1-16-852/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-852 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Vadim Kisljakov (isikukood 39303212210), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega tunnistati Vadim Kisljakov süüdi KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7,8,9, § 202 lg 2 p 2 järgi. V. Kisljakovi karistati KarS § 64 lg-t 1, § 68 lg-t 1 ja KrMS § 238 lg kohaldades vangistusega 2 aastat 3 kuud 24 päeva. Karistusaeg lõpeb
9. juulil
10. a.
11. Viru Maakohtu
12. mai
13. a määrusega jäeti V. Kisljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Kohus märkis, et V. Kisljakovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Ka kinnipidamisasutuses ei ole ta suutnud järgida üldkehtivaid reegleid, mida näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. V. Kisljakovil on diagnoositud narkosõltuvus. Kohtul ei tekkinud veendumust, et V. Kisljakovi karistuse eesmärgid on täidetud. Kohus pidas küll positiivseks, et V. Kisljakovil on vabanedes kindel elukoht ja lähedased, ent sellest ei piisa süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. V. Kisljakovil on diagnoositud narkosõltuvus. Ta soovib minna MTÜ-sse Lootuse Küla. Kuivõrd seal viibimine on vabatahtlik, siis ei tekkinud kohtul veendumust, et V. Kisljakov suudab katseaja tingimusi korrektselt täita. Isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid ning keskendub pigem kiiretele lahendustele. Kuivõrd V. Kisljakovil on ka vangistustes kehtivad distsiplinaarkaristused, siis ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdlane on kriminaalhooldusele sobilik.
14. V. Kisljakov vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb enda vabastamist. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. V. Kisljakov märgib, et ta on 24-aastane, neljal korral kriminaalkorras karistatud ning kannab teist vangistust. Ta tunnistab esmakordselt, et tunneb eelnenud elu pärast häbi ning ei soovi vanglasse naasta. Määruskaebuse esitaja on teinud tõsised järeldused ning loodab südamest, et suudab püstitatud eesmärgid teostada ja alustada uut elu. Ehkki prokuröri ja vangla hinnangul on V. Kisljakov paadunud pätt, leiab määruskaebuse esitaja ise, et on alles 24-aastane, st tema elu alles algab. Loomulikult vajab ta selleks tuge, millist saab pakkuda Lootuse Küla. Kohtu usaldust lubab V. Kisljakov mitte kuritarvitada ning leiab, et Lootuse Küla abil ning oma tahtega on tal võimalik oma elukäiku ja põhimõtteid muuta. Varem ei ole V. Kisljakov tingimisi vangistust kandnud ega järelevalve all olnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad V. Kisljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
16. Apellatsioonikohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus olema veendunud, et vabastatav ei paneks toime uut kuritegu. Maakohus on põhjalikult peatunud nii isiku varasemal elukäigul (kriminaalkorras karistatud 4 korral, sh kahel korral vangistusega, kuritegude muutumine raskemaks), tema käitumisel karistuse kandmise ajal (kehtivad distsiplinaarkaristused), kui ka ohuteguritel (sõltuvus narkootilistest ainetest, isiku hoiakud), mis uue kuriteo riski suurendavad. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et V. Kisljakovi puhul ei teki veendumust, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul ja seda vaatamata isiku lubadustele, et ta on teinud karistusest tõsised järeldused ning tahab alustada uut seaduskuulekat elu Lootuse Küla abiga. Ringkonnakohus arvestab, et prokurör ja kinnipidamisasutus ei toeta V. Kisljakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et vangla poolt välja arvutatud riskiprotsent uute võimalike kuritegude toimepanemiseks on liiga suur, et isikut vabastada vaid tema lubadustele tuginedes.
17. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau