← Eesti

1-17-5428/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5428 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Dmitry Ragozin süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  3. juuni
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Dmitry Ragozin (ik 38404262218), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Dmitry Ragozini apellatsioon Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Dmitry Ragozin anti kokkuleppemenetluses kohtu alla KarS § 188 lg 2 p 2 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsusega karistatud KarS § 185 lg 1 alusel kasvatas ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg-d 1,2, alates täpselt tuvastamata kuupäevast
  11. a suvel kuni
  12. veebruarini 2017 Sillamäel, XXX asuvas korteris kanepit. Ta külvas ajavahemikul
  13. a suvest kuni
  14. a detsembrini korduvalt täpselt tuvastamata koguse kanepiseemneid ning kasvatas seemnetest idanenud kanepitaimi kuni
  15. veebruarini 2017, mil tema korterist aadressil Sillamäe XXX teostatud läbiotsimisel võeti ära 6 potti istutatud kasvavat kanepitaime kogukaaluga 61,63 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 5,3%. Lisaks süüdistati D. Ragozinit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  16. peatüki
  17. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid käitles suures koguses narkootilist ainet marihuaanat. Selleks valmistas ta täpselt tuvastamata kuupäevast alates
  18. a suvel kuni
  19. veebruarini 2017 korduvalt tema kasutuses olnud korteris Sillamäe, XXX eelnevalt enda poolt kasvatatud kanepitaimedest suures koguses üle 0,2% narkootilist ainet THC sisaldavat kanepit. Ta lõikas maha kasvavad kanepitaimed, eemaldas neilt lehed, kuivatas kanepitaimede osasid ning peenestas osa neist. Osa valmistatud kanepist kasutas ta enda tarbeks, osa, s.o kokku 13,91 grammi kanepilehti ja peenestatud kanepit, mille THC
  20. sisaldus oli üle 0,2% hoidis ta enda kasutuses olnud korteris, kuni see
  21. veebruaril
  22. a leiti ja ära võeti. Viru Maakohtu otsusega mõisteti D. Ragozin talle esitatud süüdistuses süüdi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja 2 aastat vangistust KarS § 188 lg 2 p 2 järgi. Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti D. Ragozinile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  23. oktoobri
  24. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust võrra, ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust algusajaga
  25. veebruar
  26. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ning tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või pärast karistuse ärakandmist. Samuti lahendati menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused. APELLATSIOON
  27. D. Ragozin esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, kuna leiab, et rikutud on KrMS
  28. peatüki
  29. jao sätteid ja KrMS § 339 lg-t
  30. D. Ragozin taotleb kontrollida kvalifikatsioonide õigsust. Seoses kanepi kasvatamisega märgib D. Ragozin, et ta kasvatas vaid ühe seemne ning paljundas seda. Ta ei istutanud korduvalt, vaid ainult korra. Kanepi hoidmise osas selgitab D. Ragozin, et kogu kanepi andis ta politseile üle. Kanepit hoidis ta isiklikuks otstarbeks, edasiandmise eesmärk puudus. Üle antud 13,91 grammist sisaldusega üle 0,2 % TCH-d 9,71 grammi ning 0,98 grammi korjas D. Ragozin linna lähedal asuvalt põllult. Tegemist oli nn tehnilise kanepiga. D. Ragozin kahetseb siiralt tehtud kuritegusid ning palub end mitte nii rangelt karistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Ringkonnakohtult taotleb D. Ragozin, et kohus vaataks üle talle inkrimineeritud kuritegude kvalifikatsioonid ja mõistaks kergema karistuse. Lisaks taotleb D. Ragozin kaebetähtaja ennistamist seoses sellega, et maakohtu otsuse tõlke sai ta kätte
  36. juulil
  37. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et loeb D. Ragozini apellatsiooni tähtaegseks, kuna isiku puhul, kellele on menetlusdokument KrMS § 10 alusel tõlgitud, arvestatakse selle dokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi kättesaamisest arvates. Kuna D. Ragozin sai maakohtu otsuse tõlke kätte
  38. juulil 2017 (II kd, lk 57), siis ei tõusetu kaebetähtaja ennistamise vajadust, sest 15-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse tõlke kättesaamisele järgnevast päevast. Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise tingib olukord, kus ringkonnakohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Sellest järeldub, et tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda ise uue otsusega maakohtu otsust korrigeerima. Samuti kuulub kokkuleppemenetluses tehtud otsus tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele, kui rikutud on KrMS
  39. peatüki
  40. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Ehkki apellant osundab KrMS
  41. peatüki
  42. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisele, puuduvad edasikaebuses vastavat etteheidet põhistavad argumendid. Apellatsiooni põhiväited seonduvad kuritegudele antud kvalifikatsiooni ning karistusega. D. Ragozin leiab, et kvalifikatsioon tuleks üle vaadata ning tulenevalt tegude asjaoludest vähendada talle mõistetud karistust. 2
  48. Apellatsioonikohus selgitab, et senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis nimetatud apellatsiooni esitamise alus - s.t see, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu - hõlmab üksnes materiaalõigusliku hinnangu vaidlustamist. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole aga võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud või mitte (RKKKo 31-1-80-13). Apellatsioonis ei väida D. Ragozin, et talle omistatud teod – kanepi ebaseaduslik kasvatamine ja suures koguses narkootilise aine käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  49. peatüki
  50. jaos sätestatud kuriteo - ei vastaks kokkuleppes kirjeldatud kujul KarS § 188 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud objektiivsele ning subjektiivsele küljele. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, kui võrdles kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga. Seega on kirjeldatud faktilised asjaolud D. Ragozinile inkrimineeritavate kuritegude alla subsumeeritavad. Kokkuleppes nimetatud tegu ei ole kuritegu ka juhul, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Praegusel juhul on maakohus tutvunud asjas kogutud tõenditega ning lugenud süüteo tõendatuks ning kuriteod õigesti kvalifitseerituks. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Seetõttu ei anna D. Ragozini edasikaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtuga nõustuvalt märgib ringkonnakohus, et ka kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on põhjust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseaduse eriosa vastava normi sanktsioonis. Ka sellist minetust ringkonnakohus ei tuvastanud. Asuda ise kokkuleppemenetluses mõistetud karistust revideerima, ringkonnakohtul pädevus puudub (vt määruse p 8). Liiatigi on D. Ragozin kokkuleppe sõlmimisel olnud nõus talle mõistetava karistuse liigi ja määraga. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Kohtuistungi protokollist (II kd, lk 36) nähtuvalt nõustus D. Ragozin kokkuleppega, väljendades, et on sellest aru saanud, andis nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse rikkumisi, tuleb D. Ragozini apellatsioon jätta läbi vaatamata. Eeltoodust lähtudes puudub apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimgi edulootus ning see jääb KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.