Obsah (4)

§ 122§ 63§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2679 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlu

§ 122järgi ning karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.

Samuti tunnistati ta süüdi

§-de 121 ja 119 lg 1 järgi ning karistati

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 3 aastat.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati Tartu Maakohtu 30.03.2010 määrusega mõistetud liitkaristust, s.o 6 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust ning I. Sarapile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist 8 aastat 3 kuud vangistust, millest loeti alates 25.03.

1. ärakandmisele kuuluvaks 6 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 23.12.
3. Tartu Vangla esitas 15.05.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Sarapi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
4. Tartu Maakohtu 07.06.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Süüdimõistetut on alates 2006 korduvalt kriminaalkorras karistatud. Valdavalt on ta toime pannud vara- ja isikuvastaseid kuritegusid, sh röövimise, raske kehavigastuse tekitamise, millega põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma, ning korduva kehalise väärkohtlemise, millega muu hulgas põhjustas ettevaatamatusest teisele inimesele raske kehavigastuse. Tartu Maakohtu 29.08.2006 otsusega jäeti talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata ja allutati ta käitumiskontrollile. Tartu Maakohtu 07.06.2007 otsusega anti süüdimõistetule veelkord võimalus jätkata seadusekuulekat elu vabaduses, vabastades ta mõistetud vangistusest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ja jättes talle Tartu Maakohtu 29.08.2006 otsusega mõistetud karistuse iseseisvale täitmisele. Lisaks anti talle Tartu Maakohtu 05.12.2007 otsusega veel üks võimalus seadusekuuleka elu jätkamiseks vabaduses, karistades teda katseajal toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega. Katseaeg siiski ebaõnnestus, kuna ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist.
6. Eelnevast järeldub, et süüdimõistetut on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist hoolimata kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisest. Seega pole kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine olnud süüdimõistetu jaoks piisav, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist. Tal on kalduvus vägivallakuritegude toimepanemisele ja alkoholi kuritarvitamisele.
7. Vangla iseloomustuse järgi on uue kuriteo toimepanemise oht suur. Vangla on pidanud süüdimõistetut kõrgohtlikuks avalikkusele. Maakohus nõustub nimetatud seisukohaga. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohaldatud distsiplinaarkaristused kinnitavad, et süüdimõistetu ei allu kehtestatud korrale ning ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks. Käesoleval juhul on antud eeldus täitmata. Kuna süüdimõistetu on viimase aasta jooksul korduvalt rikkunud vanglas kehtestatud korda, siis on ebatõenäoline, et ta oleks võimeline vabaduses nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja hoiduma uue kuriteo toimepanemisest.
8. Lisaks sellele tuleb märkida, et süüdimõistetul on tasumata rahalisi nõudeid ligi 3500 euro ulatuses ja tal puudub vabanemisel kindel töökoht. Antud asjaolud tõstavad oluliselt uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Sarap, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistuses vabastamist.
10. I. Sarap on seisukohal, et juriidilistel põhjustel oleks pidanud antud ennetähtaegse vabastamise taotlust läbi vaadanud kohtunik ennast taandama, kuna antud kohtunik ei saa olla objektiivne, kuna tegemist on kohtunikuga, kes mõistis I. Sarapile käesoleva karistuse. Samuti ei ole konkreetne kohtunik ühelgi varasemal korral andnud võimalust I. Sarapi ennetähtaegse vabastamise taotlust läbi vaadata mõnel teisel kohtunikul.
11. Maakohus ei ole suutnud põhjendada, miks teda ei vabastatud ennetähtaegselt, kuna tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-15-16, on I. Sarap seisukohal, et kohus ei saa tugineda tema varasematele karistustele. Samuti peab kohus oma otsustust põhjendama ning ei saa oma otsust rajada puhtalt oletustele. Samuti ei saa inimest terveks eluks „häbimärgistada“, sest kõigil on 2 õigus muutuda. Kunagi peab saabuma õigusrahu ja teadmine, et vanu sündmusi enam ei puudutata. I. Sarapi kuriteod leidsid aset kaheksa aastat tagasi ning neid ei ole võimalik enam I. Sarapile ette heita. Tänaseks päevaks on I. Sarap aru saanud ja mõistnud, et tema käitumine oli toona väär. Samuti kahetseb ta tehtut. Kuigi kohtumäärusest jääb mulje, et I. Sarapil ei ole õigust enda elu muuta. Samas pole süüdimõistetu enam see 22-aastane nooruk, kellel puudus haridus ja oskus erialaseks tööks.
12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et väide, et ta on vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ei ole põhjendatud, kuna antud karistus on vangla poolt määratud seadusi eirates, rakendades kinnipeetavaid majandustöödele. Samast seadusest tulenevalt ja lähtudes kriminaaltäitevõigusest, peab vangla võimaldama igale kinnipeetavale erialast tööd, mida vangla ei ole I. Sarapi suhtes teinud. Samuti ei ole tal erialast oskust keemiliste ja söövitavate ainetega töötamiseks, mida vangla majandustöödel kasutatakse. Pärast keevitaja kutsehariduse omandamist ei ole vangla võimaldanud I. Sarapile keevitajana töötamist AS-s Vanglatööstus. Samuti ei saa põhjenduseks olla see, et tal ei ole tasutud rahalised nõuded, sest tal ei ole erialast tööd ja tal ei ole endal sissetulekuid, millest neid oleks võimalik tasuda. Loomulikult oleks I. Sarap hüvitanud antud kahjud, kui ta oleks saanud tööl käia keevitajana AS-s Vanglatööstus, mida paraku vangla temale siiamaani võimaldanud ei ole. Vabanemise korral püüab I. Sarap koheselt asuda tööle, et ta saaks hüvitada tema vastu esitatud kahjunõuded.
13. Mis puudutab põhjendust, et tal puudub vabaduses töökohta, siis selles osas leiab I. Sarap, et ta on viibinud kaheksa aastat kinnipidamiskohas ning ükski firma ei võtaks teda tööle pelgalt telefonivestluse põhjal.
14. Maakohus on jätnud analüüsimata I. Sarapi väited ja loonud otsuse pelgalt tema mineviku põhjal, kaalumata asjaolu, et just ennetähtaegse vabanemise korral allutatakse I. Sarap käitumiskontrollile, mistõttu oleks tal lihtsam taasühiskonnastuda. Kuna I. Sarap kannab esimest reaalset vanglakaristust juba peaaegu 8 aastat, siis ei ole võimalik teha otsustust tema mineviku põhjal nagu seda maakohus teinud on. Ringkonnakohtu järeldused
15. Ka ringkonnakohus ei vabasta I. Sarapit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
16. I. Sarap on seisukohal, et tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise taotlust lahendanud maakohtu kohtunik oleks pidanud konkreetselt juhul taanduma, kuna tegemist oli maakohtu kohtunikuga, kes mõistis I. Sarapile käesoleva vangistuse aluseks oleva karistuse. Ringkonnakohus toodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt saab täitmiskohtunik lahendada kohtuotsuse täitmisega seonduvaid küsimusi ka juhul, kui ta on eelnevalt samas asjas teinud süüdimõistva otsuse. Seejuures kohtunikul ei teki taandumiskohustust KrMS § 49 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuotsuse täitmise menetluses ei otsustata isiku süü ega karistuse üle (RKKKm 3-1-1-78-09, p 7). 16.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. 3 17. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, s.o I. Sarapil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on I. Sarapi enda selgitused temale määratud distsiplinaarkaristuste osas asjakohatud – süüdimõistetu on kohustatud alluma vanglaametnike poolt antud korraldustele ning vanglal ei ole võimalik pakkuda igale kinnipeetavale viimase haridusele ja oskustele vastavat tööd.

1. Käesoleval hetkel on I. Sarapil viis kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohus on õigustatult välja toonud, et süüdimõistetule on varasemalt antud korduvalt võimalusi kanda temale mõistetud karistusi tingimisi vabaduses (mida näitab I. Sarapi korduvkaristatus), kuid sellest hoolimata jätkas I. Sarap temale kohtu poolt määratud katseajal, olles allutatud kriminaalhooldusele, kuritegude toimepanemist.
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, eksisteerib I. Sarapi puhul oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Taoliseks kartuseks annavad aluse eelkõige I. Sarapi varasem korduv kriminaalkorras karistatus ning asjaolu, et ta on vabaduses olles korduvalt rikkunud kohtu usaldust. Varasemad kuriteod on I. Sarapi poolt toime pandud alkoholijoobes ning alkoholitarvitamine oli üks tema kuritegeliku käitumise põhjuseid, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks I. Sarapi ennetähtaegselt vabastama, oleks I. Sarap suuteline vabaduses alkoholi mitte tarvitama. Süüdimõistetul puudub vabaduses kindel töökoht, samas on täitmata rahalisi nõudeid üle 3587 euro, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul olemas risk, et vabaduses võib I. Sarap majanduslike raskuste ilmnemise korral jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Vangla hinnangul on tema puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59 %.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa I. Sarapi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise, kuna ringkonnakohtul puudub veendumus, et I. Sarap suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 07.06.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4