1-14-2287/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2287 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Priit Pesuri (ik 38006090340) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu Priit Pesuri kaitsja jurist Indrek Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 20.03.2014 otsusega tunnistati Priit Pesur süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.2014 ja lõpeb 25.11.
6. Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Pesuri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 25.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. P. Pesuri käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Maakohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Maakohus märgib, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist (viimane distsiplinaarkaristus oli määratud oktoobris 2016), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.
9. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning maakohtul on alust arvata, et P. Pesuri puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Sooritatud kuritegusid iseloomustab nii füüsiline kui ka verbaalne vägivald. Soodusteguriks on kriminaalne suhtlusringkond ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine.
10. Maakohus loeb positiivseks, et P. Pesuril on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht. Samuti et isik on läbivalt vangistuse ajal töötanud erinevatel ametikohtadel ning alates 12.12.2016 töötab AS EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Mõlemas programmis osales aktiivselt ning teadvustas oma probleeme. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.
11. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab maakohus ka P. Pesuri lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, 4 õde-venda, tütred). Kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud ning tal on vabanemise korral olemas ema materiaalne toetus. Samas ei saa märkimata jätta, et kriminaalkorras on karistatud ka kinnipeetava venda ning arvestades isiku korduvkaristatust on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Maakohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ning sellised isikud võivad kinnipeetava käitumisele negatiivset mõju avaldada.
12. P. Pesuril oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on vangla hinnangul vähene, mida näitab sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“ osalemisest loobumine. Kuriteod ja väärteod on toime pandud alkoholijoobes. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks arvestades asjaolu, et kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil (varavastased kuriteod) ja isikul on tasumata võlgasid 11 132, 27 eurot.
13. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole P. Pesurile positiivset mõju avaldanud. Maakohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. 2 Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu P. Pesuri kaitsja jurist I. Repnau, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
15. Esitatud määruskaebuses refereeritakse RKKKm nr 3-1-1-12-17 punkte 19, 21, 22 ja
17. Maakohus on vaidlustatud kohtumääruse põhjendustes muuhulgas märkinud järgmist: kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
18. Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda ning maakohtu seisukoht ei ole ka kooskõlas Riigikohtu 28.04.2017 määruses nr 3-1-1-12-17 väljendatud seisukohtadega. Nimetatud seisukohtadest tuleneb üheselt, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei saa olla erandlik. Olukorras, kus pikaajalist vangistust kandev isik vabaneb tähtaegselt, ei huvita tema käekäik enam kedagi ning sellise isiku puhul on suur oht kuritegelikule teele asumiseks, kuna tal puudub igasugune toetav võrgustik ühiskonda resotsialiseerumiseks. Nimetatud toimimine oli tavapärane nõukogude ühiskonnas, kuid kaasaegses ühiskonnas ei saa olla sellisele toimimisele õigustust.
19. P. Pesuri näol on tegemist isikuga, kes on viibinud vangistuses alates 04.03.2009 - seega üle 8 aasta. Antud juhul soodustab isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine piisavalt pika katseajaga P. Pesuri võimalikult tõhusat taasühiskonnastamist kiiresti muutuva ühiskonna tingimustes.
20. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on seadusandja kuriteo raskust silmas pidanud KarS § 76 lgtes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel, KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest. Lähtudes antud seisukohast ei nähtu määrusest maakohtu selged põhjendused, millele tugineb maakohtu seisukoht, et P. Pesur ei ole suuteline alluma vabaduses kriminaalhooldusele ning elama järelevalve all seadusekuulekalt.
21. P. Pesuri suhtlemist temale teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega on võimalik piirata KarS § 75 lg 2 p 7 sätestatud lisakohustusega, mille kohaldamist on pidanud vajalikuks nii vangla kui ka kriminaalhooldusametnik. Üldiselt ei keelata aga kriminaalkorras karistatud lähisugulastega suhtlemist.
22. Ka on P. Pesuri puhul võimalik tugineda ainult kehtivatele karistustele, mitte karistustele, millised on kantud karistusregistri arhiivi. Tegemist on maakohtu minetusega, mida ei saa jätta tähelepanuta ning mis ei ole kooskõlas Riigikohtu eelnevate lahenditega.
23. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtulahendi põhistamata jätmisega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toovad kaasa lahendi tühistamise.
24. Ringkonnakohtu 19.06.2017 määrusega anti menetlusosalistele seisukohti määruskaebuse osas. võimalus esitada oma
25. Seisukoha esitas süüdimõistetu P. Pesur. Selle kohaselt maakohus on märkinud P. Pesuri kuritegude toimepanemise soodusteguriks kriminaalse suhtlusringkonna ja majandusliku kasu saamise. P. Pesur ei nõustu toodud seisukohaga. Ta toob välja, et tal on suhtlusringkonnas küll olnud kriminaalse taustaga inimesi, kuid ta ei ole nendega rohkem kui 8 aastat suhelnud ning ei plaani seda ka tulevikus teha. Samuti ei ole ta kunagi majandusliku kasu saamise eesmärgil midagi ebaseaduslikku toime pannud. Ta on sissetulekuid teeninud vaid ausat tööd tehes. 3
26. Mis puudutab P. Pesuri kriminaalkorras karistatud venda, siis tema vend elab Pärnus, P. Pesur aga kavatseb elama asuda Harjumaale, xxx valda. Seega suhtlevad nad vaid telefoni teel ja kohtuvad minimaalselt.
27. Tasumata võlgade osas, mida on 11 132,27 eurot, siis selle plaanib P. Pesur ära tasuda ning seda on kergem teha just vabaduses, kuna kinnipidamiskohas on tema sissetulekuks töötasu 100 eurot kuus. Ringkonnakohtu järeldused
28. Ka ringkonnakohus ei vabasta P. Pesurit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
29. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohtulahendi põhistamata jätmisega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
30. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleval juhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt on P. Pesuril kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Eraldi väljatoomist väärib asjaolu, et käesolevat karistust kannab P. Pesur kinnipidamiskohas vanglaametniku ründamise eest, mistõttu on õige maakohtu poolt toodu, et kui süüdimõistetu kinnipidamiskohas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.
31. Küll loeb ringkonnakohus positiivseks, et süüdimõistetu on töötanud kinnipidamiskohas erinevatel ametikohtadel, läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“ ning tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik, kuid eeltoodu ei too siiski käesoleval juhul kaasa P. Pesuri ennetähtaegset vabastamist.
32. Hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et P. Pesuri puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Selliseks kartuseks annab aluse eelkõige P. Pesuri varasem elukäik, s.o P. Pesur kannab teist reaalset vanglakaristust ning on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholitarbimine ning käesoleval hetkel puudub süüdimõistetul motivatsioon alkoholisõltuvusega tegelemiseks (arvati sotsiaalvõõrutusprogrammist „Usk ja teadmine“ välja), mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks P. Pesuri ennetähtaegselt vabastama, oleks P. Pesur suuteline vabaduses alkoholi mitte tarvitama ning arvestades isiku kesiseid probleemilahendusoskuseid ja agressiivset käitumist, on tegemist uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendava asjaoluga. Lisaks on P. Pesuril võlgnevusi kokku 11 132,27 euro ulatuses, mistõttu võib isik majanduslike 4 raskuste ilmnemisel hakata toime panema uusi kuritegusid. Kinnipeetaval on küll vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid siinkohal toob kriminaalkolleegium välja, et P. Pesur on ka varasemalt omanud ametlikke sissetulekuid, kuid need ei ole hoidnud ära uute õigusrikkumiste toimepanemist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 44 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49 %.
33. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa P. Pesuri ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. P. Pesur on süstemaatiline õigusrikkuja, kes ei teadvusta endale oma tegevuse tagajärgi ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole P. Pesur varasematest mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud, mida kinnitab vanglas toime pandud uus kuritegu. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et P. Pesur suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 25.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Aarne Sarjas