1-17-6223/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 1-17-6223 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli 2017 määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Vahur Sikk (isikukood 37503027018), RESOLUTSIOON
5. Tartu Maakohtu
6. juuli 2017 määrus jätta muutmata. Süüdimõistetu Vahur Siku määruskaebus jätta rahuldamata. Jätta Vahur Siku 25.07.2017 esitatud määruskaebuse lisa läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 27.06.2017 saabus Tartu Maakohtusse V. Siku taotlus riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 27.06.2017 kirjaga palus kohus V. Sikul esitatud taotlust täiendada ja selgitada, mis kohtuasjaga seoses ta Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda soovib ja miks ta leiab, et Eesti riik on pannud tema suhtes toime inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumise. Samuti palus kohus lisada esitatud avaldusele riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. 03.07.2017 saabusid Tartu Maakohtusse V. Siku täiendavad selgitused, mille juurde on lisatud ka riigi õigusabi taotluse majandusliku seisundi teatis. Selgituste kohaselt soovib V. Sikk riigi õigusabi seoses kriminaalasjas nr 1-16-1457 tehtud süüdimõistva kohtuotsusega, kuna tema süü ei ole nimetatud kriminaalasjas prokuratuuri poolt tõendatud ja tema suhtes ei esine ühtegi faktilist tõendit. Samuti märgib V. Sikk, et prokurör on enne eeluurimise lõppu pannud kirja inimese surma aja, kuigi hilisemalt on ekspert kohtus väitnud surma ajaks aja, mis oli tervelt 12 tundi varasem. Puudu on ka DNA-analüüs, ühtegi vigastust ei ole ja tema jaoks võõrad tunnistajad tunnistavad tema poolt. Tartu Maakohtu määrus Tartu Maakohus
7. juuli 2017 määrusega jättis V. Siku taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohtumääruse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi taotluses ega täiendavates selgitustes ei ole V. Sikk konkreetselt märkinud, milliste inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumise Eesti riik tema hinnangul toime on pannud. Võimalikke rikkumisi ei ole tuvastanud ka kohus. Samuti tuleb arvestada, et V. Sikul ja tema kaitsjal oli taotluses esitatud seisukohti võimalik esitada juba eelneva siseriikliku kohtumenetluse käigus, mida vähemalt osaliselt ka tehti ja millele siseriiklikud kohtud on kohtulahendites ammendavalt vastanud. Kuna kohtul pole teadaolevate asjaolude põhjal alust arvata, et siseriiklikud kohtud või kohtueelne menetleja oleks kriminaalasja menetlemisel kuidagi V. Siku inimõigusi ja põhivabadusi rikkunud, jättes talle ausa ja õiglase kohtumenetluse tagamata või kahjustades tema õigusi muul viisil, siis ei näe kohus perspektiivi selliste rikkumiste tuvastamiseks ka Euroopa Inimõiguste Kohtus. Määruskaebus V. Sikk esitas maakohtu määruse peale edasikaebuse. Ta palub rahuldada oma taotluse riigi õigusabi saamiseks. Samuti märgib V. Sikk, et põhiseaduse kohaselt on süüdistaja kohustatud kahtlustatava süü tõendama kindlate faktiliste tõenditega, kuid kriminaalasjas nr 1-16-1457 need puuduvad täielikult. On kasutatud ainult süüdistuseks sobivaid oletusi. Kui V. Siku oletust ei võeta arvesse täielikult, siis osaliselt ta sellega nõus ei ole. V. Sikk esitas 25.07.2017 kuupäevaga täiendavaid selgitusi, mille kohaselt soovib riigi õigusabi saada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtule saabus lisaks V. Siku tähtaegselt esitatud määruskaebusele ka 25.07.2017 kuupäevaga määruskaebuse lisa. KrMS § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Nähtuvalt toimikust on V. Sikk saanud Tartu Maakohtu 05.07.2017 määruse kätte 06.07.2017 ning seega on edasikaebuse tähtaeg (15 päeva) saabunud 21.07.
8. Tulenevalt KrMS § 319 lg-st 4 jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa selle esitajale V. Sikule ja jätab selle läbi vaatamata. Eelnevale vaatamata on ringkonnakohtul võimalik lahendada V. Siku määruskaebus. Tartu Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist puudutavad sätted näevad ette maakohtu kohustuse hinnata võimaliku kaebuse põhjendatust (vt RÕS § 37 lg 3 ja EIÕK art 35 p 3). Seda Tartu Maakohus V. Siku taotlust läbi vaadates on ka teinud. Samas leidis Tartu Maakohus, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, s.o asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimelt ei tuvasta ka ringkonnakohus sarnaselt esimese kohtuastmega kohtuasjas nr 1-16-1457 selliseid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et 2 kriminaalmenetluse läbiviimine ei olnud V. Siku suhtes õiglane ja/või selle käigus oleks tema õiguseid kuidagi rikutud. Tulenevalt V. Siku taotlusest ja maakohtule esitatud selgitustest tahab ta Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamisega saavutada tõendite ümberhindamist ja süüküsimuse uut arutamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu ülesandeks ei ole siseriiklike kohtute otsuseid ümber hinnata, vaid valvata selle üle, et kohtumenetluse läbiviimine oleks aus ja õiglane ja selle käigus ei rikutaks menetlusosaliste inimõigusi ja põhivabadusi. Käesoleval juhul ei ole teadaolevate asjaolude põhjal alust arvata, et Eesti kohtud või prokuratuur oleks menetluse käigus V. Siku inimõiguseid või põhivabadusi rikkunud, mistõttu ei esine ringkonnakohtu hinnangul perspektiivi kaebuse esitamisel Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja KrMS §-st 390 ning § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau