjas nr 3-17-1193, üheselt arusaadav ei menetlusosalistele ega ka krediidiasutustele, kellele maksuhaldur andis halduskohtu lubade alusel korralduse pangakontode arestimiseks. See ei ole siiski veel aluseks määruse tühistamisele.
2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 06.06.
3. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209 tuleb tühistada seetõttu, et täitekulude lisamine arestitavale summale ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole täitetoimingute loataotluse põhjendatuse kontrollimisel välistatud ka vara võõrandamisega seotud võimalike kulude arvestamine, kui sundtäitmine võib seisneda kinnistute müümises, milleks on pädev kohtutäitur (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50 j; 28.01.2013, 3-3-1-16-12, p 16). Maksuhaldur on halduskohtule esitatud loataotlustes märkinud, et juhul kui OÜ Olvaria esitab tagatise, kaasnevad tagatise realiseerimisega sundtäitmise korral ka täitekulud, mis vastavalt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seadusele on 141 578,33 euro suuruse summa korral 12 814,05 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus on märkinud, et kuna MKS § 130-131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis tuleb täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda eelkõige võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses (RKHKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50 j). Seega juhul, kui maksuhaldur taotleks käesolevas asjas hüpoteegi seadmist äriühingu varale, võiks nimetatud summas täitekulude lisamine olla põhjendatud. Käesolevas asjas on maksuhaldur taotlenud aga määruskaebuse esitaja pangakontode arestimist.
4. Riigikohus ei pea põhjendatuks täitekulude lisamist arestitavale summale, kui toiming, milleks halduskohtult luba taotletakse, seisneb aresti seadmises maksuhalduri hallatavatele rahalistele nõuetele (tagastusnõue, ettemaksukonto) (RKHKm 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub nimetatud põhimõte ka olukorras, kus maksuhaldur taotleb luba aresti seadmiseks äriühingu pangakontole. MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg 1 kohaselt on maksuhalduril endal õigus anda krediidiasutusele korraldus kanda äriühingu pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. Sellega ei kaasne maksuhaldurile kohtutäituri täitekulusid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et juhul, kui OÜ Olvaria esitab tagatise ning võib tekkida vajadus tagatise realiseerimiseks, siis võivad tekkida ka täitekulud. Samas MKS § 121 kohaselt määrab maksuhaldur, kui suur tagatis tuleb esitada ning tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Seega on iseenesest põhjendatud maksuhalduri 06.06.
5. a loataotluses märgitu, et OÜ Olvarial on tema vastu suunatud täitetoimingu lõpetamiseks võimalik esitada tagatis suuruses 154 392,38 eurot (141 578,33+12 914,05), kuid pangakontode arestimiseks loa andmisel täitekuludega arvestamine käesoleval juhul põhjendatud ei ole. Ka tagatissumma deposiiti kandmise korral on maksuhaldur tagatissumma suuruseks märkinud üksnes võimaliku määratava maksusumma suuruseks 141 578,33 eurot. Seega on halduskohus ringkonnakohtu arvates ebaõigesti andnud 06.06.
6. a määrusega loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks ka võimalike täitekulude osas summas 12 814,05 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus haldusasjas nr 3-17-1209 rahuldada ja Tartu Halduskohtu 06.06.
8. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209 tühistada. IV
9. Määruskaebuse esitaja on palunud jätta menetluskulud MTA kanda. Määruskaebuse esitaja on tasunud mõlemas haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jättis haldusasjas nr 3-17-1193 esitatud määruskaebuse rahuldamata, jääb 9 selles haldusasjas tasutud riigilõivu kulu määruskaebuse esitaja kanda. Haldusasjas nr 3-17-1209 määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb selles asjas tasutud riigilõiv 15 eurot MTA-lt määruskaebuse esitaja kasuks välja mõista. 26.

§ 210

lg 1 sätestab: „Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse või muu määruse peale, mis takistab asja edasist menetlust, esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võib lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks.“ Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas asjas ei ole esitatud määruskaebust kaebuse menetlusse võtmata jätmise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ega menetluse lõpetamise määruse peale, samuti kuna käesolevas asjas tehtav ringkonnakohtu määrus ei takista kuidagi asja edasist menetlust, siis võib määruskaebuse

§ 210lg 1 ls 1 alusel vaadata läbi üks ringkonnakohtu kohtunik.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ 10