2-17-7947/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtt Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

1. september 2017 nr 2-17-7947 A.P.i hagi M.P.i vastu abielu lahutamiseks Hagi hind 3500 eurot Kohtukoosseis kohtunik Kadi Aavik Asja lahendamine kohtuistung 30.08.2017 Hageja A.P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja M.P. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Karin Ploom (LEADELL Advokaadibüroo, e-post: tartu@leadell.com) Pilv RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Lahutada A.P.i ja M.P.i abielu, mis on registreeritud XXX ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
4. Taastada A.P.ile varem kantud perekonnanimi Ü.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6. Tagastada kohtuotsuse jõustumisel A.P.ile ½ hageja poolt 23.05.2017 tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot (konto nr XXX XXX, selgitusega „riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-17-7947“).
7. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja kostja esindajale ning edastada jõustunud kohtuotsus Viljandi Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele. Edasikaebamise kord TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud; kuivõrd pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud, siis apellatsioonkaebust käesolevale otsusele esitada ei saa ning otsus jõustub selle allkirjastamisest. Ka menetluskulude jaotus ei ole eelnimetatu tõttu vaidlustatav. Hagi nõue 1 1 Hageja 22.05.2017 avalduse järgi sõlmiti poolte abielu XXX XXX. Hageja soovib abielu lahutada. Poolte kooselu lõppes kaks aastat tagasi. Hageja elab ise alaliselt XXX. Hageja soovib lahutusel taastada oma endise perekonnanime Ü.. Hageja ühisvara jagada ei soovi. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Hagiavaldusele on lisatud tõend abielu sõlmimise kohta (tl 1-3). Kostja vastus Kostja avaldab 26.07.2017 vastuses, et ei vaidle kohtule esitatud abielu lahutamise nõudele vastu ning palub teha kohtul abielu lahutamise kohta osaotsus. Samas peab kostja vajalikuks jagada ka abikaasade ühisvara. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks (tl 23-26) ja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks (78-85). Kohtuistung 30.08.2017 Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja võttis hagi omaks ja palus samuti abielu lahutada. Lisaks märkis kostja, et on nõus 30.08.2017 istungil üksnes lahutust arutama ja hiljem arutama hagejaga omavahel ühisvara jagamist. Kostja taotles jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et lahutust oleks saanud teha ka kohtueelselt pooltevahelisel kokkuleppel (TsMS § 164 lg 2). Hageja eelmärgituga ei nõustunud ning märkis, et oli püüdnud kostjaga kokku saada, kuid kostja ei vastanud telefonile. Kohus avaldas kohtuistungil, et vastuhagi hagiga ühes menetluses lahendamine ei kiirendaks asja menetlemist TsMS § 373 lg 1 p 3 mõttes. Pooled avaldasid jõuda vastuhagi osas enne selle menetlusse võtmist kompromissini, millest lubasid teavitada ka kohut. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasas vaidlevad abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et pooltevaheline abielu tuleb lahutada. Kohtu hinnangul ei toonud menetlusosalised kohtuistungil ja kirjalikes dokumentides välja midagi, millest kohtul tekiks veendumus, et poolte ühine kooselu ning abielusuhted on võimalik taastada. Kohus selgitab täiendavalt, et abielu ajal soetatud vara jagamine on võimalik ka pärast abielu lahutamist. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on esitanud 31.08.2017 menetluskulude nimekirja, milles soovib, et hageja hüvitaks kostjale menetluskulud kogusummas 411,70 eurot (sh käibemaks). Lisaks taotleb kostja, et hageja tasuks kostjale menetluskuludelt ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 2 2 Kostja vaidleb hageja menetluskulude nimekirjale 01.09.2017 seisukohas vastu, märkides, et proovis kostjaga varasemalt kontakti saada, et lahutada perekonnaseisuametis, aga tema ei suvatsenud kordagi vastata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, mh kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus on seisukohal, et kohtuni ei ole toodud selliseid erilisi asjaolusid, mis annaks aluse kalduda kõrvale lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Seetõttu tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Pooled loobunud kohtuistungil apellatsiooniõiguse esitamisest (tl 137) ning hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel A.P.ile tagastada ½ hageja poolt 23.05.2017 tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3 3