KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3841 Tsi

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Xxxx(avaldaja) esitas 09.03.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada surnuks Xxxx(teadmata kadunud isik). Avaldaja märkis, et teadmata kadunud isik on tema isa, kes on kuulu järgi surnud juba umbes 20 aastat. Harju Maakohus 10.04.2017 määrusega jättis avalduse käiguta. Avaldaja esitas puuduste kõrvaldamiseks kohtule 17.04.2017, 21.04.2017 ja 26.04.2017 menetlusdokumendid, milles muuhulgas tõi välja, et teadmata kadunud isiku eeldatav surmaaeg võib olla 07.06.
3. Harju Maakohtu 27.04.2017 määrusega algatati avaldaja avalduse alusel hagita menetlus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks ning kaasati hagita menetlusse asutusena Siseministeerium (menetlusse kaasatud asutus).
4. Menetlusse kaasatud asutus avaldas 25.05.2017, et siseministri seisukoha järgi võib teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 510 lg 4 kohaselt kui menetlust ei algatatud valdkonna eest vastutava ministri avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutavale ministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. 4.

1. Kohus teavitas siseministrit hagita menetluse algatamisest teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks avaldaja avalduse alusel ning palus siseministril edastada riigile teadaolevad andmed teadmata kadunud isiku kohta ning seisukoha teadmata kadunud isiku surnukstunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus märkis, et teadmata kadunud isik on avaldaja ema Xxxx(surmaaeg xxxx, isikukood xxxx) abikaasa ja avaldaja ema võimalik pärija. Avaldaja on kaaspärija ja tal on õigustatud huvi teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise vastu, et välja selgitada lõplik pärijate ring. Lisaks eeltoodule on teadmata kadunud isik avaldaja hinnangul avaldaja isa. Siseministeerium edastas teadmata kadunud isiku kohta teadaolevate andmete saamiseks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA). PPA teavitas Siseministeeriumit, et PPA elektroonilistes andmekogudes puuduvad andmed teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule ei ole väljastatud dokumente, puuduvad kehtivad elukoharegistreeringud, ei ole registreeritud juhtumeid ja menetlusi ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Aadressbüroo arhiivis leidub isiku elukohast lahkumise registreerimise leht, mis on täidetud 18.05.1998 tagaselja Harju Maakohtu otsuse alusel tsiviilasjas nr 2/1-337/98 02.02.
2. Isik lahkus aadressilt Xxxx. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta pärast tema kadumist. Andmed isiku oleku kohta (elus või surnud) rahvastikuregistris puuduvad. Siseminister on seisukohal, et kohus võib nimetatud asjaolusid arvestades teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada. 4.
3. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2017 avaldatud teadet ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et teadmata kadunud isik oleks elus. Siseministri vastuses märgitu kohaselt 2

§ 511lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. Tulenevalt Ts

ÜS § 20 lg-st 1 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Avaldaja märkis, et teadmata kadunud isiku eeldatav surmaaeg võib olla 07.06.1999, mil käisid ühed inimesed teatamas, et on surnud ja avaldaja neid inimesi ei tundnud (tl 16). Kohtu hinnangul teadmata kadunud isiku eeldatavaks surmaajaks ei ole võimalik määrata 07.06.

1. Teadmata kadunud isiku surmaaeg võis olla varem kui 07.06.
2. Arvestades, et teadmata kadunud isiku elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid
3. aasta veebruaris või mais ning asjaolu, et teadmata kadunud isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb teadmata kadunud isiku surmaajaks lugeda 31.12.
4. See on esimese aasta lõpp pärast aastat, mil teadmata kadunud isiku elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid. Eeltoodust tulenevalt kohus loeb teadmata kadunud isiku eeldatavaks surmaajaks 31.12.
5. 6.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas isiku surnuks tunnistamise menetluse avaldaja avalduse aluse, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on avaldaja

§ 172lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks.

Seetõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu menetlusse kaasatud asutuse menetluskulude olemasolu. Kohus jätab seetõttu menetlusse kaasatud asutuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 8.

§ 511

lg 2 esimese lause kohaselt surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab väljaandes Ametlikud Teadaanded käesoleva määruse avaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3