) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 07.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 600 euro saamiseks. 13.04.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 25.04.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Nord Collect OÜ esitas 17.05.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Rxxxxx Lxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 300 eurot, intressi 72 eurot, sissenõudmiskulud 8,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 59,78 eurot, jooksva viivise, menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Tartu Maakohus võttis hagi 18.05.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 08.06.2017 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 2 2-17-107101 Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja kostja interneti vahendusel 23.08.2014 lepingu nr 32434, millega kostja sai laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot koos intressiga 72 eurot tasuma hiljemalt 23.11.2014. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) loovutas nõude hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS redaktsiooni § 113 lg 5 lause 2 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist ja § 1131 lg 1 kohaselt nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot kui ta võib nõuda viivist. Laenulepingu p 10 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas. Hageja nõuab viivist 0,02% päevas laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast (24.11.2014) kuni hagi esitamiseni (17.05.2017). Hageja on viivist arvestanud 59,78 eurot.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 18.05.2017 kuni 18.07.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4,08 eurot (8,00%/365p/100x300€x62p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 63,86 eurot (59,78+4,08). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 300 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 444,08 eurot, millest 300 eurot moodustab põhivõlg, 72 eurot intress, 8,22 eurot sissenõudmiskulud ja 63,86 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu 3 2-17-107101 kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot (km-ga).
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab õigusabikulud välja koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 220 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.