← Eesti

3-17-1063/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-1063 19. juuni 2017 Janar Jäätma OÜ MRP

) § 47 lg 2 alusel; 2) hankija parandas arvutusvea, korrutades esitatud ühikuhinnad vormil oleva kilometraažiga. Hankija sai arvutuse tulemusena teostatava vedude kogumaksumuseks normaalbussiga 6 148 681,63 eurot (käibemaksuga) ning liigendbussiga 1 974 654 eurot. Hankija esitas MRPle ettepaneku nõustuda ilmse arvutusvea parandamisega

§ 50lg 5 alusel.

MRP oli seisukohal, et

§ 50lg 5 kohaldamiseks puudub alus, kuna pakkumus on korrektne ja viga ei esine.

  1. MRP esitas
  2. aprillil 2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)
  3. aprilli
  4. a käskkirja peale vaidlustuse. VAKO jättis
  5. mai
  6. a otsusega nr 56-17/180918 vaidlustuse rahuldamata. VAKO oli kokkuvõtlikult seisukohal, et HD p 6.1.2 ja vormi 4 II osa kohaselt tuli pakkumus esitada
  7. a kohta tervikuna, mitte kuue kuu kohta.
  8. OÜ MRP Linna Liinid palub halduskohtule esitatud kaebuses tühistada VAKO
  9. mai
  10. a otsus ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
  11. aprilli
  12. a käskkiri nr
  13. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgnevalt: 1) pakkumuse koguhind on 2019 üksnes see hind, millega teenust 2019 osutatakse. Lepingu kohaselt tasutakse vedajale üksnes perioodil
  14. juuli–
  15. detsember 2019 osutatud teenuse eest. Hankija on HD joonealuses märkes selgelt välja toonud, et teenust osutatakse 2019 üksnes teisel poolaastal. Poolaasta jaoks teenusele ette nähtud summa kulutataksegi 2019; 2) kui hankija on joonealuses märkuses selgitanud, mis perioodi osas tasu tuleb arvutada, jääb selgusetuks, miks soovitakse kogumaksumust 2019 kohta tervikuna. Vaidlus puuduks ka olukorras, kui hindamine oleks toimunud üksnes liinikilomeetri hinna alusel; 3) HD-st ei tule tingimust, et vormile 4 kantud arvestusliku liinikilomeetrite arv tuleks korrutada liinikilomeetri hinnaga; 4) kaebaja ei saanud mõistliku isikuna järeldada, et hankija soovib 2019 teenuse kogumaksumuse välja selgitamisel saada hinnapakkumist kogu aasta kohta. Kaebajal tuli ise välja arvestada 2019 läbisõit ja teenuse kogumaksumus alates
  16. juulist 2019-
  17. detsembrini
  19. Tartu linn palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) hind
  20. a kogumaksumuse kohta tuli arvutada arvestusliku liinikilomeetraazi alusel, mitte reaalse läbisõidu alusel; 2) hankija esitas vormil 4 arvestusliku liinikilometraaži 2019 normaalbussi ja liigendbussi kohta, millest pakkujatel tuli pakkumuse koostamisel lähtuda. Pakkujad ei saanud oma kilometraaži aluseks võtta. Seega tuli pakkujal ühe liinikilomeetri hind korrutada arvestusliku liinikilometraažiga, misjärel saadi hindamise tarvis pakkumuse kogumaksumus. Kaebaja on kogenud pakkuja ja ta pidi sellest aru saama; 3) HD (p 6.1.2) kohaselt tuleb vorm 4 täita aasta, mitte mõne muu perioodi kohta. HD-s ei ole märgitud liinikilomeetrite arvu, mis kuuluks läbisõitmisele
  21. juulist–
  22. detsembrini
  23. Pakkuja reaalne kulu teenuse osutamisel 2019 ei oma pakkumuse hindamise etapis tähtsust; 4) reaalset läbisõitu ei ole võimalik riigihanke ajal arvutada, kuna täpne liinikilomeetrite arv sõltub igal aastal erinevate nädalapäevade arvust, riiklikest pühadest ja sõiduplaani muudatustest (nt suvegraafikust ja talvegraafikust). Seejuures võib hankija vedude mahtu kas suurendada või vähendada kuni 10%; 5) vormi 4 joonealune märkus ei muuda kogumaksumuse arvutamise loogikat. Joonealune märkus on esitatud lahtrile „Arvestuslik liinikilometraaž
  24. a“, mitte kogumaksumuste 2 3-17-1063 arvutamise lahtritele. Joonealune märkus ei käsita seda, kuidas peavad pakkujad kogumaksumust arvutama; 6) mõistlik ja hoolas pakkuja sai või pidi aru saama, kuidas tuleb täita hinnapakkumuse vormi. Kui hankija oleks soovinud kasutada teist lähenemist, oleks ta nõudnud
  25. a kogumaksumust 6 kuu kohta ning esitama arvestusliku liinikilometraaži 6 kuu kohta; 7) ka e-riigihangete keskkonda üles laetud pakkumuse maksumuse vormilt tuleneb, et
  26. a kogumaksumuse arvutamisel tuleb lähtuda arvutuslikust liinikilometraažist ehk 3 960 520 km; 8) ülejäänud 7 pakkujat mõistsid kogumaksumuse arvutamist sarnaselt, nagu tegi seda hankija. Kuna kaebaja pakkumus on esitatud poolaasta kohta, ei saa seda teiste pakkujate pakkumustega võrrelda. Samas on kaebaja liinikilomeetri ühikuhind kõrgem kui teistel pakkujatel, kes arvutasid kogumaksumuse 12 kuu kohta. Kaebaja pakkumust ei saa arvestada, kuna see rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ega oleks kooskõlas avalike vahendite läbipaistva ja säästliku kasutamisega; 9) kaebaja on vormi 4 tõlgendanud meelevaldselt ja ta kannab pakkumuse mittevastavuse riisikot. Kaebaja on professionaalne ettevõtja ja ta on kogenud riigihangetel osaleja, mistõttu on tal pakkumuste koostamisel suurem hoolsuskohustus. Ka hankemenetluses tuleb pakkujatel pakkumuste koostamisel käituda heauskselt. KOHTU SEISUKOHT
  27. Asjas vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas vastustaja elik hankija on õiguspäraselt kaebaja pakkumuse

§ 47

lg 2 ja § 50 lg 5 alusel tagasi lükanud põhjusel, et kaebaja oli pakkumuses arvestusliku liinikilometraaži kogumaksumuse

  1. a arvutamise aluseks võtnud
  2. a kuus, mitte aga 12 kuud, nagu eeldas hankija ja tegid teised seitse pakkujat. Sisuline vaidlus toimub selle üle, kuidas tuli HD-s märgitud tingimusi pakkumuse kogumaksumuse märkimisel mõista. Tõenäoliselt sõltub valitava perioodi pikkusest see, kas kaebaja pakkumus kogumaksumuse osas on kõige soodsam, kuigi ühe liinikilomeetri hinna osas ta seda ei oleks.
  3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele (

§ 47lg 2 esimene lause).

  1. HD p-s 6.1.2 märgitakse: „Pakkumus esitatakse busside ja veoteenuse hinna kohta, pakkumus koosneb järgmistest osadest: [---] hinnapakkumisest normaal- ja liigendbussi kohta ning koguhinnast aastas (hinnapakkumus, sh hinna kujunemise kontrollimist võimaldavad hinnakomponendid tuleb esitada vormi 4 kohaselt, kui mingit kululiiki ette ei nähta, tuleb see tabelis kajastada 0-eurose kuluga, kui esine tabelis nimetamata kululiik, tuleb vastav rida lisada) [---].“ HD p-s 10 märgitakse: „Hankija võrdleb vormil 4 II-osa Hinnapakkumus esitatud vedude kogumaksumust aastal
  2. ja hindab pakkumusi järgmiselt: 10.
  3. Hindade võrdlemiseks liidetakse pakkuja pakutud normaalbussiga ja liigendbussiga teostatavate vedude koguhind koos käibemaksuga. Edukaks tunnistatakse kõige madalama koguhinnaga pakkumus.“ Vorm 4 väljavõtte kohaselt: 3 3-17-1063
  4. Kohtu hinnangul ei saa hanke alusdokumentide tõlgendamisel juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-st 2, kuna hanke alusdokumendid ei ole hankija tahteavaldus. Riigihankemenetluses on tahteavaldusteks pakkuja pakkumus (

§ 47

lg 1) ja hankija nõustumus sõlmida pakkumuses märgitud tingimustel hankeleping (

§ 69lg 1) (vt ka riigihangete seaduse 816 SE 1 seletuskiri, 4.

ja 11 jagu. Vt selle probleemi kohta ka riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 23–24). Riigihanke korraldamist tuleb käsitada avalik-õigusliku menetlusena (vt RKEK0 3-3-1-15-01, p-d 14 ja 15) ning hankija hankedokumente avalik-õigusliku tegevusena (vt RKHKo 3-3-1-99-09, p 16; 3-3-1-24-13, p 25). Seega hanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleb juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest (nt keeleline, süstemaatiline, eesmärgipärane).

  1. Keeleliselt järeldub HD p-st 6.1.2, et pakkumuses peab veoteenuse hind olema esitatud järgmiselt: 1) hind normaal- ja liigendbussi kohta; 2) koguhind aastas ning 3) hind tuleb märkida vormi
  2. Vormis 4 oli hankija määratlenud täiendava tingimuse, mille kohaselt arvestuslik liinikilometraaž
  3. a on normaalbussil 3 362 140 km ja liigendbussil 598 380 km, kokku 3 960 520 km. Seega ei ole HD p-s 6.1.2 märgitud kõiki pakkumuse tingimusi, vaid need tingimused olid märgitud koos vormiga
  4. Kohus nõustub vastustajaga osas, et kui lugeda HD p 6.1.2 üksnes koos vormi 4 lahtrites märgituga ilma vormi 4 joonealuse märketa, võib järeldada, et

(2019)aasta koguhind saadakse seeläbi, et vormi 4 lahtris märgitud normaalbussi ja liigendbussi
  1. a arvestuslikku liinikilometraaž korrutatakse vormi 4 lahtris märgitud ühe liinikilomeetri hinnaga. Seejuures ei ole pakkumuse maksumuse arvutamisel omistatud tähendust sellele, kuidas reaalselt hakatakse teenust osutama, s.t, kas kogu
  2. a või üksnes alates
  3. juulist-
  4. detsembrini
  5. Küll aga kohus möönab, et segadust tekitab vormi 4 joonealune märge arvestusliku liinikilometraaži
  6. a kohta: „Pakkuja peab arvestama, et teenuse osutamine algab
  7. juulil
  8. a, seega kujuneb pakkuja
  9. a reaalne läbisõit väiksemaks.“ Vaidlus on selle üle, kas tegemist on samuti HD ühe tingimusega (s.t, kas joonealusel märkusel on regulatiivne tähendus), mis annab pakkujale õiguse ise vähendada vormi 4 busside arvestuslike liinikilometraaži lahtrites märgitud arve, või on tegemist hankija informatiivse teavitusega. Selleks aga tuleb HD vaidlusaluste tingimuste tõlgendamisel arvestada HD mõtet ja teisi tingimusi. 4 3-17-1063
  10. Kohus on seisukohal, et HD p 6.1.2 ja vormi 4 mõttega on kooskõlas tõlgendus, kus
  11. a kogumaksumus saadakse seeläbi, et vormi 4 normaal- ja liigendbussi
  12. a arvestuslik liinikilometraaž korrutatakse vormi 4 lahtris märgitud ühe liinikilomeetri hinnaga. HD p 6.1.2 ja vormi 4 vastava lahtri mõtteks ei ole see, et iga pakkuja hakkab ise nt kuude, päevade, tundide vm ajaühikute kaupa reaalset läbisõitu arvutama ning selle alusel pakkumuse kogumaksumust kujundama. Selline lähenemine tooks kaasa olukorra, kus hinna kujunemine ei oleks jälgitav ega läbipaistev ning pakkumuste hindamine ei toimuks võrdsetel alustel, kuna hankija ei teaks, kes võttis millised ajaühikud kogumaksumuse arvestamise aluseks (sh, kas arvesse on võetud suve- ja talvegraafik, riiklikud pühad jm). Praegusel juhul ei ole üheselt ka selge, kuidas kaebaja pakkumuse kogumaksumuse sai. Kaebaja pakkumuse kogumaksumus on 4 062 334 eurot, mis on ca kaks korda madalam kui teiste pakkujate pakkumused, kuna nemad võtsid arvestuse aluseks aasta. Samas on kaebaja ühe liinikilomeetri hind kallim (normaalbussil 1,829 eurot ja liigendbussil 3,300 eurot) kui mõnedel teistel pakkujatel, kelle kogumaksumus on küll suurem, kuid liinikilomeetri hind oli odavam (vt pakkumuste avamise protokoll, VAKO toimik kättesaadav elektroonilisest toimikust). Seejuures ei oleks hanke alusdokumenti mõtte kohaselt tegemist kõige soodsama pakkumusega (HD p 10.1 teine lause), kuna teenuse eest tasu maksmine toimub ühe liinikilomeetri hinna alusel (vt hankelepingu p 4.5). Vormi 4 vaidlusaluses lahtris on märgitud busside arvestuslik liinikilometraaž elik kilometraaž, mis tuleb kogumaksumuse arvutamise aluseks võtta. Seevastu joonealuses märkes räägitakse reaalsest läbisõidust. Arvestuslik liinikilometraaž ja reaalne läbisõit ei kattu ning HD ja hankelepingu projekti kohaselt ei olegi need mõeldud kattuma. Nimelt on hankijal õigus muuta ühepoolselt veomahte (HD p 6.2.3.2; leping p 3.2), kogu lepinguperioodi (s.o
  13. juuli 2019-
  14. juuni 2029) veomaht on ca 40 000 000 km (HD p 6.2.3.2.1; leping p 3.3), hankija võib teatud tingimustel suurendada veomahte kuni 10% (HD p 6.2.3.2.2 ja p 6.2.3.2.3; leping p 3.4), hindu korrigeeritakse vastavalt valemile (HD p 6.2.6; leping p 4.2). Ühtlasi ei ole joonealust märget tehtud mitte lahtrisse „Kogumaksumus
  15. a“, vaid üksnes sellesse lahtrisse, kus hankija on ise märkinud
  16. a arvestusliku liinikilometraaži. Samuti ei sõlmita lepingut pooleks aastaks (s.o
  17. juuli–
  18. detsembri 2019), vaid kümneks aastaks. Ebaloogiline oleks, kui kümneaastase perioodi puhul tuleks hindamise aluseks võtta reaalne läbisõit alates
  19. juulist–
  20. detsembrini
  21. Kui hankija tahteks oleks olnud kujundada kogumaksumus
  22. aasta kohta selliselt, et arvestatakse üksnes
  23. juulit-
  24. detsembrit, oleks tulnud HD p-s 6.1.2 märkida „koguhinnast aastas“ asemel „koguhinnast poolaastas“. Kui tähtaeg on määratud aastaga (s.o 12 kuu pikkune ajavahemik), ei saa tähtaega arvutada enam kuu, nädala, päeva vm ajaühikuga, seejuures kalduda kõrvale märgitud arvestuslikust kilometraažist ja võtta aluseks reaalne läbisõit. Kohtu hinnangul võib mõistikult isikult, kelle kutsealane tegevus on pakkuda linnas avalikku veoteenust, eeldada, et ta mõistaks, et HD-s saadakse kogumaksumus
  25. a seeläbi, et vormi 4 lahtris arvestuslik liinikilometraaž normaalbussil 3 362 140 km ja liigendbussil 598 380 km tuleb korrutada ühe liinikilomeetri hinnaga. Eeltoodust järeldub, et joonealuse märke nr 6 näol on tegemist informatiivse teabega, mitte HD regulatiivse tingimusega.
  26. Kuigi vaidlus oleks olemata, kui pakkumused oleks tulnud koostada üksnes ühe liinikilomeetri hinna alusel, ei saa vastustajale ette heita, et ta on hindamise aluseks võtnud 5 3-17-1063
  27. a kogumaksumuse. Esiteks on tegemist kehtivate hanke alusdokumentidega. Teiseks ei muuda hindamist ebaloogiliseks, kui kogumaksumuse arvutamisel lähtutakse
  28. a-st tervikuna. Leping sõlmitakse kümneks aastaks. Teenuse arvestuslik aastahind võimaldab prognoosida, milline kulu kohaliku omavalitsuse eelarvele ja maksumaksjale uue teenusepakkujaga kaasneb.
  29. Eelnevast järeldab kohus, et kaebaja pakkumus ei vastanud HD-s märgitud p-le 6.1.2 ja vormile 4, kuna
  30. a kogumaksumus, mis võetakse pakkumuste hindamise aluseks (HD p 10.1), oli arvutatud ekslike lähteandmete alusel.
  31. Kohtu hinnangul ei muuda käesoleva otsuse punktis 14 tehtud järeldust ka kaebaja esitatud asjatundja arvamus (tl-d 58–60). Asjatundja on vaidlusalust tingimust hinnanud üksnes keeleliselt ja vormi 4 joonealuse märkuse nr-ga
  32. Asjatundja ei ole arvestanud HD mõtet ega HD teisi tingimusi. Asjatundja arvamuses antud keeleline hinnang ja järeldus ei peagi ühtima õigusliku hinnangu ja järeldusega. 16.

§ 50

lg 5 sätestab, et kui pakkumuses on ilmne arvutusviga, parandab hankija arvutusvea, arvutades pakkumuse maksumuse pakkumuses antud ühikuhindade alusel ning teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikult. Pakkuja vastab hankijale kirjalikult kahe tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Juhul kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Kohus jagab hankija seisukohta, et kaebaja tegevust võis hankija esmapilgul käsitleda ka kui ilmse arvutusveana, sest hankija ei teadnud, miks kaebaja kogumaksumus ei vasta arvestusliku liinikilometraaži ja ühe liinikilomeetri hinna lahtrites märgitud andmetele. Andmete erinevus tekkis sellest, et kaebaja oli arvutamise aluseks võtnud valed lähteandmed. Hankija parandas ilmse arvutusvea ja teavitas sellest kaebajat. Kaebaja aga ei nõustunud ilmse arvutusvea parandamisega (vt VAKO 8. mai 2017. a otsus 56-17/180918, p 12.2). Seega tuli kaebaja pakkumus ka

§ 50lg 5 alusel tagasi lükata.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija on õiguspäraselt lükanud kaebaja pakkumuse

§ 47

lg 2 ja

§ 50lg 5 alusel tagasi.

Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

  1. Kaebaja menetluskulud jäävad tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulud jäävad tema kanda, kuna ta ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1).
  2. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus
  3. juuni
  4. a määruse nr 3-17-1063 resolutsiooni punktis 2 kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega keelati Tartu linnal vaidlusaluses riigihankes edasine tegevus pakkumuste hindamisel ja hankelepingu sõlmimisel (HKMS § 253 lg 3). Kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub
  5. juunil 2017 kell 24.00 (HKMS § 252 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.