1-17-4514/12

1-17-4514 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4514 Kohtunik Julia Katškovskaja Fred Lorberi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Kriminaalasi Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu
2. juuni 2017 otsus kokkuleppemenetluses Süüdistatav Fred Lorber (ik 36912130300; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Fred Lorberi apellatsioon Harju Maakohtu
3. juuni 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni 2017 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Fred Lorber süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ja 3 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti
6. november
7. F. Lorberilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha 1175 eurot, määratud kaitsja tasu 24 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 336 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 285 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 55,80 eurot. Menetluskulusid võimaldati tasuda 12 kuu jooksul. DNAekspertiisi kulu summas 171 eurot jäeti riigi kanda. 1 1-17-4514
8. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti
9. juunil 2017 süüdistatava F. Lorberi apellatsioon Harju Maakohtu
10. juuni 2017 otsusele, milles taotletakse otsuse tühistamist F. Lorberilt välja mõistetud menetluskulude osas. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei pööranud F. Lorber kokkuleppe sõlmimisel menetluskuludele piisavat tähelepanu. Süüdimõistmise eelselt oli F. Lorber töötu. DNA-ekspertiisi kulude väljamõistmine ei andnud F. Lorberi suhtes tulemust, mistõttu on selle väljamõistmine põhjendamatu. Narkootilise aine ekspertiisi osas on eksperdi arvamus antud tõenäolises vormis, mitte kategoorilises, mistõttu on see F. Lorberi süüdimõistmiseks ilmselgelt ebapiisav. Seetõttu on narkootilise aine ekspertiisi kulu väljamõistmine samuti põhjendamatu. F. Lorber palub jätta sundraha osaliselt, s.o summas 500 eurot, riigi kanda. Seda põhjusel, et tal puudub regulaarne sissetulek ning ta kannab pikaajalist vangistust. Sundraha osaliselt riigi kanda jätmine on põhjendatud ka seetõttu, et ta nõustus kokkuleppemenetlusega, mis on riigile võrreldes üldmenetlusega vähem koormavam. Kokku taotleb F. Lorber menetluskulude vähendamist summani 922,80 eurot, mida palub võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et süüdistatava F. Lorberi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
12. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas F. Lorberi kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatüki
14. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu 2 1-17-4514 ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Menetluskulude vaidlustamisele kohalduvad täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 311-7-16, p-d 5.15.3). Praegusel juhul ei ole süüdistatav F. Lorber esitatud apellatsioonis viidatud ühelegi KrMS
15. ptk
16. jao sätete rikkumisele ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele.
17. F. Lorberilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad sõlmitud kokkuleppest.
19. mail 2017 on prokurör, süüdistatav F. Lorber ja tema kaitsja Toomas Alp sõlminud kokkuleppe (II kd, tl 9-10), milles nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkuleppe p-s 9 menetluskulude väljamõistmisega F. Lorberilt: sundrahaga summas 1175 eurot, määratud kaitsja tasuga summas 24 eurot, DNA-ekspertiisi kuludega summas 285 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kuludega summas 336 eurot (84+168+84 eurot), sõiduki teisaldamise kuludega summas 55,80 eurot. Ühtlasi on kokkuleppes nõustutud nende menetluskulude tasumisega KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul. Täiendavalt on kokku lepitud, et DNA-ekspertiisi kulu jääb ulatuses, mida ei mõistetud F. Lorberilt välja, s.o summas 171 eurot, riigi kanda. Kokkuleppele jõuti ka prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
20. Maakohtu
21. juuni 2017 istungi protokolli kohaselt F. Lorber vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja ta kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, nõustub sellega ning kokkuleppe sõlmimisel väljendas enda vaba tahet (II kd, tl 15-16). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
22. peatüki
23. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Maakohtu otsus vastab menetluskulude osas sõlmitud kokkuleppele.
24. Eelnevat arvestades on F. Lorberi puhul järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis 3 1-17-4514 toodud väiteid, sest selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane edasikaebeõigus.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata (allkirjastatud digitaalselt) 4