1-16-2565/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2565 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Vladimir Markovi (ik 38504223713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladimir Markov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 06.06.2016 otsusega tunnistati Vladimir Markov süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2015 ja lõpeb 16.09.
6. Viru Vangla esitas 17.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 30.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu ja töökoht ning lähedased. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Maakohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster.
8. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides.
9. Maakohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).
11. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei olegi muutustele orienteeritud.
12. Nii hindabki käesoleval juhul maakohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht ja lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.
13. Maakohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd V. Markovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, tal on diagnoositud sõltuvushaigused, näitab see kõik kogumis, et isik ei ole seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamise protsent, mis antud juhul on veenvalt kõrges määras. Maakohus märgib, et isik on süüdi tunnistatud mitte üksiku juhusliku teo eest, vaid mitme-episoodiliste varavastaste kuritegude toimepanemise eest grupis ja selline tema käitumine on aastate jooksul olnud samasugune. Maakohtul ei tekki veendumust, et nüüd saaks käitumiskontrolli kaudu suunata isikut seadusekuulekale elule, sest selliseid võimalusi oli isikul ka varem ohtralt ja ta jättis need kasutamata. Isiku varasem väljakujunenud käitumine näitab kohtule, et vaatamata heale käitumisele vanglas ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
14. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata 2 karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Markov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistuses vabastamist.
16. V. Markov on seisukohal, et maakohus ei ole KarS § 76 alusel piisavalt põhjendanud süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Maakohus on lahendi tegemisel aluseks võtnud ebaõige lähtekoha ning ei ole asjaolusid kaalunud KarS § 76 lg 4 kohaselt. Ennetähtaegne vabastamata jätmine maakohtu poolt rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
17. Maakohus on leidnud, et kinnipeetava materiaal-tehnilised tingimused on täidetud. Samas leiab maakohus, et ennetähtaegne vabastamine on ennatlik ja ei ole õigustatud. Siinkohal refereerib määruskaebuse esitaja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p
19. Järgnevalt on maakohus leidnud, et maakohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduvkaristatus, et isikul on välja kujunenud kindel kriminaalne käitumismuster. Siinkohal refereerib määruskaebuse esitaja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p
21. Maakohus viitab oma lahendis Riigikohtu varasemalt praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Määruskaebuse esitaja leiab, et toodu on vastuolud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-ga
22. Lisaks on V. Markov seisukohal, et tal on edukalt täidetud individuaalses täitmiskavas toodud eesmärgid.
23. Kokkuvõtvalt leiab V. Markov, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud tema ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega (kuigi maakohus on nende olemasolu möönnud) ja on põhjendanud isiku vabastamata jätmist asjaoludega, mis ei kuulu antud küsimuse üle otsustamisel arvestamisele. Ebaõigetest kaalutlustest ja asjaoludest lähtumine tõi tagajärjena kaasa ebaõige kohtulahendi ning V. Markov on seisukohal, et toodu kvalifitseerub kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, mistõttu V. Markovi vabastamata jätmine ei ole põhjendatud.
24. Ringkonnakohtu 28.06.2017 määrusega anti kaitsjale ja prokurörile võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse kohta kuni 20.07.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Markovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
26. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu 3 võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohtulahendi põhistamata jätmisega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
27. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud kogumina arvesse nii V. Markovit positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu V. Markovit positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivseid.
28. Hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et V. Markovi puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Selliseks kartuseks annab aluse V. Markovi varasem elukäik, s.o V. Markovit on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning käesolevalt kannab viiendat reaalset vanglakaristust. Viru Vanglas on V. Markovil diagnoositud sõltuvus nii alkoholist kui narkootilisest ainest, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks V. Markovi ennetähtaegselt vabastama, oleks V. Markov suuteline vabaduses alkoholi ja narkootikume mitte tarvitama. Vabanemise korral puudub V. Markovil kindel töökoht, samas on tasumata nõudeid 1530,30 ulatuses, mis kriminaalkolleegiumi hinnangul viitab ohule, et V. Markov võib majanduslike raskuste ilmnemisel taas hakata toime panema varavastaseid kuritegusid. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 70 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52 %.
29. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa V. Markovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. V. Markovil on välja kujunenud kriminaalne elustiil ning ta ei ole enda jaoks teinud õigeid järeldusi varasemalt mõistetud karistustest. Samuti on V. Markov varasemalt katseajal toime pannud uue kuriteo. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et V. Markov suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 30.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4