lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud 07.12.
lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldajad Swedbank AS, Swedbank Liising ja AS DNB Pank ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuivõrd võlgnik on rikkunud väljamaksete tegemata jätmisega võlausaldaja õigusi.
lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 13.02.2017. a toimunud vande andmisele Xxxxei ilmunud, kuna ei saa Vene Föderatsioonist lahkuda (tl 21). TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kuivõrd TsMS § 422 lg 1 kohaselt ei ole välismaal viibimine mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks, keeldub kohus
lg 4 alusel võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlgnik alates 2014. aastast teinud usaldusisikule ühtegi ülekannet ega sularahamakset. Võlgnik elab alaliselt Vene Föderatsioonis.
lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt
lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud
Võlgnik ei ole alates 2014. aastast võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldanud, sealjuures on võlgnik varjanud oma tegelikku sissetulekut ja elukohta.
lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub viivitamata avaldama usaldusisikule ja kohtule oma tegeliku elukoha. Kohus on juba 07.12.2011. a pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi, samuti on Xxxxkinnitanud kohtule, et kohustub täitma
Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd Xxxxei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.