Obsah (9)

§ 184§ 199§ 213§ 121§ 266§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5311 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlust

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 213

lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega;

§ 121

järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 266

lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

Fuksovile liitkaristuseks karistustest raskeima osalise suurendamise teel 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

Fuksovi eelvangistus 06.12.2013, s.o 1 päev, ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.

Fuksovile Harju Maakohtu 08.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-710 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti V.

Fuksovi karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest 28.01.

1. Karistuse kandmise lõpp on 24.10.
2. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 16.06.2017 määrusega jäeti V. Fuksov vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.
4. Kohtuistungi toimumise ajaks on V. Fuksov temale mõistetud karistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta 5 kuu, s.o üle poole mõistetud karistusajast, ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks aastat, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 24.10.2019 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Kriminaalhooldusametniku arvamuse ning isiku kinnituse kohaselt asuks kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil XXX, Tallinn. Tegemist on 1-toalise remondijärgus korteriga, kõik eluks vajalik on olemas. Korteris elab kinnipeetava elukaaslane koos nende ühise alaealise tütrega. Elukaaslane R.F. andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks. Kinnipeetav on nõustunud elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seega on isikul kindel elukoht, kus saaks teostada elektroonilist järelevalvet. 2.

1. Maakohtu hinnangul on täitmata materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. On positiivne, et kinnipeetu käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes rahuldav ning vabanemisel omab ta garanteeritud töökohta XXX OÜ-s. Siiski on maakohtu hinnangul V. Fuksovi puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge järgnevatel põhjustel. Ohutegur seisneb selles, et kinnipeetav asuks elama taas oma elukaaslase juurde, kelle suhtes ta on kasutanud vägivalda. Kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas elavad üksnes kinnipeetava elukaaslane ja nende alaealine laps. Kedagi rohkem kinnipeetaval igapäevaselt silma peal hoidmas ei ole. Maakohtu hinnangul ei saa välistada, et kinnipeetav võib taaskord elukaaslase kallal vägivalda kasutada. Ka varasem kooselu elukaaslase ja ühise lapsega ei ole distsiplineerinud kinnipeetavat ega mõjutanud teda seadusekuulekale teele. Vastupidi, ta on olnud narkootikumide kuritarvitaja ja agressiivne oma elukaaslase suhtes, olenemata asjaolust, et ta oli isaks väiksele lapsele. 2.
2. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine – V. Fuksov ei suutnud täita erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid, oli probleemne. Maakohtu hinnangul on ennetähtaegne vabastamine meetmeks, mida saab kohaldada isikute puhul, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni järgida ennetähtaegse vabastamise ja elektroonilise valvega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. V. Fuksovi varasem elukäik annab põhjuse arvamuseks, et tegemist on impulsiivse ja tahtejõuetu isikuga, kelle puhul hetkel nii elektroonilise valve kui ka kriminaalhoolduse kohaldamine ei suuda piisavalt tagada seda, et ta ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega ja psühholoogidega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme või omandada eriala, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse, annaksid kinnipeetavale suurema enesekindluse narkootikumidest eemale hoidmiseks ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 16.06.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kohtumäärus on vastuoluline ega arvesta kõigi nii N. Fuksovi kui kaitsja poolt välja toodud asjaoludega. Sisuliselt puudub põhjendus, miks ei võiks N. Fuksov ennetähtaegselt vabaneda. 3.
4. N. Fuksov on varem küll korduvalt karistatud, kuid programme läbis ta alles esimene kord. Suhted endise abikaasaga on head. Endine abikaasa on korduvalt N. Fuksovit vanglas külastanud ja kahel korral üritasid nad abielu uuesti sõlmida, kuid vanglapoolsete takistuste 2 tõttu see ei õnnestunud. Isik on ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest, on osalenud programmides, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on toetav sotsiaalvõrgustik. 3.
5. N. Fuksov ei ole nii ohtlik kurjategija, et teda ei võiks vabastada. Ta astub programmi Tervisekeskuses Elulootus ja teeb kõik, et enam ei tarvitaks ka alkoholi. Samuti on distsiplineeriv elektrooniline valve. Alkoholiriske saab maandada sotsiaalprogrammidega. Narkootikumide osas on samuti juba programm olemas. N. Fuksovi suhtes esineb positiivseid asjaolusid tunduvalt rohkem kui negatiivseid. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Tähtaegsel vabanemisel ei oleks tal võimalus saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks, tal tuleks kõike ise saavutada ilma riigi abita. Kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Liiga pikk vangistuses viibimine teeb resotsialiseerumise väga raskeks ja seda just ilma kriminaalhooldaja abita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Fuksovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning ka määruskaebuses esitatu ei veena ringkonnakohut V. Fuksovit ennetähtaegselt vabastama.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta V. Fuksov enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, sh varasemale elukäigule, on põhjendatud. Maakohus arvestas süüdimõistetu isikut ja tema toimepandud süütegu, analüüsides V. Fuksovi suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Määruskaebuses toodud väide, et maakohtu määruses puuduvad sisulised põhjendused, on väär. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid uuesti üle korrata.
8. Maakohus on arvestanud kõiki

§ 76lg-s 4 väljatoodud asjaolusid ning kohtu põhjendused V.

Fuksovi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on kooskõlas

§ 76lg-ga 4.

Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ning selles osas ei ole võimalik maakohtule midagi ette heita. Elukoht oli süüdimõistetul olemas ka enne kuriteo toimepanemist, kuid see ei ole takistanud teda uut kuritegu toime panemast. Ringkonnakohtus tekitab samuti kahtlusi elukoha sobivus, arvestades, et varem on süüdimõistetu elukaaslase suhtes vägivaldne olnud. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid V. Fuksovi ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik. Määruskaebus ei veena ringkonnakohut, et V. Fuksov suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid. Katseaja mitteedukuse kahtlusele lisab kinnistust ka varasemalt toimunud kriminaalhooldus, mis ebaõnnestus, kuna süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Arvestades eelnevat ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et kriminaalhooldus suudaks alandada V. Fuksovi suhtes esinevaid uue kuriteo toimepanemise riske. Ringkonnakohus peab märkimisväärseks, et süüdimõistetu näitab üles motivatsiooni muutuda ning tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Seejuures ei ole välistatud, et järgmisel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastamise materjalide menetlemisel jõuab kohus seisukohale, et süüdimõistetu on õpitu veenvalt omandanud ning oma käitumisega andnud selgelt mõista, et suudab viia oma käitumise kooskõlla ühiskonnas kehtivate normidega. 3 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 16. juuni 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Juhan Sarv