← Eesti

3-17-1063/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. august 2017, Tartu 3-17-1063 Haldusasi OÜ MRP Linna Liinid kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni
  2. mai
  3. a otsuse nr 56-17/180918 ja Tartu Linnavalitsuse
  4. aprilli
  5. a käskkirja nr 112 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  6. juuni
  7. a otsus OÜ MRP Linna Liinid apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant OÜ MRP Linna Liinid, esindaja Allan Viirma Vastustaja Tartu linn, esindajad v.adv Priit Lätt ja adv Erki Fels RESOLUTSIOON Jätta OÜ MRP Linna Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. juuni
  9. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  10. august
  11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Linnavalitsus avaldas
  13. detsembril 2016 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke hanketeate „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks
  14. juuli 2019–
  15. juuni 2029“ (viitenumber 180918). OÜ MRP Linna Liinid esitas selles hankemenetluses pakkumuse. Hankija kvalifitseeris
  16. märtsil 2017 seitse pakkujat, sh OÜ MRP Linna Liinid.
  17. Tartu Linnavalitsuse
  18. aprilli
  19. a käskkirjaga nr 112 lükati OÜ MRP Linna Liinid pakkumus tagasi, põhjusel, et see ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
  20. OÜ MRP Linna Liinid esitas
  21. aprillil 2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)
  22. aprilli
  23. a käskkirja peale vaidlustuse. VAKO jättis
  24. mai
  25. a otsusega nr 56 17/180918 vaidlustuse rahuldamata.
  26. OÜ MRP Linna Liinid esitas
  27. mail 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO
  28. mai
  29. a otsuse tühistamist ja Tartu linnavalitsuse
  30. aprilli
  31. a käskkirja nr 112 kehtetuks tunnistamist. Pärast kaebaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kohustamist ja VAKO vaidlustusmenetluse toimiku esitamiseks kohustamist edastas Tallinna Halduskohus määrusega OÜ MRP Linna liinid kaebuse kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt pakkumuse koguhind
  32. aastal on üksnes see hind, millega teenust
  33. aastal, s.o
  34. juulist
  35. detsembrini, osutatakse. Hankija on HD joonealuses märkes selgelt välja toonud, et teenust osutatakse
  36. aastal üksnes teisel poolaastal. Selgusetuks jääb, miks soovitakse kogumaksumust
  37. aasta kohta tervikuna, kui hankija on joonealuses märkuses selgitanud, mis perioodi osas tasu tuleb arvutada. HD-st ei tule tingimust, et vormile 4 kantud arvestusliku liinikilomeetrite arv tuleks korrutada liinikilomeetri hinnaga. Kaebaja ei saanud mõistlikult järeldada, et hankija soovib saada hinnapakkumist kogu aasta kohta. Pakkujal tuli ise välja arvestada
  38. aasta läbisõit ja teenuse kogumaksumus
  39. juulist kuni
  40. detsembrini
  42. OÜ MRP Linna Liinid esitas
  43. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019-30.06.2029“ peatamist kuni haldusasjas 3-17-1063 tehtava otsuse jõustumiseni.
  44. Tartu Halduskohus rahuldas
  45. juuni
  46. a määrusega OÜ MRP Linna Liinid esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas Tartu linnal riigihankes „Tartu linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks
  47. juuli 2019–
  48. juuni 2029“ (viitenumber 180918) edasine tegevus pakkumuste hindamisel ja hankelepingu sõlmimisel. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
  50. juuni
  51. a otsusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata OÜ MRP Linna Liinid kaebuse VAKO
  52. mai
  53. a otsuse nr 56-17/180918 ja Tartu Linnavalitsuse
  54. aprilli
  55. a käskkirja nr 112 tühistamiseks ja tühistas
  56. juuni
  57. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse alates
  58. juunist 2017 kell 24.
  60. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 2, kuna hanke alusdokumendid ei ole hankija tahteavaldus. HD p-s 6.1.2 märgitakse: „Pakkumus esitatakse busside ja veoteenuse hinna kohta, pakkumus koosneb järgmistest osadest: [---] hinnapakkumisest normaal- ja liigendbussi kohta ning koguhinnast aastas (hinnapakkumus, sh hinna kujunemise kontrollimist võimaldavad hinnakomponendid tuleb esitada vormi 4 kohaselt, kui mingit kululiiki ette ei nähta, tuleb see tabelis kajastada 0-eurose kuluga, kui esine tabelis nimetamata kululiik, tuleb vastav rida lisada) [---].“
  61. Kohus nõustus, et HD p 6.1.2 ja vormi 4 mõttega on kooskõlas tõlgendus, kus
  62. aasta kogumaksumus saadakse seeläbi, et vormi 4 normaal- ja liigendbussi
  63. a arvestuslik liinikilometraaž korrutatakse vormi 4 lahtris märgitud ühe liinikilomeetri hinnaga. HD p 6.1.2 ja vormi 4 vastava lahtri mõtteks ei ole see, et iga pakkuja hakkab ise nt kuude, päevade, tundide vm ajaühikute kaupa reaalset läbisõitu arvutama ning selle alusel pakkumuse kogumaksumust kujundama. Selline lähenemine tooks kaasa olukorra, kus hinna kujunemine ei oleks jälgitav ega läbipaistev ning pakkumuste hindamine ei toimuks võrdsetel alustel. Kaebaja pakkumuse kogumaksumus on ca kaks korda madalam kui teiste pakkujate pakkumused, kuna nemad võtsid arvestuse aluseks aasta. Samas on kaebaja ühe liinikilomeetri hind kallim (normaalbussil 1,829 eurot ja liigendbussil 3,300 eurot) kui mõnel teisel pakkujal. Eeltoodust järeldub, et joonealuse märke nr 6 näol on tegemist informatiivse teabega, mitte HD regulatiivse tingimusega. Järeldust ei muuda kaebaja esitatud asjatundja arvamus. Asjatundja on vaidlusalust tingimust hinnanud üksnes keeleliselt ja vormi 4 joonealuse märkuse nr-ga
  64. Asjatundja ei ole arvestanud HD mõtet ega HD teisi tingimusi.
  65. Kaebaja tegevust võis hankija esmapilgul käsitleda ka kui ilmse arvutusveana, sest hankija ei teadnud, miks kaebaja kogumaksumus ei vasta arvestusliku liinikilometraaži ja ühe liinikilomeetri 2 hinna lahtrites märgitud andmetele. Andmete erinevus tekkis sellest, et kaebaja oli arvutamise aluseks võtnud valed lähteandmed. Kaebaja aga ei nõustunud ilmse arvutusvea parandamisega. Seega tuli kaebaja pakkumus ka RHS § 50 lg 5 alusel tagasi lükata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  66. OÜ MRP Linna Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas OÜ MRP Linna Liinid ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada esialgse õiguskaitse korras hankemenetlus „Tartu Linna avaliku bussiliiniveo teenuse tellimine perioodiks 01.07.2019 – 30.06.2029“ kuni haldusasjas 3-17-1063 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
  68. juuni
  69. a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata OÜ MRP Linna Liinid taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
  70. juuli
  71. a määrusega jättis Riigikohus menetlusse võtmata OÜ MRP Linna Liinid määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  72. juuni
  73. a määruse tühistamiseks.
  74. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole üheski HD sättes märgitud, et kandes vormile 4
  75. aasta kogumaksumust, tuleb pakkujal lähtuda vormile 4 kantud arvestuslike liinikilomeetrite arvust ning korrutada see pakkumuses näidatud liinikilomeetri hinnaga. Reaalne läbisõit
  76. aastal kujunebki (sisuliselt poole) väiksemaks kui vormil 4 märgitud kilometraaž. Lisades märke “Pakkuja peab arvestama, et teenuse osutamine algab
  77. juulil 2019.a, seega kujuneb pakkuja 2019.a reaalne läbisõit väiksemaks ” juhtis vastustaja just nimelt pakkujate tähelepanu asjaolule, et seda märkust tuleb kogumaksumuse pakkumisel arvestada. Kui nõustuda, et märkuse näol on tegemist informatiivse teabega, mitte HD regulatiivse tingimusega, siis jääb üldse arusaamtuks sellise märkuse lisamise vajadus ja mõtekus. HD ei ole dokument, kus hoiatatakse pakkujat selle eest, et ta ei saa
  78. aastal teenuse eest tasu, mis oleks ligilähedaseltki nii suur, kui tema poolt pakutud teenuse kogumaksumus. Nn arvestuslik aastahind ei võimalda prognoosida, milline kulu uue teenusepakkujaga kohaliku omavalitsuse eelarvele
  79. aastal kaasneb. Vastava kulu prognoosimisel ei saa kõrvale jätta asjaolu, et teenuse osutamine algab
  80. juulil.
  81. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  82. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti kirjeldanud kogumaksumuse arvutamise loogikat – vormi 4 lahtris märgitud normaalbussi ja liigendbussi
  83. a arvestuslik liinikilometraaž korrutatakse vormi 4 lahtris märgitud ühe liinikilomeetri hinnaga – ning leidnud, et vormi 4 joonealune märkus oli üksnes informatiivne. Kaebaja positsioon menetluses tugineb vormi 4 joonealusel märkusel ja selle tõlgendamisel tehtud meelevaldsetel järeldustel. Samas kaebaja esitatud kogumaksumuse kujunemine ei ole jälgitav. Teada ei ole, kuidas leida kaebaja arvestuse aluseks võetud kilometraaži. Kaebaja subjektiivsest äranägemisest arvutatud kilometraaž muudab tema pakkumuse võrreldamatuks teiste pakkujatega, kes on kõik ühetaoliselt lähtunud hankija antud arvestuslikust kilometraažist
  84. aastal. Tegelikkuses Vormil 4 paiknev joonealune märkus sisaldab endas veelkordset meeldetuletust, et teenuse osutamine algab
  85. juulil 2019 ning reaalne läbisõit kujuneb väiksemaks. See märkus ei andnud pakkujatele alust eirata HD punkti 6.1.2 ja vormis 4 toodud tabelit. Tõlgendus, mille kohaselt arvestuslikust liinikilometraažist lähtuda ei tule, on ilmselges vastuolus hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega ning võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti riigihanke korraldamise eesmärgiga. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  86. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
  87. juuni
  88. a otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  89. Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selles, kas kaebaja oli õigustatud esitama hankemenetluses pakkumise lähtudes tegelikust teenuse osutamise perioodist
  90. aastal või oli ta pakkumuses
  91. aastal teenuse kogumaksumuse märkimisel kohustatud lähtuma HD vormil 4 märgitud liinikilomeetrite arvust.
  92. Ringkonnakohus on jätkuvalt
  93. juuni
  94. a määruses väljendatud seisukohal, et hanke alusdokumentide tõlgendamisel ei ole alust juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 2, s.o avalikkusele suunatud tahtevalduse tõlgendamise reeglitest, vaid rakendada tuleb õiguse tõlgendamise tavapäraseid meetodeid. See, et hankedokumentide tõlgendamisel ei saa aluseks võtta üksnes nn kolmanda mõistliku isiku arusaama tuleneb selgelt ka RHS § 56 lg-st
  95. Selle sätte kohaselt igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Seega kahtluse korral on eelkõige hankijal õigus ja kohustus selgitada milline on hankedokumentide tähendus, m.h milliste tingimustega tuleb arvestada pakkumuse esitamisel. Hankedokumentide tõlgendamisel ei ole määrav pakkuja ega nn mõistliku kõrvaltvaataja arusaam hanketingimustest, tingimuste süsteemsel tõlgendamisel on esiplaanil hanke korraldamise eesmärk ja hankemenetluse üldised põhimõtted. Vastavalt ei saa hanke tingimusi tõlgendada ainuüksi nende grammatilisele analüüsile tuginedes, kuna seegi võiks viia tulemusele, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega. Halduskohus on seega põhjendatult selgitanud, et kaebaja esitatud asjatundja arvamuse (tl 58-60) seisukohad ja järeldused ei ole asja lahendamisel määravad, sest tuginevad üksnes HD keelelisele analüüsile, jättes kõrvale hanke eesmärgi ja hankemenetluse olemuse.
  96. Tulenevalt RHS § 3 lg-st 1 hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
  97. HD p 6.
  98. kohaselt tuli pakkumus esitada busside ja veoteenuse hinna kohta ja see pidi koosnema andmetest hankelepingu täitmiseks pakutavate busside kohta (HD 6.1.1.) ja hinnapakkumusest normaal- ja liigendbussi kohta ning koguhinnast aastas (HD 6.1.2.). Hinnapakkumus, sh hinna kujunemise kontrollimist võimaldavad hinnakomponendid tuli esitada vormi 4 kohaselt. HD lisana esitatud vormil 4 tuli pakkujatel esmalt esitada andmed muutuv- ja püsivkulude ning kasumi kohta, sellele järgnevas tabeliosas aga liinikilomeetri hinna ja kogumaksumuse kohta. Viidatud osa tabelist oli esitatud kujul: 4 Menetlusosalised on eri meelt selles, kas tabeli joonealuse märkuse 6 tähenduseks on, et pakkuja pidi ise arvestama
  99. aasta tegeliku liinikilomeetrite arvu ning selle alusel esitama kogumaksumuse
  100. aasta kohta või tuli pakkumuse esitamisel lähtuda hankija poolt tabelisse kantud arvestuslikust liinikilometraažist.
  101. Ringkonnakohtu hinnangul kohustusega esitada pakkumus vormi 4 kohaselt nägi hankija ette, et pakkujatel tuleb täita tühjad lahtrid vormil esitatud tabelis, lähtudes seejuures lahtrite nimetustest ja juba täidetud lahtritesse kantud andmetest. Selline seisukoht on kooskõlas tavaarusaamaga tabeli kujul esitatud vormi täitmisest, samuti vormil esitatud hankija selgitusega: „Tabeli kõik read peavad olema täidetud. Kui mingi kululiigi suhtes kulu ette ei nähta tuleb see tabelis kajastada 0.- € kuluna.“ Seega nõudis hankija tabeli kõigi ridade täitmist, andmata sealjuures pakkujatele juhtnööre tabeli juba täidetud lahtrite andmete muutmiseks. Ka HD p 6.2.
  102. sätestab reeglid pakkumuse esitamiseks, nõudes seejuures, et pakkuja arvestaks töömahtude kirjeldusega. HD p 10 järgi parima pakkumuse väljaselgitamiseks võrdleb hankija vormil 4 esitatud vedude kogumaksumust
  103. aastal liites pakkuja pakutud normaalbussiga ja liigendbussiga teostavate vedude koguhinna koos käibemaksuga. Edukaks tunnistatakse kõige madalama koguhinnaga pakkumus. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et pakkumuste võrreldavuse tagamiseks tuli kõigil pakkujatel
  104. aasta vedude kogumaksumuse märkimisel lähtuda hankija poolt ette antud arvestuslikust liinikilometraažist. Üksnes pakkujale teadaoleva arvestuse kaudu leitud
  105. aasta teise poolaasta liinikilomeetrite arvust lähtuv
  106. aasta vedude kogumaksumus ei ole võrreldav kogu
  107. aasta arvestuslikule liinikilometraažile toetuva pakkumusega. Pakkujate oma metoodika alusel leitud
  108. aasta teise poolaasta liinikilomeetrite arvule tuginevad pakkumused ei oleks ka omavahel võrreldavad, kuna ka sel juhul võib pakkuja valitud metoodika mõjutada eduka pakkumuse väljaselgitamist, andes eelise pakkujale, kes liinikilomeetrite arvu väiksemaks hindab. Samas tegelikult osutatav teenuse maht ei sõltu pakkuja suvast, vaid hankija määratletud veomahust, mida hankijal on õigus muuta hankelepingu perioodil vastavalt HD p-dele 6.2.3.2.
  109. ja 6.2.3.2.
  111. Riigihankemenetluse põhimõtete järgi tuleb hankega soetatava teenuse osutamine, s.o avalik bussiliinivedu Tartu linnas perioodil 01.07.2019 – 30.06.2029, saavutada parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuste võrdlemise teel tagades pakkujate võrdne kohtlemine. Kaebaja pakutud tõlgendus HD vormile 4, eelkõige allmärkusele 6, on tood printsiibiga ilmses vastuolus. HD alusel ilmneb, et hankija on pakkumuse edukaks tunnistamise kriteeriumina sätestanud teenuse hinna. Parima pakkumuse väljaselgitamise lähtutakse sisuliselt liinikilomeetri hinnast normaal- ja liigendbussi kohta, mille korrutamine liinikilomeetrite arvuga vastava bussiliigi kohta võimaldab arvesse võtta selle bussiliigiga osutatava teenuse mahtu. Seega on hankija vormil 4 liinikilomteraaži andmete märkimisega pakkujatele ette andnud bussiliikide liinikilomeetrite hinna kaalud
  112. aasta kogumaksumuse määratlemisel. Kaebaja tõlgendus võimaldaks aga hanke eesmärgiga vastuolus oleva tulemuse eduka pakkumuse väljaselgitamisel, kus liinikilomeetri kõrgema hinnaga pakkumus 5 on väiksema
  113. aasta kogumaksumusega põhjusel, et pakkuja on aluseks võtnud väiksema liinikilomeetrite arvu.
  114. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et pakkumuse esitamisel puudus pakkujatel õigus muuta vormi 4 arvestusliku liinikilomeetraaži
  115. aasta kohta kogumis või kummagi bussiliigi suhtes eraldi. Pakkujatel tuli lähtuda hankija määratletud ja tabelisse kantud kilometraažist. Allmärkusel 6 on aga üksnes selgitav tähendus, s.t hilisemate vaidluste vältimiseks on hankija veelkord soovinud rõhutada, et
  116. aasta tegelik veomaht ja vastavalt ka edukaks tunnistatud pakkuja tasu teenuse osutamise eest on väiksem kui pakkumuses näidatud
  117. aasta kogumaksumus. Kaebaja pakkumuse hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise korral ei ole hankijal võimalik pakkumusi objektiivselt võrrelda ning tulemuseks oleks tõenäoliselt hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ja uue hanke väljakuulutamine, tuues kaasa olulise viivituse avaliku bussiliinivedude teostaja valimisel ja ohustades seeläbi teenuse osutamise alustamist kavandatud tähtajal.
  118. Ringkonnakohus nõustub hankija ja halduskohtuga, et kujunenud asjaoludel, s.t olukorras, kus OÜ MRP Linna Liinid pakkumuses oli esitatud andmed erinevate bussiliikide liinikilomeetri hinna kohta, kuid
  119. aasta kogumaksumuse märkimisel lähtutud ekslikult valitud liinikilometraažist, sai kaebaja pakkumust pidada ilmse arvutusveaga pakkumuseks RHS § 50 lg 5 tähenduses. Kuna kaebajale teatati arvustusveast ja ta keeldus vea parandamisest (tl 29), siis tuli OÜ MRP Linna Liinid pakkumus tagasi lükata tulenevalt RHS § 50 lg 5 ls-st
  120. Seega on õiguspärane Tartu Linnavalitsuse
  121. aprilli
  122. a käskkiri nr 112, millega lükati kaebaja pakkumus tagasi RHS § 47 lg 2 ja § 50 lg 5 alusel ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata OÜ MRP Linna Liinid kaebuse. OÜ MRP Linna Liinid apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  123. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 6 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.