1-13-5258/324

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5258 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus Vitali Svitini (ik 37909302212) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringkonnaprokurör Irina Karo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus täies ulatuses ja jätta Vitali Svitin talle Viru Maakohtu
5. jaanuari 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
6. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega tunnistati Vitali Svitin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 61 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 1444 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati V. Svitin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Harju Maakohtu 25.04.2016 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 22.01.2014 otsusega V. Svitinile mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 8 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.05.2016 ja lõpeb 27.10.
9. Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Svitini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
10. Viru Maakohtu 15.06.2017 määrusega vabastati süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega.
11. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Samuti puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused ning tal on kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas eramajas koos vanematega. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A1-taseme, temaga on vesteldud teemadel suhete ja elustiili analüüsimine kuritegude kontekstis ning käitumist mõjutavad tegurid, kuriteo põhjus-tagajärg seos, hoiakute analüüs ja suhtumine kannatanutesse.
12. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek ning tal on tasumata nõudeid ligikaudu 6700 euro ulatuses, on kinnipeetava ema nõus poega materiaalselt toetama. Samuti on ema kindel, et poeg leiab endale töökoha, kuna tal on palju erinevaid erialasid ja töökogemusi nimetatud erialadel töötamisega. Suhted perekonnas ema, isa ja õega on head ja toetavad. Kuna kõik kuriteod on toimepandud grupis, kuulub isiku tutvusringkonda kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kelle poolt kinnipeetav on varasemalt mõjutatav olnud. Ema sõnul võivad sellised isikud elada Tallinnas, kuid XXX, kuhu kinnipeetav elama asub, kriminaalse taustaga mõjutavaid isikuid kindlasti ei ole.
13. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 16%, mille puhul on tegemist madala riskiga. Maakohtu hinnangul on uue kuriteo toimepanemise niigi madalat riski võimalik veelgi maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu käesolev vangistus pöörati täitmisele, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ringkonnaprokurör I. Karo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist.
15. Viru Vangla poolt 02.05.2017 esitatud materjalid olid kohtus arutatud 15.06.
16. Samal päeval, ehk 15.06.2017 kella 20.27 paiku avastasid Viru Vangla ametnikud Vangla K hoone K2 osakonna kambris nr K205 paikneval kinnipeetaval S.M. tervisekahjustused, mille tekitamises kahtlustati kinnipeetav V. Svitinit, kes paiknes kannatanuga ühes kambris. Selle fakti kohta Viru Vanglas alustati kriminaalmenetluse nr 17922700067 KarS § 121 lg 1 tunnustel.
17. 29.06.2017 esitati V. Svitinile kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 15.06.2017 kella 20.00 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 2 asuva Viru Vangla K hoone K2 osakonna kambris nr K205 ründas kaaskinnipeetav S.M. , kui lõi kannatanut kaks korda rusikas käega neerude piirkonda ning ühel korral rusikas käega paremale poole kõhu (maksa) piirkonda, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused – paremal küljel alakõhu piirkonnas punetav ala mõõtmetega 8×2,5 cm; alaseljal ristluude piirkonnas punetavad alad, vasakul pool mõõtmetega 2×3 cm ja paremal pool mõõtmetega 4×3 cm.
18. Kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemises V. Svitin end süüdi ei tunnistanud, kuid kinnitas, et ta lükkas S.M. ning selgitas, et lükkamine ei olnud tugev ja sellest ei saanud S.M. le vigastusi jääda. Tegi tema seda sellepärast, et V. Svitin ja S.M. ümber paigutataks, kuna V. Svitini arvates S.M. ga ta ei sobinud ning seetõttu ümberpaigutust tahtiski. Samuti kahtlustatav lisas, et võib-olla oli põhjuseks ka „subkultuurialased“ põhimõtted, mida ta menetlejale täpsustada ei soovinud.
19. Kannatanu S.M. ütluste (28.06.2017 kannatanu ülekuulamise protokoll) kohaselt 14.06.2017 kuni 15.06.2017 paiknes ta ühes kambris kinnipeetav V. Svitiniga. 14.06.2017 rääkis V. Svitin kannatanule, et temale on teada, et S.M. viibis kolm nädalat ühes kambris inimesega, kes paiknes „allalastute osakonnas“ ja seetõttu ei tohi V. Svitin kannatanuga ühes kambris istuda. Pärast seda V. Svitin nõudis valvurilt ümberpaigutamist teise kambrisse, kuna ta ei saa sellise isikuga ühes kambris viibida või nõudis kutsuda kohale julgeolek. V. Svitin tülitas valvureid samal teemal mitmel korral. 15.06.2017 hommikusel loendusel V. Svitin taas ütles valvuritele, et tal on vajalik julgeolekuosakonnaga ühendust saada ja lisaks ta veel uuesti kordas, et ei saa seal kambris viibida. Hiljem V. Svitin ütles kannatanule, et teised kinnipeetavad nõuavad temalt, et ta viskaks S.M. kambrist välja ning õhtuse loenduse ajal ta viskab kannatanu koos madratsiga kambrist välja. Sellest hoiatas kannatanu valvurit. Õhtul, enne kui valvurid loendusega kambrini nr K205 jõudsid, lõigi V. Svitin kannatanut. V. Svitin lõi S.M. kaks korda rusikas käega neerude piirkonda ja ühel korral rusikas käega maksa piirkonda. V. Svitin selgitas S.M. le, et tal ei ole muud võimalust, et teised kinnipeetavad nõuavad temalt seda. Kannatanu oli sunnitud nõustuma seetõttu, et ei tekiks probleeme V. Svitiniga ega ka teiste K2 osakonna kinnipeetavatega, kes pooldavad „subkultuurilisi“ põhimõtteid. Kui kambri uks lahti tehti, siis kambrisse astus valvur R. K ja samal hetkel V. Svitin lükkas S.M. selja tagant valvuri suunas. V. Svitini lükkamise tagajärjel liikus S.M. valvuri suunas ning ütles koheselt valvurile, et teda just peksti. Siis suunati kannatanu kambrist välja meditsiiniosakonda, kus fikseeriti punetused neerude ja maksa piirkonnas ning need ka fotografeeriti.
20. Kannatanu ütlused on kooskõlas valvur R. K ütlustega (27.06.2017 tunnistaja ülekuulamise protokoll), valvur N. Puškarjovi ütlustega (27.06.2017 tunnistaja ülekuulamise protokoll) ja valvur O. M ütlustega (27.06.2017 tunnistaja ülekuulamise protokoll), Kriminaaltoimiku nr 17922700067 materjalidest tulenevalt sündmused arenesid 14.
21. ja 15.06.2017 ning kuriteo sündmus leidis aset 15.06.2017 õhtuse loenduse ajal. Seega ennetähtaegse vabastamise otsustamise jaoks koostas vangla V. Svitini iseloomustuse siis, kui seda asjaolu veel ei olnud ja kuritegu ei olnud veel toime pandud, mistõttu oli tookordne vangla iseloomustus vabanemist prokuratuuri poolt toetav.
22. Arvestades V. Svitini poolt toimepandud uut vägivaldset kuritegu vanglakaristuse kandmise ajal, ei ole kinnipeetav V. Svitini ennetähtaegne vabastamine enam põhjendatud – ta jätkas kuritegude toimepanemist just nimelt pärast Viru Maakohtu 15.06.2017 positiivset otsust. Nimetatud otsus V. Svitini suhtes jõustuks 30.06.
24. Seega, kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab kuritegude toimepanemist ning seda eriti pärast seda, kui kohus on otsustanud ta ennetähtaegselt vabastada, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. V. Svitin näitas oma käitumisega, et ta ei ole võimeline 3 kandma järelejäänud karistust tingimisi. Arvestades määruskaebuses toodud asjaolusid, kuulub Viru Maakohtu 15.06.2017 määrus kinnipeetava V. Svitini ennetähtaegse vabastamise kohta tühistamisele, kuna isik pani toime määruse vastuvõtmise päeval uue tahtliku kuriteo, mille tõttu alates uue kuriteo toimepanemise ajast KarS § 76 ettenähtud eeldused ei ole täidetud.
25. Ringkonnakohtu 10.07.2017 määrusega anti V. Svitinile võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse kohta kuni 21.07.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning selle peale esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus kuulub täies ulatuses tühistamisele. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
27. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused küll veenvad, ammendavad ja asjakohased, kuid ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva määruskaebemenetluse hetkeks õiguslik olukord muutunud, s.o V. Svitinile on esitatud kahtlustus isikuvastase kuriteo toimepanemises.
28. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel esmalt hinnata süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et kuni maakohtu määruse tegemiseni, s.o kuni 15.06.2017 oli kinnipeetava käitumine kinnipidamiskohas rahuldav. Tal puudusid distsiplinaarkaristused ning temale määratud individuaalne täitmiskava oli täidetud. Olukord muutus aga maakohtu lahendi tegemise päeval. Nimelt esitati 29.06.2017 V. Svitinile KarS § 121 lg 1 järgi kahtlustus selles, et ta ründas 15.06.2017 enda kaaskinnipeetavat. Ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine maakohtus toimus 05.06.2017, mil maakohus teavitas V. Svitinit lahendi tegemise kuupäevast, milleks oli 15.06.
29. Seega V. Svitin, olles teadlik, et 15.06.2017 teeb maakohus oma otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise kohta, otsustas sellest hoolimata tarvitada kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Käesoleval juhul on tegemist küll esialgse kahtlustusega, kuid prokuröri poolt määruskaebuses toodud ning lahti kirjutatud tõendid viitavad sellele, et V. Svitinile esitatud kahtlustus on piisavalt põhjendatud.
30. Oma käitumisega näitas V. Svitin lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja siin kehtivatesse reeglitesse, temale määratud karistus ei ole oma eesmärke täitnud, kuna isikut on alust kahtlustada temale kohtuotsuse alusel määratud karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas uue kuriteo toimepanemises. Siinkohal leiab ringkonnakohus sedagi, et V. Svitini poolt kaaskinnipeetava ründamine subkultuurilistel põhjustel näitab ilmekalt seda, et V. Svitin on omaks võtnud kriminogeensed põhimõtted ning hoiakud. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Svitin jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 15.06.2017 määruse ning rahuldab esitatud määruskaebuse. 4 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5