1-05-177/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-177 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus süüdimõistetu P.L. i ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.L. (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu P.L. i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 24.10.2005 otsusega karistati P.L. i KarS § 114 p 4 järgi 15 aasta vangistusega ning KarS § 263 p 1 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem vangistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust, mille alguseks loeti 21.11.
7. Karistusaja lõpp 21.11.
9. Viru Maakohtu 07.06.2017 määrusega jäeti P.L. vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
10. Kinnipeetav kannab karistust mõrva eest, s.o tapmise eest, mis on toime pandud teist korda ning sõltuvusprobleemidest ajendatud avaliku korra raske rikkumise eest. Kuriteod on olnud sarnased, varem on samuti toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning varasemad reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik jätkas raske isikuvastase kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav on suurema osa oma elust viibinud vanglas. 2.
11. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1, A2ja B1-tasemed, läbinud edukalt sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Convictus, Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening, osalenud regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel ja vestelnud kaplaniga, osalenud erinevatel vangla majandustöödel, sh elektrikuna, köögitöölisena, koristajana, pesumaja töölisena ja kingsepana ning alates
12. aastast osaleb regulaarselt muusikaringis. Kinnipeetav alustas ka osalemist tugigrupis Corrigo, kuid jättis teadmata põhjustel peale teist kohtumist pooleli. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on kindel alaline elukoht oma ema korteris, kus käesoleval ajal elavad isiku ema ja alaealine laps. Korteri omanik andis oma nõusoleku mõneks ajaks kinnipeetava elama asumiseks korteris. Samas puudub isikul garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi isikul on vabanemisfondi hoiustatud ligikaudu 1400 eurot, aitab see tal vabanemisel majanduslikult toime tulla vaid esialgselt. Kinnipeetava enda sõnul ta kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, kuigi tal ei ole ka korralikke sõpru. 2.
13. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 26% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 33%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Maakohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, eelkõige põhjusel, et käesolev kuritegu on raske esimese astme eluvastane kuritegu, millel on väga rasked ja pöördumatud tagajärjed ning mille isik on toime pannud teistkordselt. Peale esimest korda tapmise eest mõistetud karistuse ärakandmist pani kinnipeetav toime uue tapmise, mistõttu võib järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg ei avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju ning isik ei mõistnud kuriteo tagajärgi ega keelatust. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 07.06.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes vaidlustab maakohtu määruse ning palub ringkonnakohtul asi veelkord üle vaadata. Süüdimõistetu ei ole rahul, et ta ei ole saanud ümber lükata prokuratuuri kirjaliku vastust ning et juba teist korda vaatab tema ennetähtaegse vabastamise taotlust läbi sama kohtunik, kelle autoriteeti ta seejuures kahtluse alla ei sea. 3.
15. Alkoholi ja agressiivsusega tal enam probleeme pole, sest ta käis ajuoperatsioonil ja alkoholi tarvitamine ning agressiivsus oleksid talle surmavad. Antud juhul ei tohi süüdimõistetu isegi närveerida. P.L. palub tähelepanu pöörata Viru Vangla iseloomustuses toodule, et süüdimõistetu on valmis muutma oma elu ja mõtlemist. Samuti märgib süüdimõistetu, et tema suhtes tuleb kohaldada võrdse kohtlemise seadust, sest teisi kinnipeetavaid, keda on samuti karistatud teise inimese tapmise eest 13 aastase vangistusega, on ennetähtaegselt vabastatud. 3.
16. Lisaks märgib P.L. , et kriminaalhooldaja taotleb 4 aasta pikkust isiku järelevalvet, kuid karistusaega on jäänud 2 aastat. Rikkumise korral saab kriminaalhoolduse asendada vangistusega.
17. Tartu Ringkonnakohtu 06.07.2017 määrusega võeti P.L. i määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 20.07.
18. 17.07.2017 esitas P.L. täiendusena lisadokumendid selle kohta, et ta on parandamatult haige, kuna tal on diagnoositud ajuvähk. Muuhulgas märgib süüdimõistetu, et 13 aastat vangistust ning tema surmaga lõppev haigus, on piisav karistus. Onkoloogi sõnul ei ole jäänud tal palju elada ning süüdimõistetu palub anda talle võimalus surra oma lähedaste keskel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. P.L. i suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kaaluvad üle esinevad positiivsed asjaolud ning määruskaebuses ei tooda välja midagi sellist, mis selle seisukoha ümber lükkaks. 2 Positiivsete asjaoludena elukoha olemasolu ning lähedaste toetus oli süüdimõistetul olemas ka enne kuriteo toimepanemist. Alkoholi probleemi väidetav puudumine tulevikus ei anna samuti alust P.L. i ennetähtaegseks vabastamiseks.
21. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgnevat. Süüdimõistetu heidab ette, et teist korda järjest vaatab tema ennetähtaegse vabanemise taotlust läbi sama kohtunik. Ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et maakohtunik poleks lähtunud asja lahendamisel oma siseveendumusest ja seadusest, mistõttu ei ole tähtsust asjaolul, et teist korda arutab P.L. i ennetähtaegset vabastamist sama maakohtu kohtunik. Ka jääb edutuks süüdimõistetu väide, et ta ei ole saanud esitada oma seisukohti prokuröri kirjalike seisukohtade osas. KrMS § 432 lg-st 33 tulenevalt võib KrMS §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Käesoleval juhul on tegemist KrMS § 426 reguleeritud olukorraga, s.o tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, ning prokurör on esitanud oma kirjalikud seisukohad maakohtule 29.05.
22. Maakohtu istungi protokollist tulenevalt on kohus avaldanud ennetähtaegse vabastamise istungil prokuratuuri seisukoha, millest nähtub, et prokurör ei toeta isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Seejuures ei ole maakohtu istungil süüdimõistetu arvamuse kohta midagi välja toonud, seega jäävad tema määruskaebuses toodud väited selle võimaluse puudumise kohta edutuks. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal ka rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on personaalne ehk süüdimõistetupõhine. Seega üldised järeldused teiste süüdimõistetute puhul, kes on samuti jäetud vabastamata või vabastatud, ei ole asjakohased. Ennetähtaegne vabastamine ei sõltu üksnes süüteost, karistuse pikkusest või ärakantud karistuseajast. Arvestatakse kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks P.L. toob välja, et kriminaalhooldaja on taotlenud isikule 4 aasta pikkust isiklikku järelevalvet. Kriminaalhooldaja arvamuses on üksnes välja toodud, et ennetähtaegsel vabastamisel tuleks kohaldada käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud, s.o 2 aastat. Puudub alus rääkida topeltkaristamise keelu rikkumisest. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et üksnes isiku tervislik seisund ei ole aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Puutuvalt P.L. i poolt esitatud täiendavasse seisukohta oma haiguse osas, nähtub lisatud SA TÜ Kliinikumi haigusloost 14.06.2017 P.L. i osas, et patsiendi seisund pärast operatsiooni on paranenud. Karistuse kandmisest vabastamine isiku parandamatu haiguse tõttu on reguleeritud KarS §-s 79 ning KrMS §-s
23. Käesoleval ajal puudub selleks pädeva isiku taotlus. Määruskaebus jääb seega edutuks.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. juuni 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau