KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-1692

) § 13 lg 1 ja/või § 11 lg

1. Hüpoteegi seadmise leping on tühine, sest hageja ei saanud selgelt aru tehingu sisust ega tagajärgedest, muuhulgas sellest, et tehinguga võtab ta kohustuse vastutada kolmanda isiku laenukohustuste eest. Hagejale määrati Viru Maakohtu 21.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-5874 eestkostja. Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-5874 tuvastanud, et eestkoste seadmise põhjuseks olev psüühikahäire (epilepsiast tingitud mälu ja intellekti tunduv alanemine) diagnoositi hagejal
2. aastal ning nimetatud psüühikahäire ei ole mööduva iseloomuga. Sellest järeldub, et hageja psüühiline seisund oli ühesugune alates vaimuhaiguse diagnoosimisest kuni eestkoste seadmiseni. Hageja ja tema venna Narva Sotsiaalabiametile esitatud taotlustest tuleneb, et juba enne 25.06.2014 teatati ametiasutustele, et hageja vajab vaimuhaiguse tõttu oma huvide kaitseks abi. Asjaolust, et taotluste alusel isikule eestkostet ei määratud, ei järeldu, et selleks ei olnud vajadust. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi seatakse eestkoste kohtule esitatud avalduse alusel, mistõttu kõnealuste avalduste alusel ei saanudki eeskostet seada; 2) on hüpoteegi seadmise leping tühine ka

§ 86lg 1 järgi.

Hageja vaimuhaigusest tulenevad tegutsemisraskused on silmaga nähtavad ja kostja esindajad pidid seda märkama. Kohus jättis käsitlemata hageja väited, et hoolimata hageja sundolukorrast ja lepingu soorituste väärtustest (

§ 86

lg 2 kohaldamiseks vajalikud asjaolud) võib hüpoteegi seadmise leping olla vastuolus heade kommetega ainuüksi põhjusel, et see sõlmiti silmnähtavate tegutsemisraskustega ja psüühikahäiretega isikuga; 3) jättis maakohus ekslikult kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) §

1. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-45-09, p 19), et täitmisteate kättetoimetamata jätmise õiguslikuks 4 tagajärjeks on muude täitetoimingute tühisus. Kohus peab omal algatusel kontrollima, kas võlgnikule toimetati kätte täitmisteade, hoolimata eelnevast kaebuse esitamisest kohtutäituri tegevuse peale (3-2-1-45-09, p 19). Samuti on Riigikohus leidnud (3-2-1-142-15, p 17), et kuigi vaidlus täitedokumendi puudumise üle lahendatakse üldjuhul TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, saab erandkorras sellist vaidlust lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas oleks lahendada kõik hageja vastuväited sundtäitmise osas korraga ja ühes menetluses; 4) on põhjendamatu kohtu järeldus, et isegi kui kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei anna see alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna hageja ei ole esitanud rikkumisest tuleneda võivat kahju hüvitamise nõuet kostja rahalise nõudega tasaarvestamiseks ega muid vastunõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhivõlgnikule tekkinud kahju hüvitamise nõue on esitatud hagiavalduse p-s 2.
3. AB Kreditex AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega isik või otsusevõimetu ja et lepingu oleks seetõttu tühine. Tsiviilasjas nr 2-16-5874 tehtud ekspertiisist järeldub vaid see, et ekspertiisi tegemise ajal (
4. a suvi) oli hageja piiratud teovõimega; 2) puuduvad

§-s 86 kirjeldatud asjaolud, mis annaksid alust pidada hüpoteegi seadmise lepingut heade kommete vastaseks; 3) ei esitanud hageja kaebust täituri tegevuse peale ja on seetõttu kaotanud õiguse tugineda täitmisteate kättetoimetamata jätmisele. Hageja oli täitemenetluse alustamisest teadlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
2. Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe tühised ning sellest tulenevalt puudus kostjal hageja vastu täitedokument, mida sundkorras täita. Tühisuse alusena tugines hageja muu hulgas

§-dele 11 ja 13 ning põhjendas seda sellega, et hagejal diagnoositi psühhiaatriahäire 1982. a ning Viru Maakohtu 21.09.2016 määrusega määrati hagejale eestkostja. Narva Linnavalitsuse poolt maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on hageja 80% ulatuses töövõime kaotanud vaimupuudega isik ning tal esineb epilepsiast tingitud mälu ja intellekti alanemine. Eelneva alusel leidis hageja, et ta oli piiratud teovõimega juba 25.06.2014, mil sõlmiti täitedokumendiks olev hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis muu hulgas, et Viru Maakohtu 21.09.2016 määrus hagejale eestkostja määramisest ei tõenda seda, et hageja oleks vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli 25.06.2014 piiratud teovõimega isik ning et täitedokumendiks olev leping oleks seetõttu tühine. 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul tugines hageja lepingu tühisusele ja sellest tulenevalt oli hageja kohustuseks tõendada tühisuse aluseks olevat asjaolu, st seda, et ta oli 25.06.2014 lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega (või otsusevõimetu). Kuivõrd maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditest ei piisa 25.06.2014 lepingu tühisuse tuvastamiseks, oli maakohtul TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustusest tulenevalt kohustus selgitada hagejale täiendavate tõendite esitamise võimalust. Asja materjalidest nähtuvalt maakohus seda teinud ei ole.

§ 8

lg-st 2 tuleneb, et alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Nimetatud säte kohaselt täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Ulatuses, milles isik oma tegudest aru saab ja suudab neid juhtida, tema teovõime piiratud ei ole. Seega tuleb tehingute puhul, mille osas on tekkinud kahtlus, kas inimene on nende tegemisel teovõimeline või mitte, selgitada välja, kas konkreetse tehingu osas on teovõime olemas või mitte. Eelnevast järelduvalt on ebaõige hageja seisukoht, et 21.09.2016 määrusest, millega hagejale määrati eestkostja, piisab hageja teovõimele hinnangu andmisest 25.06.2014, mil sõlmiti hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkuleppe. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluse selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning andma hagejale võimaluse taotleda täiendavate tõendite esitamist, mille alusel on võimalik tuvastada vaidlusaluse tehingu tühisus (

§ 11või § 13).

Põhjendatud võib olla kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramine. Juhul, kui hageja oli 25.06.2014 teo- ja otsusevõimeline, peab maakohus hindama hageja ülejäänud väiteid, mh seda, kas kinnisasja arestimine võis olla tühine TMS § 55 lg 2 järgi.

1. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja muudele apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja