1-16-4045/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4045 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Maksim Kortšagin (isikukood 37710067019), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati Maksim Kortšagin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. november
10. Karistusaeg lõpeb
11. veebruaril
13. Viru Maakohtu
14. juuni
15. a määrusega jäeti M. Kortšagin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Kohus märkis, et kinnipeetaval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab teist vangistust. Seega ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik – ka varasemad karistused ei ole kinnipeetavale distsiplineerivat mõju avaldanud. M. Kortšagini kuritegude muster on muutunud raskemaks, jätkuvalt paneb ta toime vägivaldseid kuritegusid. Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja kinnipeetava osalemise Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning AN grupitegevuses osalemise. M. Kortšagin omandas riigikeele tasemel A2 ning osaleb vangla majandustöödel koristajana. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on A. Kortšaginil alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Kohus märkis, et samas korteris elas A. Kortšagin ka ajal, mil ta pani toime kuriteo. Garanteeritud töökoht kindlustab isikule igakuise sissetuleku, ent kohus arvestas, et A. Kortšagini töökogemus on minimaalne, enne vangistust toetasid teda materiaalselt vanemad, ent ta pani kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Narkosõltuvusest on A. Kortšagin motiveeritud vabanema. Kohus arvestas, et vangla poolt välja arvutatud riskiprotsendid uue kuriteo toimepanemiseks A. Kortšagini poolt on arvestatavad. Ehkki A. Kortšaginit ei ole varem kriminaalhooldusele allutatud, pani ta uue kuriteo toime katseajal olles. Seega puudus kohtul veendumus, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus arvestas sellegagi, et prokuratuur ja kinnipidamisasutus ei toeta A. Kortšagini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
16. A. Kortšagin vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb enda vabastamist. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. Nõustuda ei saa kohtuga, et isiku eluviisi ja sotsiaalsete vaadete muutumine ei mängi ennetähtaegse vabastamise puhul rolli ning tähtis on vaid eelnev elukäik. A. Kortšagin on vangistuses muutnud oma käitumist ja prioriteete. Nüüd on tema prioriteetideks kodu ja pere. Vangistuse eesmärk on muuta isikut seaduskuulekaks. Praegusel hetkel ei saa vangistus enam midagi kasulikku anda – läbitud on kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid. Vabastamiseni on jäänud alla 8 kuu ning kuna väljaõpet ega töökohta vangla pakkuda ei saa, siis sisuliselt ei tee A. Kortšagin ülejäänud karistusaja jooksul muud, kui viibib kriminaalsete isikute seltskonnas. Vabaduses pakutakse talle töökohta ning teda ootab toetav pere, mis soodustab resotsialiseerumist. Pere vajab hetkel väga A. Kortšagini abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Kortšagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
18. Apellatsioonikohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus olema veendunud, et vabastatav ei paneks toime uut kuritegu. Mõistagi mängivad ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel rolli ka isiku eluviisi ja sotsiaalsete vaadete muutumine, ent seda arvestatakse kogumis KarS § 76 lg-s 4 sätestatud muude tingimustega. Maakohus on peatunud nii isiku varasemal elukäigul (kriminaalkorras karistatud 3 korral, sh kahel korral vangistusega, kuritegude muutumine raskemaks), uue kuriteo toimepanemise ohuteguritel (sõltuvus narkootilistest ainetest, isiku hoiakud, minimaalne töökogemus, kuriteo toimepanemine katseajal olles), mis uue kuriteo riski suurendavad, aga arvestanud ka isikut positiivselt iseloomustavat. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et arvestades vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise arvestatavat riskiprotsenti ja asjaolu, et isik pani uue kuriteo toime katseajal olles ning sedagi, et prokuratuur ja kinnipidamisasutus ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, oleks A. Kortšagini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ka ringkonnakohtul ei teki A. Kortšagini puhul veendumust, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ja seda vaatamata isiku lubadustele, et ta on teinud karistusest järeldused ning tahab seada edaspidi prioriteediks pere ja töö. Isik, kelle puhul ei ole varem karistushirm ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist katseajal, võib taas uue kuriteo toime panna.
19. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau